LINNUKOOL

Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu. Saage tuttavaks käblikuga.

Herilaseviu

Kas teadsid, et praegu kasvatavad herilaseviud oma poegi?Esimesed herilaseviud saabuvad Lääne-Aafrika talvitusaladelt Eestisse aprilli lõpus, enamik linde siiski mais. Rändelt saabudes kohendatakse üles või rajatakse uus pesa, mis asub leht- või segametsas.Juunis linnud munevad ja hauvad, kuid haudumine võib kesta ka juulis. Herilaseviud kasvatavad oma poegi üles kuni augusti lõpuni.

Eestis on traditsiooniliselt metsa tehtud talvel. “Alles viimastel aastakümnetel on hakatud metsa tegema ka kevadsuvisel ajal. Kevadel ja suvel metsa raiudes ei hukku ainult linnupojad, vaid saab tugevalt kahjustada ka pinnas, levivad seenhaigused, lisaks pole sel ajal raiutud puit kvaliteetne,” tõdeb Liina Steinberg.

Lindude pesitsusperioodil tuleb hoiduda metsaraiest, aias puude, põõsaste ja hekkide pügamisest. Samuti tuleb puutumata jätta oksa- ja risukuhjad, kuhu linnud võivad pesa teha. Heinategu tuleb lükata suve teise poolde. Vältimatu niitmisvajaduse korral tuleb seda teha ala keskelt äärte poole. Kassidele on lennuvõimetud linnupojad kerge saak, seepärast tuleb oma lemmikloomad hoida toas või õues range järelevalve all.

Uudised

27. septembril toimus Vääriselupaikade inventuuri lõpuseminarTartu Ülikooli Raamatukogus, kus tutvustati aastatel 2019-2022 Eesti Looduseuurijate Seltsi (LUS) poolt riigimaadel tehtud vääriselupaikade inventuuri tulemusi

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) koos paljude teiste maade organisatsioonidega kutsub Euroopa Parlamenti loobuma metsabiomassi arvestamisest taastuvenergia hulka ja peatama metsabiomassi toetused

Halduskohus korraldas neljapäeval, 8. septembril Kullalaanes kohtuasjas tavatu paikvaatluse metsas, kuhu olid kutsutud kaebajad, eksperdid, keskkonnaamet, RMK ja Otepää valla esindaja. Vaidlustatud

Keskkonnaühenduste hinnangul põhinevad metsanduse arengukava (MAK2030) raiemahud valeandmetel, lisaks on eelnõu ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu ja nii ei ole see kooskõlas ka

Aita takistada metsise elupaiga kuivendamist!

Päästame Eesti Metsad MTÜ VAIDLUSTAS ehitusloa, et takistada Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) NATURA ALA ja METSISE ELUPAIGA KUIVENDAMINE. Vaidlustasime ehitusloa, sest selle andmisel oli jäetud hindamata kavandatavate tegevuste mõju tervikuna, seda ka raadamistööde osas. Raadamise tulemus oleks puittaimestiku ehk metsa likvideerimine, mida on plaanitud kokku ca 29,52 hektaril.
RMK-l oli plaanis olemasoleva metsakuivenduse rekonstrueerimine 344,5 hektari suurusel maa-alal, mis on võrdne umbes kolme Tallinna vanalinnaga. Lisaks oli plaanis ka maaparandussüsteemi teenindava tee rekonstrueerimine 1,13 km ulatuses.
Kohus andis ESMASE ÕIGUSKAITSE, et takistada raadamine, kraavide süvendamine ning sellega maa edasine kuivendamine.
Miks aga ei ole kuivendamine maaparandus ja miks peaks kuivendamine olema ajaloo prügikastis?
#1 Neljandik Eestit on kuivendatud. Pooled maismaa elupaikadest on kuivendusest mõjutatud.
Esimeseks kohtuastmeks kogume 9000€. AITÄH, et aitad hoida.

Eetris on Rabaraadio!

Rabaraadio on MTÜ Niilusoo ja Päästame Eesti Metsad MTÜ koostöös valmiv saatesari, mis juhib tähelepanu soode tähtsusele. Meie jõupingutused Niilusoo raba päästmiseks on pälvinud küll tähelepanu, kuid seni suuri edusamme tehtud ei ole ning otsustajad – Keskkonnaamet ja Viljandi vald – ei seisa endiselt looduse ja ka kogukonna heaolu eest. Osalt just Niilusooga seotud katsumused on ellu kutsunud RABARAADIO. Kavas on mitukümmend põnevat ja harivat kõnelust erinevatel soid puudutavatel teemadel. Räägime nii soode tähtsusest, taastamisest, ajaloost, kultuuripärandist, aga ka turbakaevandamisest ja kõigest sellest, mis nende vahele jääb. Külas on eksperdid ja entusiastid.
Saatejuht Farištamo Eller

Hea kaasamõtleja!
Kui soovid meie ettevõtmisele kaasa aidata, tee oma annetus
Päästame Eesti Metsad MTÜ kontole EE197700771004651360 või annetuse otselingi

abil SIIN>>

Oleme ette tänulikud!

“Paljugi meie põlisest tarkusest, tavadest ja hoiakutest elab edasi ja on tänase eesti kultuuri aluseks. Eesti loodus ja maastik, keel ja kultuur on lahutamatult läbi põimunud meie pärandiga. Seda tasub märgata, tunnustada ja teadlikult kasutada.“

 Ahto Kaasik

MEIST

MTÜ Päästame Eesti Metsad eesmärgiks on  jagada keskkonnaalast teavet ning korraldada organisatsioonide koostööd Eesti metsade kaitsmise nimel. Oleme üheskoos teadlaste ja teiste keskkonnaorganisatsioonidega koostanud Eesti Metsamanifesti ning Eesti Metsapetitsiooni, millele palume soovijail lahkesti alla kirjutada.

MTÜ Päästame Eesti metsad sai alguse ideest korraldada 21. märtsil, rahvusvahelisel metsade päeval, meeleavaldus Eesti metsade toetuseks. Koroonaviiruse puhangu tõttu olime sunnitud meeleavalduse edasi lükkama. Uueks kuupäevaks sai 16. august. Metsameeleavaldus toimus kahekümne seitsmes kohas üle Eesti.

 Korraldusmeeskonnas on meil paarkümmend vabatahtlikku, kes kõik annavad oma panuse õhinapõhiselt, mingit tasu selle eest saamata. Maa- ja linnainimesi on meil enam-vähem pooleks, samuti mehi ja naisi. Esindatud on ka erinevad vanusegrupid ja elukutsed. Meie peamiseks ühiseks nimetajaks on mure Eesti metsade pärast ja valmidus anda oma aktiivne panus senise olukorra muutmisesse

Täname fotograafe!

Suur aitäh kõigile fotograafidele, kes on lubanud meil oma fotosid kasutada!

Suur aitäh, Erik Karits!
https://pixabay.com/users/erik_karits-15012370/
https://www.pexels.com/@erik-karits-2093459
http://erikkarits.noip.me/

Suur aitäh, Karl Adami!
https://www.karladami.com/

Suur aitäh, Eleri Lopp-Valdma!
http://www.estoniannaturephotos.com

Suur aitäh, Tiit Jürisson!
https://www.facebook.com/tiit.jurisson