Meeleavaldus Toompeal puidupõletamise kinnimaksmise ja metsainfo salastamise vastu

Meeleavaldused / / By

Päästame Eesti Metsad MTÜ, Fridays For Future Eesti, Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Metsa Abiks korraldavad 16. juunil 2021 kell 13 Toompea lossi ees meeleavalduse, millega nõutakse järgmist: SMI-andmed ja nende pealt tehtav statistika peavad olema sõltumatult kontrollitav. Puitu ei tohi lühiajalistes prognoosides ja eriti energeetika vallas kasutamisel pidada taastuvaks loodusvaraks Metsaregistris olevad raieandmed peavad olema kättesaadavad avaliku teabena, et raiete õiguspärasust saaks kontrollida sõltumatud […]

Meeleavaldus Toompeal puidupõletamise kinnimaksmise ja metsainfo salastamise vastu Loe edasi »

Pesitsusrahu seadustamist nõuab 5505 inimest ja 47 organisatsiooni

Pressiteated / / By

Petitsiooni “Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!” allkirjastas rahvaalgatus.ee portaalis 5505 inimest, nõudmisega liitus ka 47 keskkonnaorganisatsiooni.  Algatusega nõutakse looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist 15. juulini, kaitsealadel aga veelgi pikemalt – 15. märtsist 31. augustini. Kehtiv metsaseadus annab võimaluse keskkonnaministrile raierahu välja kuulutada 15. aprillist kuni 15. juunini, ent lindude pesitsusaeg algab varem ja kestab kauem. Seega ei toeta

Pesitsusrahu seadustamist nõuab 5505 inimest ja 47 organisatsiooni Loe edasi »

Must toonekurg. Foto autor Tiit Jürisson

Must toonekurg

Nädala pesitsejad / / By

NÄDALA PESITSEJA vol 6 – Must-toonekurg Eestis on must-toonekurg elanud arvatavasti kauem kui soomeugrilased. Eelmisel aastal lendas Eestis pesast välja vaid kümme must-toonekure poega. Isegi kaks korda rohkem olnuks vähevõitu, arvestades et tegu on siinse ürglooduse ilmekaima linnuga. Paraku on vägagi kehv sigimisedukus ja kiiresti kahanev arvukus teinud temast suures väljasuremisohus liigi. Aga mitte ainult. Intensiivse metsaraie tõttu jääb vanu loodusmetsi järjest vähemaks, ent just

Must toonekurg Loe edasi »

Mänsak

Nädala pesitsejad / / By

NÄDALA PESITSEJA vol 5 – MÄNSAK Mänsaku ladinakeelne nimetus: Nucifraga caryocatactes Kaal: ca 155 – 215 gArvukus: umbes 5000-10 000 pesitsuspaariRahvapäraseid nimetusi: pähklikreet, pähklikrõõt, ubarääk Mänsak on vareslaste sugukonda, mänsakute perekonda kuuluv pasknäärist väikesem metsalind. Eristatakse mitut alamliiki – Euroopas ida suunas kuni Uuraliteni on levinud pähklimänsak, sealt ida poole seedrimänsak. Eestis on mänsak eelkõige levinud Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eesti metsades. Mänsak, ehk maakeeli ubarääk

Mänsak Loe edasi »

Ossinovski: raiemahu vähendamine kolmandiku võrra nõuab selget otsust

Artiklid / / By

Pesitsusraadio tiim tänab ajakirjanikke, et te meid kuulate.Aitäh, Jevgeni Ossinovski, et saates arvamust avaldasid. Saadet saab järele vaadata-kuulata siit:https://www.facebook.com/watch/live/?v=790679128534337&ref=watch_permalink Postimehest loeme:«Meil ei ole mõtet arutada seda, kas keelata KAH-aladel lageraied ära või piirata langi suurust või tõsta raievanust – need on juba tehnilised detailid. Aga meil on vaja põhimõttelist otsust, et me vähendame raiemahtu märkimisväärselt – ökoloogid on rääkinud umbes kolmandikust. Tänase lageraieks mineva 35

Ossinovski: raiemahu vähendamine kolmandiku võrra nõuab selget otsust Loe edasi »

Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu

Artiklid / / By

Postimehes 25.04 ilmus usutlus Kaarel Võhanduga: https://lounapostimees.postimees.ee/7231602/eesti-metsadest-on-35-aastaga-kadunud-3-5-miljonit-lindu Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu. “Kahjuks ei ole linnulaulu vähemaks jäämine ainult tunnetuslik, vaid seda kinnitavad ka loendusandmete põhjal tehtud analüüsid. Nii EOÜ kui ka keskkonnaagentuuri tehtud arvutused näitavad, et Eesti metsades on lindude arvukus vähenenud umbes protsendi võrra aastas ehk ümardatult 50 000 haudepaari võrra aastas. 1980ndatega võrreldes on meil metsades seega

Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu Loe edasi »

Pasknäär

Nädala pesitsejad / / By

PASKNÄÄR – NÄDALA PESITSEJA NR 4 Pasknäär on lind, kellel on hulganisti rahvapäraseid nimesid: näär, pasknäru, metsnäär, pasaraak, sittharakas, paskrajakas, laaneharakas, pajurästas, kartulirääk, laaneharakas, pajurästas, tammerääk, pähklirääk, kartulikreet, hobusesitajüri, lidrilind, rääkijalind jne. Vanarahvas on arvanud, tema hääl on tinginud sellised omapärased nimed. On viidatud ka sellele, et omal ajal nokkis ta hobuse pabulaid. Samas teised linnud nokkisid ka, aga said siiski ilusamad nimed. Tuleb tõdeda,

Pasknäär Loe edasi »

Laanepüü

Nädala pesitsejad / / By

Laanepüü (Tetrastes bonasia) – Nädala pesitseja 3 FakteKaal: ca 320-410 gArvukus: pesitsusperioodil 20–40 tuhat paari, talvel 60–100 tuhat linduRahvapäraseid nimetusi: räbtsik, metsapüü, püü, püvi, laaspüvi, kõrvepüüLaanepüü on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Ohustatud liigina on laanepüü kantud ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa nimistusse. HuvitavatNii nagu teisedki metsislased, tegelevad laanepüü isaslinnud ka sügiseti endale koduterritooriumi hõivamise ning paarilise otsimisega, täpselt nii nagu see on kevadel,

Laanepüü Loe edasi »

Urmas Tartes: kevadsuvised raied käivad ainult metsa tervise arvelt

Artiklid / / By

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes rääkis pianist Farištamo Elleri modereeritavas “Pesitsusraadios”, et kevadsuviseid raieid pole võimalik eriti millegagi põhjendada, liiatigi mõjuvad need metsa tervisele halvasti. “Kui me räägime metsamajanduslikust kontekstist, ökosüsteemi vastupidavusest, metsamajanduse kvaliteedist, puidukvaliteedist, siis siin on null põhjendust kevadsuvistele metsaraietele,” ütles Tartes, kelle sõnul taandub linnurahuaegne raie puhtalt sotsiaalmajanduslikule aspektile ehk teisisõnu tööhõivele. Majandusmets olgu ökoloogiliselt vastupidav “Metsadel on väga palju keskkonnaseisundi

Urmas Tartes: kevadsuvised raied käivad ainult metsa tervise arvelt Loe edasi »

Ahto Kaasik: Munapüha ja raierahu

Artiklid / / By

Pühapäeval on munapüha, mis on meie rahvakalendris üks tähtsamaid kevadpühi. Nagu nimigi ütleb, pühitseb see päev muna ja uue elu sündi. Munapüha keskne kujund on muna kui elu jätkumise ja sünni ime. Mune värvides, koksides, üles riputades või veeretades järgime iidset tava, mis on omane nii paiksetele loodususunditele, kui ka kristlikele rändusunditele. Ajapikku on põline looduspüha ja kirikupüha liikunud samale ajale. Tuleb tunnistada, et munas

Ahto Kaasik: Munapüha ja raierahu Loe edasi »