Pesitsusrahu kampaania "Hääletu kevad" 15.03-15.07.2021

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) algatas 15. märtsil 2021 neli kuud kestva kampaania, mis keskendub pesitsusrahu seadustamisele, sest inimene on oma majandustegevuse käigus jätnud liiga vähe ruumi teistele liikidele.

Algatasime petitsiooni Looduskaitseseaduse muutmiseks, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. 

Õiguskantsleri seisukoht on, et keskkonnaminister võib metsaseaduse järgi piirata metsaraiet loomastiku ja linnustiku kaitseks nende sigimisperioodil kaks kuud alati 15. aprillist. Ometi ei ole ükski keskkonnaminister siiani seadusega antud võimalust kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. Pesitsusrahu petitsiooniga nõutakse, et raiepiirangud sigimisperioodil ei vajaks keskkonnaministripoolset väljakuulutamist, vaid kehtiks igal juhul ja alati.

Milleks on vaja pesitsusrahu?

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu Ülikoolis tehtud analüüs „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed” näitab, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. 

Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, mille käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad.

Metsalindude arvukus Eestis väheneb 42 600–58 800 haudepaari võrra aastas. Oleme jõudnud Euroopa Liidus langejate edetabeli esikolmikusse: viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48, Rootsis 41 ning Madalmaades 40 protsenti.

Rahvaalgatuse koostamisel osales Eesti Ornitoloogiaühing. Algatusega on tänaseks ühinenud 47 Eesti looduse ja kultuuri eest seisvat kodanikeühendust.

Petitsiooni kogus 5505 allkirja. Järgmise sammuna saadavad algatuse loojad pöördumise koos kogutud allkirjadega Riigikogule. Vaata videot petitsiooni riigikokku saatmisest >>

Seda, et Eesti peab võtma vastutuse liigirikkuse säilimise eest ja tagama metsaelanike kodurahu, peavad ühiselt oluliseks järgmised organisatsioonid:  Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Erakond Eestimaa, Rohelised Hiite Maja, Eesti Tulevikuerakond, MTÜ Niilusoo, Muraste Looduskool, SA Keskkonnateabe Ühendus, Maavalla Koda MTÜ, Rannamänniku kaitseks, MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Roheline Läänemaa, MTÜ Kogukonna Metsad, Noored Rohelised, Fridays For Future, Eesti Kose valla Loodusselts, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Vastuhakk Väljasuremisele (XR) Tallinn, Eesti Vegan Selts, Eesti Kultuuri Koda, Roheline Kogukond, Eesti Püsimetsaühistu TÜH, Loomus, Bioneer, Looduse Omnibuss, Eesti Rahva Selts, Metsloomade Taastuskeskus, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Metsloomaühing, MTÜ Noor Eesti 200, Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Loomakaitse Liit, Müravaba ja Puhta Pärnu Eesti MTÜ, MTÜ Vormsi Loodushoid, MTÜ Tänu Loodusele, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, MTÜ Rakendusökoloogia Keskus, Ihaste Elanike Liit MTÜ, MTÜ Kloogaranna, Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Kagu-Eesti loodusrahvas MTÜ, Purtse Jõe Arenduskeskus MTÜ

Kutsume elurikkusesõpru postitama pilti endast koos plakatitega #pesitsusrahu või Nõuan pesitsusrahu!