Artiklid

Küsimata küsimused Pärnu linnas

Artiklid / / By

Küsimata küsimused Pärnu linnas Pärnu Postimees, 12.11.2024Farištamo Eller Pärnusse planeeritava metanoolitehasega seoses on küsimusi palju ja näib, et need on ministeeriumite tasandil siiani küsimata. Hollandi ettevõte Power2X soovib Pärnusse rajada maailma suurimat rohemetanoolitehast ja seda alale, kus asub puhkemets, milles leidub ka 11,3 hektarit vääriselupaiku. Pärnu Postimehe andmetel valmistab Maa-amet ette Harutee kinnistu enampakkumist ja see, millistel tingimustel või milliste kitsendustega riik kõnealuse kinnistu enampakkumisele […]

Küsimata küsimused Pärnu linnas Loe edasi »

UUS RAPORT: Power2X soovib hävitada kõrge kaitseväärtusega loodusmetsa tehnoloogia nimel, mille perspektiivitust kinnitab ebaõnnestumiste jada

Artiklid, Pressiteated / / By

Biofuelwatchi ja Päästame Eesti Metsad MTÜ ühisraport Pärnus kavandatava Power2X projekti kohta. Täna avaldasid kaks keskkonnaorganisatsiooni, MTÜ Päästame Eesti Metsad ja Euroopa/USA MTÜ Biofuelwatch, raporti Pärnusse plaanitud tohutu biometanooli tehase kohta. Seda tahab Hollandi idufirma Power2X ehitada Pärnusse alale, kus kasvab mets, millest üle 11 hektari on vääriselupaik. Keskkonnaühendused kutsuvad kohalikke ja riiklikke otsustajaid üles mitte võtma Power2X lubadusi ja väiteid pimesi tõsiselt, vaid uurima teiste ettevõtete

UUS RAPORT: Power2X soovib hävitada kõrge kaitseväärtusega loodusmetsa tehnoloogia nimel, mille perspektiivitust kinnitab ebaõnnestumiste jada Loe edasi »

 Kas terve mõistus on jalutama läinud?

Artiklid / / By

Tekitab nõutust, et poliitilise tahte puudumine riigikogus, erinevad valitsused, endine keskkonnaministeerium ja nüüdne kliimaministeerium lasevad meie ühist rikkust – rahvusparke ja teisi kaitsealasid – tükk tüki haaval lagedaks raiuda. Mõiste, mida sel puhul kasutatakse, on metsa uuendamine. Mulle toob see silme ette seinavärvi või garderoobi uuendamise. Mis sel vanal loodusel siis viga on, eriti kaitsealal, kus eesmärk ongi seda hoida ja kaitsta? Sel nädalal võib

 Kas terve mõistus on jalutama läinud? Loe edasi »

MIDA VANEM METS, SEDA ROHKEM SEOTUD SÜSINIKKU

Artiklid / / By

Süsiniku sidumise kiirusest on veelgi olulisem juba kogu metsas, nii mullas, juurtes kui tüvedes, talletatud süsinik – mida vanem mets, seda rohkem on metsas süsinikku talletunud. Metsad on imelised kooslused – kuigi vanades metsades puude juurdekasv väheneb, seovad metsad süsinikku jätkuvalt aastasadu edasi nii mulda, juurtesse kui tüvedesse. Niisiis – mida vanem mets, seda rohkem seotud süsinikku! Texase A&M Ülikooli metsaökoloogia professor Asko Noormets selgitab Eestimaa

MIDA VANEM METS, SEDA ROHKEM SEOTUD SÜSINIKKU Loe edasi »

Euroopa Kohtu hinnangul peaksid Eesti ametnikud Eesti metsade tegelikku seisu kajastavaid detailandmeid käsitlema keskkonnateabena 

Artiklid, Pressiteated / / By

Eesti ametnikud said Euroopa Liidu Kohtult vastu näppe: Aarhusi konventsiooni kohaselt peavad ametnikud vassimise lõpetama ja avaldama andmed metsa tegeliku seisu kohta. Neli keskkonnaühendust on juba ligi kolm aastat kestnud kohtuvaidluses Kliimaministeeriumi (endine Keskkonnaministeerium) hallatava riigiasutuse Keskkonnaagentuuri vastu nõudnud SMI (statistilise metsainventuuri) alusandmete täielikku avaldamist, sest Eesti riiklik metsastatistika kasutab juurdekasvu arvutamiseks valemit, mis kehtib vaid teatud eeldustel. Vaidlus jõudis välja Euroopa Liidu Kohtusse, kus

Euroopa Kohtu hinnangul peaksid Eesti ametnikud Eesti metsade tegelikku seisu kajastavaid detailandmeid käsitlema keskkonnateabena  Loe edasi »

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad

Artiklid / / By

Metsaseaduses kehtisid kuni 2008. aasta lõpuni metsakategooriad – hoiumets, kaitsemets ja tulundusmets, millega olid määratud metsa kasutamise ja majandamise eesmärgid. Pärast metsakategooriatest loobumist 2009. aastast alates muutus metsade kitsalt puiduvarumise eesmärgil majandamine lihtsaks, sest kõik väljaspool kaitsealasid asuvad metsad muutusid automaatselt tulundusmetsadeks. Selline metsade majandamise suund ja põhimõte on toonud kaasa väga palju kahju nii looduskeskkonnale kui ka inimestele, kes üle Eesti oma kodu- ja

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad Loe edasi »

RMK TRIKITAB paberil nn KAH-alad ehk inimeste kodumetsad erivanuselisteks

Artiklid / / By

Üle Eesti toimuvad kodumetsade, nii nimetatud KAH-alade metsatööde kavade koostamised ja nii ka Viljandimaal, Mulgi vallas Õisu ümbruses. Enne metsatööde kava (uue nimega plaan) koostab RMK ala kirjelduse. RMK on rõhutanud, et oluline on “metsade vanuseline tasakaal”, kuid järjest enam näib, et RMK trikitab paberile olukorra, et metsad oleksid kirjeldatud vaid kolme vanusesse: NOOR, KESKEALINE ja KÜPS mets hoolimata sellest, millised metsad tegelikult on ja

RMK TRIKITAB paberil nn KAH-alad ehk inimeste kodumetsad erivanuselisteks Loe edasi »

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused

Artiklid / / By

Riigikogusse on saadetud Planeerimisseaduse ja Metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755SE), mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused kõrgendatud avaliku huviga aladel metsade majandamises kaasa rääkida. Näiliselt hea kavatsus peidab endas paraku mitmeid õiguslikke kitsaskohti ja ei lahenda uuendusraiete pealesurumise ning kaasamise näilisusega kaasnevaid probleeme. Järgnevalt kirjeldame lühidalt eelnõuga kaasnevat negatiivset mõju, ja ka lahendust, mis on rahvaalgatusena riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud ning mida toetab laiem avalikkus.

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused Loe edasi »

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus?

Artiklid / / By

Paljudel meist on kas kodu lähedal või mõnes kaugemas Eesti paigas mets, kus armastame käia kõndimas, orienteerumas, suusatamas, seenel ja marjul. Kui see mets kuulub riigile, peab Riigimetsa Majandamise Keskus meid sellise metsa majandamise plaanidesse kaasama. Neid metsi nimetatakse RMK koostatud juhendites kõrgendatud avaliku huviga aladeks ehk KAH-aladeks.Paljude selliste metsade puhul käib vägikaikavedu – kas alles jääb mets või raiesmik – kogukonnad soovivad, et nende

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus? Loe edasi »

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus

Artiklid / / By

27. septembril toimus Vääriselupaikade inventuuri lõpuseminarTartu Ülikooli Raamatukogus, kus tutvustati aastatel 2019-2022 Eesti Looduseuurijate Seltsi (LUS) poolt riigimaadel tehtud vääriselupaikade inventuuri tulemusi ja leitud ohustatud liike. Kogu projekti juhtis Renno Nellis, ettekanded tegid veel Indrek Tammekänd, Kadri Runnel, Anneli Palo. Nende ettekannete põhjal on kogu allolev jutt. Oluline on tähele panna RMK tegevust vääriselupaikade (VEPde) kaardistamise protsessis. RMK surve selleks, et veel kaardistamata VEPid ei

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus Loe edasi »