METSIS (Tetrao urogallus L.) – NÄDALA PESITSEJA 1

Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) andmetel pesitseb Eesti metsades ja puistutes umbes 100 linnuliiki ja hinnanguliselt 70% kõigist haudelinnupaaridest. Meie metsalinnustik on rikas tänu mitmekesistele metsakooslustele ja Eesti soodsale geograafilisele asendile. Metsade linnustiku seisund ei ole aga kiita. Eriti puudutab see metsise populatsiooni, mis on Eestis vähenenud märgatavalt viimaste aastakümnete jooksul. Mõju avaldavad nii looduslikud kui ka inimtekkelised tegurid – eriti kisklus, metsaraied ja kuivendamine.

Eestikeelsetest nimetustest on levinud nii metsis kui mõtus. Esimene Põhja-Eestis, teine pigem Lõuna-Eestis. Teistes keeltes tuntud kui Tetrao urogallus (ladina), Western Capercaillie (inglise), Auerhuhn (saksa), Глухарь (vene), Metso (soome), Tjäder (rootsi), Storfugl (norra), Mednis (läti) ja Kurtinys (leedu).

Metsis on meie suurim metsakanaline ja kuulub Eesti II kategooria kaitse all olevate liikide hulka, samuti on metsis märgitud ohualtite liikide hulka Eesti Punases Raamatus. Metsise küttimine on 1980. aastast Eestis keelatud.

Foto: Eleri Lopp-Valdma
http://www.estoniannaturephotos.com

2018. aastal kuulutas EOÜ metsise aasta linnuks (https://www.eoy.ee/metsis/aasta-lind), sest tegemist on meie põliste metsade sümboliga. Keelatud on tema tahtlik surmamine, püüdmine või häirimine ning metsise konkreetseid mängu- ja elupaiku ei tohi avaldada massimeedias, sh Facebookis. Seepärast pole ka metsise püsielupaigad ja muud kaitstavad alad avalikult kaartidele märgitud.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on kuulutanud käesoleva aasta metsise teema-aastaks ja selle korraldamise eesmärk on tõmmata rohkem avalikkuse tähelepanu metsise kui kaitsealuse ja ohustatud liigi seisundile. Kuna metsise elupaigaks on peamiselt põlismetsad (vanad männikud), siis aitab metsisele tähelepanu juhtimine panna samaaegselt inimesi mõtlema ka Eesti metsandusele laiemalt.

ELF: Liigi seisundi edasise halvenemise ärahoidmiseks on oluline tõsta inimeste teadlikkust seda liiki ohustavate tegurite ning liigi elupaikade kaitse vajalikkusest.❗️Metsise arvukuseks Eestis hinnatakse 2017. aasta seisuga 1300-1600 kukke. Samas kui näiteks Soomes elab 150 000 – 200 000 paari ning seal lausa kütitakse igal aastal 25 000 – 50 000 metsist.

Eesti Metsa Abiks on võidelnud järjekindlalt metsisemetsade lageraietega hävitamise vastu. Mustjõe metsise elupaikadesse väljastatud raielubade vaidlustamine on jõudnud Riigikohtusse (http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/…/12-03-2021…/)

Foto: Tiit Jürisson
https://www.facebook.com/tiit.jurisson

ELFi juhtimisel on huvilistel võimalik osaleda metsisetalgutel:
Juhul, kui COVID-19 olud kokkusaamiseid võimaldavad, siis korraldab Eestimaa Looduse Fond 31. maist 3. juunini ja 8.-20. juunil metsise (ning teiste metsakanaliste) seiretalguid Lääne- ja Ida-Virumaal. Võimalik on osaleda minimaalselt 4 päeval (31.05.-03.06.; 8.-11., 11.-14., 14.-17. või 17.-20. juunil); kohal saab olla ka mitmel talgul jutti. ELFi poolt on majutus, toit ja tööjuhised.Kui Sa tunned juba praegu kindlalt, et tahad kindlasti metsiseseirel osaleda, siis anna palun endast ELFi Talgukontorile märku selle vormi kaudu:https://forms.gle/TnTeYJevuj5gvgtv8

Ühtlasi annab ELF teada, et nad korraldavad metsise-aasta puhul 24. märtsil (kolmapäeval) kell 19:00-20:00 virtuaalse loenguõhtu Zoom’is, kus Andres Kalamees meile seda suursugust lindu lähemalt tutvustab. Metsiseõhtul osalemiseks saab ennast registreerida siin:https://forms.gle/m8kgnUrxtSrYthh49

Foto: Karl Adami
https://www.facebook.com/metsameel

Kui kohtad looduses metsist pea meeles:
• Metsis on väga häirimistundlik liik ja inimest märgates tõuseb ta lendu juba rohkem kui 100 m kauguselt. Ära ürita metsisele ligi hiilida, vaid jälgi linnu tegutsemist kaugemalt. Nii häirid metsist vähem ja saad tema toimetustest pikemalt osa.
• Kohates mängivat metsist ära ürita talle läheneda. Kui metsisekukk sind märkab lahkub ta mängupaigast. Tagane võimalikult vaikselt tuldud suunas. Proovi liikuda “ihumise” ajal, sest siis on metsisekukk ümbritseva suhtes vähem tähelepanelik.
• Metsisemängud asuvad üldjuhul püsielupaikades, kus on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist 30. juunini, st metsiste mängu- ja pesitsusperioodil. On leitud, et metsisemängud kaovad piirkondadest, kus linde pidevalt häiritakse. Arvesta sellega ja ära külasta metsise mängupaiku nimetatud ajal.
• Mitmes paigas üle Eesti võib kohata nn hullu metsist, kes võib käituda ettearvamatult, sh rünnata inimest. Nähes metsist mõnes käidavas kohas, näiteks matkaraja ääres, ole tähelepanelik. Hull metsis võib rünnata ootamatult. Metsise n-ö hulluksmineku ehk liigile mitteomaselt käitumise on tõenäoliselt tinginud linnu hormonaalse regulatsiooni häired, mida võivad põhjustada nii mängu pidev segamine kui mängupaiga hävimine. Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase.

VEEL HUVITAVAID FAKTE METSISE KOHTA:
* Metsise tibud on väga südikad. Pesahülgajatena hakkavad nad kohe ise putukatest ja selgrootutest toituma. Tibude areng on kiire ‒ viiepäevane tibu võib lennata kuni 30 cm kõrgusele, kaheksapäevane tibu kuni ühe meetri kaugusele, 17- päevane kümne meetri kaugusele. Samas ohustavad tibusid kuivenduskraavid, kuhu nad võivad uppuda ja metsamaastiku killustumine, mistõttu on kiskjatel ja röövlindudel lihtsam neid üles leida.
* Talvel on metsise põhitoiduks männiokkad ja -pungad, tavaliselt on ülekaalus männiokkad. Suvel eelistab metsis süüa kanarbikuliste ja mustikaliste marju.
* Eesti kuulutamine marutaudivabaks 2013. aastal pole metsisele kahjuks kasuks tulnud, kuna rebastel ja kährikutel on parem põli.
* Lageraie mõjutab metsiseid väga mitmel viisil:
1) Metsamaastik killustub, peitumisvõimalused vähenevad,
2) Vähenevad tibude toitumisvõimalused, kuna noorendikes pole nii palju selgrootuid, kui neil oleks vaja,
3) Raiesmikel hakavad hoogsalt kasvama kõrrelised, see toob kaasa uruhiirte arvukuse tõusu, mis meelitab omakorda kohale rohkem kiskjaid, kes ohustavad ka metsiseid.
* Metsis on väga paikne liik, kes on tihedalt seotud oma mängupaiga metsadega ja pärast paaritumisperioodi on nende elupaigaks mängu naabruses olevad puistud. Emaslinnud liiguvad rohkem ringi, aga kui isaslinnud on leidnud oma territooriumi siis sinna nad ka jäävad.
* Meie loodusfotograafid, eriti Remo Savisaar, on võitnud korduvalt rahvusvahelisi auhindu oma metsisepiltidega (viimati: https://www.postimees.ee/…/eesti-fotograaf-palvis…).

Foto: Karl Adami
https://www.facebook.com/metsameel

Andkem oma panus, et metsis jääks meie metsadesse alles ning fotograafid ja teised huvilised ei peaks tulevikus tema nägemiseks Soome sõitma! 🇫🇮

Allikad: https://www.eoy.ee/uurimistood/files/2014_Salla_Bsc.pdfhttps://www.eoy.ee/metsis/http://www.talgud.ee/teema/metsis

Metsist tutvustas Liina Steinberg