KANAKULL (Accipiter gentilis gentilis) – NÄDALA PESITSEJA 2

Kindlasti tunnevad paljud kanakulli vähemalt nimepidi, kuid vähesed on teda looduses näinud. Ega see lihtne olegi, sest varjatud eluviisiga väle lendaja satub isegi röövlinnu-uurijate pilgu alla üsna harva. Eestis on tema arvukus kiiresti langemas. Kanakull kuulub Eestis teise kaitsekategooria liikide hulka. Kanakull elab Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Euroopas pesitseb ta peaaegu kõikjal, kuid vähem on teda Lääne- ja Lõuna-Euroopas.

Foto: Karl Adami

Püsialadelt saadud andmete põhjal võib öelda, et 1971.–1990. aastani püsis kanakulli arvukus enam-vähem muutumatuna, kuid viimasel kümnendil on vähenenud kaks korda. Viimase hinnangu järgi pesitseb Eestis ainult 400–600 kanakullipaari. Niisiis on kanakull nüüd arvukuselt sama haruldane kui väike-konnakotkas.

Samasugust kanakulli taandumist täheldati Skandinaavias 1950. ja 1980. aastate vahel, kui metsamajandus intensiivistus: kanakulli arvukus vähenes seal mitme kümnendi jooksul 50–60%. Meil toimunut võime seega hinnata Skandinaavias juhtunust kaks-kolm korda kiiremaks.

Suurte metsaalade ja -maastike raiekavad tuleks teha nii, et kõigil kanakulli potentsiaalsetel elualadel säiliks võimalikult palju vanu metsi või oleks metsade vanuseline koosseis ja struktuur nii ajaliselt kui ka ruumiliselt kanakullile sobiv. Sest enamasti asub pesa metsa kõige vanemas osas, kus on ümbritsevaga võrreldes rohkem kõrgeid ja jämedaid puid. Kanakull näib valivat pesapaiga esmalt puistu üldstruktuuri põhjal, seejärel võtab sobivaks pesapuuks ühe metsa suurematest puudest.

Foto: Koidula Kliimann

Pesitsemise kõige tundlikumas faasis, märtsi lõpust kuni juuni alguseni, võib pesa läheduses (vähem kui 300 m) tehtav raie või muu häirimine kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumise. Vanade metsade liigsele vähenemisele ja killustamisele järgneb kanaliste – kanakulli jaoks olulise toidu – arvukuse vähenemine. Halvasti mõjub ka liiga tihe metsateede võrgustik.

Meie röövlindudest on just kanakull see, kelle pesitsusvõimalused võivad lähitulevikus raiete tagajärjel üha enam väheneda. Kanakulli pesitsusedukus on seda parem, mida rohkem on 2 km raadiuses pesast vanu okasmetsi ehk puidu tagavara oleks >150 tihumeetrit hektaril (Björklund jt. 2015). Kõik pesitsuspuistus ja selle läheduses vajalikud metsatööd tuleks teha väljaspool pesitsusaega.

Pesitsusaegsete metsatööde tegemisel nõutavate puhvervööndite laius tuleks määrata järgmiselt:
1) pesaehitus- ja munemisajal (märts-aprill) 400 m,
2) haudeperioodil ja väikeste poegade ajal (mai kuni juuni keskpaik) 300 m ning
3) pesapoegade ja lennuvõimeliste noorlindude ajal (juuni keskpaik kuni juuli) 200 m.

Lõuna-Euroopas on leitud, et kui raiet tehakse pesitsusperioodi vähetundliku faasi ajal, ei mõjuta pesametsa mõningane harvendamine pesitsusedukust. Seevastu haudeajal pesametsas tehtud raie nurjas eranditult kõik pesitsused.

Loodusgiid ja -fotograaf Eleri Lopp-Valdma: “Üldiselt on kanakullil aastaid üks ja sama pesakoht. Ei ole nii, et täna võtame metsa maha ja küll ta homme leiab uue sobiva. Sobivaid ei ole enam võtta ka. Ühe koha hävitamine ehk metsa maha võtmine hävitab konkreetselt selle isendi, vähendades selle liigi arvukust.”

Kanakull valib toitumisala ilmselt just metsa struktuuri, mitte niivõrd saaklooma asustustiheduse järgi. Tema jaoks ebasoodsad jahialad on näiteks liiga tihedad ja noored metsad ning suured raiesmikud.

Foto: Marit Kivisild

Kasutatud kirjandus

Björklund, H., Valkama, J., Tomppo, E. & Laaksonen, T. (2015): Habitat Effects on the Breeding Performance of Three Forest-Dwelling Hawks. – PLOS ONE 10. doi: 10.1371/journal.pone.0137877H.
Kontkanen, T. Nevalainen ja A. Lõhmus, (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus.Keskkonnaministeerium, (2014).
Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. https://www.envir.ee/…/default/files/kanakull_tk_2015.pdf.
R. Nellis ja E. Lelov, (2005). Kanakull vajab metsarahu. Eesti Loodus.http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel1030_1029.html.#pesitsusrahu

Kanakulli tutvustas Terje Põvvat