Uudised
Üle Eesti toimuvad kodumetsade, nii nimetatud KAH-alade metsatööde kavade koostamised ja nii ka Viljandimaal, Mulgi vallas Õisu ümbruses. Enne metsatööde kava (uue
Tänavu suvel otsustas Riigikohtu halduskolleegium kolmes RMKd puudutavas kohtuasjas mitte võtta menetlusse RMK määruskaebusi, millega vaidlustati RMK menetluskulude enda kanda jätmist. Kohtuasjades
Saaremaa Mustjala osavallakogu otsustas Konati piirkonnas säilitada metsaosa puhke- ja õppemetsana, nn püsimetsana ja parkmetsana lubades vaid vajadusel valikraie, kuid RMK püüab
RMK ja keskkonnaamet rikuvad teadlikult seadust – RMK katkestades keset lindude pesitsusaega raierahu ja keskkonnaamet lõpetades metsades järelevalve. On linde, kes on
LINNUKOOL
Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu. Saage tuttavaks käblikuga.
Kas teadsid, et praegu kasvatavad herilaseviud oma poegi?Esimesed herilaseviud saabuvad Lääne-Aafrika talvitusaladelt Eestisse aprilli lõpus, enamik linde siiski mais. Rändelt saabudes kohendatakse üles või rajatakse uus pesa, mis asub leht- või segametsas.Juunis linnud munevad ja hauvad, kuid haudumine võib kesta ka juulis. Herilaseviud kasvatavad oma poegi üles kuni augusti lõpuni.
Eestis on traditsiooniliselt metsa tehtud talvel. “Alles viimastel aastakümnetel on hakatud metsa tegema ka kevadsuvisel ajal. Kevadel ja suvel metsa raiudes ei hukku ainult linnupojad, vaid saab tugevalt kahjustada ka pinnas, levivad seenhaigused, lisaks pole sel ajal raiutud puit kvaliteetne,” tõdeb Liina Steinberg.
Lindude pesitsusperioodil tuleb hoiduda metsaraiest, aias puude, põõsaste ja hekkide pügamisest. Samuti tuleb puutumata jätta oksa- ja risukuhjad, kuhu linnud võivad pesa teha. Heinategu tuleb lükata suve teise poolde. Vältimatu niitmisvajaduse korral tuleb seda teha ala keskelt äärte poole. Kassidele on lennuvõimetud linnupojad kerge saak, seepärast tuleb oma lemmikloomad hoida toas või õues range järelevalve all.
Aita takistada metsise elupaiga kuivendamist!
Eetris on Rabaraadio!
Hea kaasamõtleja!
Kui soovid meie ettevõtmisele kaasa aidata, tee oma annetus
Päästame Eesti Metsad MTÜ kontole EE197700771004651360 või annetuse otselingi
abil SIIN>>
Oleme ette tänulikud!
“Paljugi meie põlisest tarkusest, tavadest ja hoiakutest elab edasi ja on tänase eesti kultuuri aluseks. Eesti loodus ja maastik, keel ja kultuur on lahutamatult läbi põimunud meie pärandiga. Seda tasub märgata, tunnustada ja teadlikult kasutada.“
Ahto Kaasik
MEIST
MTÜ Päästame Eesti Metsad eesmärgiks on jagada keskkonnaalast teavet ning korraldada organisatsioonide koostööd Eesti metsade kaitsmise nimel. Oleme üheskoos teadlaste ja teiste keskkonnaorganisatsioonidega koostanud Eesti Metsamanifesti ning Eesti Metsapetitsiooni, millele palume soovijail lahkesti alla kirjutada.
MTÜ Päästame Eesti metsad sai alguse ideest korraldada 21. märtsil, rahvusvahelisel metsade päeval, meeleavaldus Eesti metsade toetuseks. Koroonaviiruse puhangu tõttu olime sunnitud meeleavalduse edasi lükkama. Uueks kuupäevaks sai 16. august. Metsameeleavaldus toimus kahekümne seitsmes kohas üle Eesti.
Korraldusmeeskonnas on meil paarkümmend vabatahtlikku, kes kõik annavad oma panuse õhinapõhiselt, mingit tasu selle eest saamata. Maa- ja linnainimesi on meil enam-vähem pooleks, samuti mehi ja naisi. Esindatud on ka erinevad vanusegrupid ja elukutsed. Meie peamiseks ühiseks nimetajaks on mure Eesti metsade pärast ja valmidus anda oma aktiivne panus senise olukorra muutmisesse
Täname fotograafe!
Suur aitäh kõigile fotograafidele, kes on lubanud meil oma fotosid kasutada!
Suur aitäh, Erik Karits!
https://pixabay.com/users/erik_karits-15012370/
https://www.pexels.com/@erik-karits-2093459
http://erikkarits.noip.me/
Suur aitäh, Karl Adami!
https://www.karladami.com/
Suur aitäh, Eleri Lopp-Valdma!
http://www.estoniannaturephotos.com
Suur aitäh, Tiit Jürisson!
https://www.facebook.com/tiit.jurisson
