Mets. Ta on elav, kasvav ja hingav. Ta on keegi, kes on meiega koos kulgenud aastatuhandeid, pakkudes varju, toitu ja hingerahu. Kui me räägime metsast, siis me ei räägi lihtsalt puudest või ressurssidest, vaid suhtest. Selles suhtes ei ole mets “miski”, vaid “keegi”, kes on meile nii lähedal, et kipume teda pidama iseenesestmõistetavaks. Mets pole pelgalt koht Ta on paik, kus on õpitud maailma tundma, […]
Mets kui kogukonna liige Loe edasi »
Keskkonnaühendused saatsid Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile avaliku pöördumise, milles nõuavad praeguse ebaefektiivse ja seaduse täitmist mitte tagava „valgusfoorisüsteemi“ lõpetamist ning kuupäevalise pesitsusrahu kehtestamist kõikides Eesti metsades. Ühenduste hinnangul on 2026. aasta kevadsuvine raiepraktika kujunenud metsalindudele hukatuslikuks. Praegune järelevalve süsteem jaotab metsad nn punasteks ja kollasteks aladeks, lubades nn kollastes metsades raiet jätkata seni, kuni keegi ei suuda tuvastada lindude kindlat pesitsemist. Selline lähenemine on vastuolus looduskaitseseaduse mõttega, mis
Pressiteade5.05.2026Päästame Eesti Metsad MTÜSA Keskkonnaõiguse Keskus Riigikohtu halduskolleegium rahuldas täna avaldatud otsuses Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse ning tuvastas keskkonnaameti poolt 2021. aastal Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) antud raielubade (metsateatiste) õigusvastasuse. Kohus rõhutas üle juba varasemas praktikas võetud seisukoha, et rohevõrgustiku aladel ei tohi raielubasid anda automaatselt, vaid keskkonnaamet peab hindama raiete tegelikku mõju võrgustiku toimimisele. Vaidlus puudutas Tartu maakonnas Elva vallas rohekoridori alal asuvat
Riigikohus: rohevõrgustiku alale ei tohi anda raieluba ilma mõju hindamata Loe edasi »
Eesti Keskkonnaühenduste Koja metsa töörühma seisukoht energeetika- ja keskkonnaministri määruse “Metsastamise toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord” eelnõu kohta. Juhime tähelepanu, et mittemetsamaa metsastamisele toetuse andmine on elurikkust soodustav üksnes näiliselt. Plaanitav toetus kahjustaks meie looduslike puistuta alade elurikkuse seisundit, olles ühtlasi avamaastike liikidele (sh kaitstavatele) täiendavaks ohuteguriks. Üks selline liigirühm
EKO seisukoht metsastamise toetuse eelnõu kohta Loe edasi »
Muudatusettepanekud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule (612 SE)
Valitsuskabineti otsus defineerida 70% metsamaast majandusmetsadena ja kaitsealadel uuendusraieid sh lageraieid mitte ära keelata on räige hoolimatus kogu Eesti suhtes. See otsus on potentsiaalselt bürokraatiat ja kulusid tohutult suurendav, mitte vähendav. Seda otsust on juba ka üksjagu kritiseeritud , et see otsus sündis väheste huvides ja seisab kitsa ringkonna lühiajaliste ärihuvide eest.(1,2) Metsade jätkusuutliku majandamisega sel otsusel seost pole, see on pelgalt hiigelkohustus riigile. Valitsuse
Metsanduses ei tohi langetada otsuseid uisapäisa Loe edasi »
Vello Keppart, säästliku metsanduse ekspert, Leo Filippov, metsakasvatusinsener, Farištamo Eller, looduskaitsja Eesti Erametsaliit on teinud ettepanekud 1 , kuidas nende meelest oleks mõistlik bürokraatiat vähendada. Kahjuks peab ettepanekus toodud punktide põhjal tõdema, et EestiErametsaliidus puudub täielikult vastutustundlik metsakasvatuslik kompetents. Metsakasvatajad ei peaks tegutsema justkui nad ei teaks ega arvestaks metsabioloogiapõhimõtteid, mis on metsakasvatuse aluseks. Mets on väga keeruline tasakaalus olev ökosüsteem ja õigusaktid peavad seda
Eesti Erametsaliidul tundub puuduvat vastutustundlik metsakasvatuslik kompetents Loe edasi »
Keskkonnaühendus rõhutab vajadust pidada lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pesitsusrahu kõikides metsades, et lasta lindudel häirimatult haududa ja pojad üles kasvatada Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu. Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud ligikaudu 80–100 linnuliiki. Kahjuks pole endiselt looduskaitseseadusesse sisse kirjutatud muudatust, mis keelaks ühemõtteliselt raietegevuse lindude pesitsusajal. Kohustusliku pesitsusrahu kehtestamist on Eestis nõutud
Ka sel aastal pesitsevad meie metsades linnud Loe edasi »
Taani keskkonnaorganisatsiooni NOAH, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Läti Ornitoloogiaühingu uus raport „No smoke without fire“ näitab, et Taani kestlikkuse seadus ei toimi. Taani impordib Balti riikidest suurtes kogustes puitu, põletab seda ja nimetab seda kestlikuks energiaks. Eesti ja Läti metsad aga hävivad, väärtuslikud elupaigad hävivad isegi kaitsealadel ja süsinikku siduvad alad muutuvad süsiniku heitjateks. Eestis ja Lätis on metsad olulised nii ühiskondlikult kui ka
Mind üllatas president Alar Karise 23. jaanuaril sotsiaalmeediasse tehtud kanne, milles ta ütles maakonnalehtede peatoimetajatega kohtumise kokkuvõtteks: “Samuti rääkisime Eesti elu pidurdama hakanud vastuseisudest erinevatele arendusprojektidele.” Olen sellele nüüd tükk aega mõelnud ja ikka kahtlen, kas seisukoht, et arenguks peetakse peaasjalikult ainult hoonete ehitamist, erinevaid arendusi, tööstuste rajamist, tarbimist ja kulutamist, pole mitte poolik. Meie tarbimine ja kulutamine, tootmine ja ka raiskamine tuleb ju meie enda elukeskkonna, toimivate
Õigustatud ootus – kas üksnes ja ainult kasum iga hinna eest? Loe edasi »
