Artiklid

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad

Metsaseaduses kehtisid kuni 2008. aasta lõpuni metsakategooriad – hoiumets, kaitsemets ja tulundusmets, millega olid määratud metsa kasutamise ja majandamise eesmärgid. Pärast metsakategooriatest loobumist 2009. aastast alates muutus metsade kitsalt puiduvarumise eesmärgil majandamine lihtsaks, sest kõik väljaspool kaitsealasid asuvad metsad muutusid automaatselt tulundusmetsadeks. Selline metsade majandamise suund ja põhimõte on toonud kaasa väga palju kahju nii looduskeskkonnale kui ka inimestele, kes üle Eesti oma kodu- ja …

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad Loe edasi »

RMK TRIKITAB paberil nn KAH-alad ehk inimeste kodumetsad erivanuselisteks

Üle Eesti toimuvad kodumetsade, nii nimetatud KAH-alade metsatööde kavade koostamised ja nii ka Viljandimaal, Mulgi vallas Õisu ümbruses. Enne metsatööde kava (uue nimega plaan) koostab RMK ala kirjelduse. RMK on rõhutanud, et oluline on “metsade vanuseline tasakaal”, kuid järjest enam näib, et RMK trikitab paberile olukorra, et metsad oleksid kirjeldatud vaid kolme vanusesse: NOOR, KESKEALINE ja KÜPS mets hoolimata sellest, millised metsad tegelikult on ja …

RMK TRIKITAB paberil nn KAH-alad ehk inimeste kodumetsad erivanuselisteks Loe edasi »

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused

Riigikogusse on saadetud Planeerimisseaduse ja Metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755SE), mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused kõrgendatud avaliku huviga aladel metsade majandamises kaasa rääkida. Näiliselt hea kavatsus peidab endas paraku mitmeid õiguslikke kitsaskohti ja ei lahenda uuendusraiete pealesurumise ning kaasamise näilisusega kaasnevaid probleeme. Järgnevalt kirjeldame lühidalt eelnõuga kaasnevat negatiivset mõju, ja ka lahendust, mis on rahvaalgatusena riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud ning mida toetab laiem avalikkus. …

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused Loe edasi »

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus?

Paljudel meist on kas kodu lähedal või mõnes kaugemas Eesti paigas mets, kus armastame käia kõndimas, orienteerumas, suusatamas, seenel ja marjul. Kui see mets kuulub riigile, peab Riigimetsa Majandamise Keskus meid sellise metsa majandamise plaanidesse kaasama. Neid metsi nimetatakse RMK koostatud juhendites kõrgendatud avaliku huviga aladeks ehk KAH-aladeks.Paljude selliste metsade puhul käib vägikaikavedu – kas alles jääb mets või raiesmik – kogukonnad soovivad, et nende …

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus? Loe edasi »

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus

27. septembril toimus Vääriselupaikade inventuuri lõpuseminarTartu Ülikooli Raamatukogus, kus tutvustati aastatel 2019-2022 Eesti Looduseuurijate Seltsi (LUS) poolt riigimaadel tehtud vääriselupaikade inventuuri tulemusi ja leitud ohustatud liike. Kogu projekti juhtis Renno Nellis, ettekanded tegid veel Indrek Tammekänd, Kadri Runnel, Anneli Palo. Nende ettekannete põhjal on kogu allolev jutt. Oluline on tähele panna RMK tegevust vääriselupaikade (VEPde) kaardistamise protsessis. RMK surve selleks, et veel kaardistamata VEPid ei …

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus Loe edasi »

Toeta annetusega järgmist sammu pesitsusrahu suunas

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad inimesi üles tegema annetusi, et toetada vabaühenduste järgmisi samme pesitsusrahu saavutamisel nii riigi- kui erametsades. Siht on koguda kokku 6000 eurot õigusabi kuludeks ja pesitsusrahu kampaania läbiviimiseks. Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsloomaühing on algatanud kaks raierahu puudutavat kohtuasja. Augustis 2021 vaidlustasid vabaühendused Keskkonnaameti otsuse, millega amet keeldus lisamast metsateatistele lisatingimust keelata raied lindude pesitsusajal. Märtsis …

Toeta annetusega järgmist sammu pesitsusrahu suunas Loe edasi »

93% elanikest on pesitsusrahu kehtestamise poolt!

Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et kevad-suvise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% elanikest! (Allikas) Millega tegelevad aga poliitikud ja loodust hoidma loodud ametkonnad? Emadepäeval(!) võeti maha 5500 m2 suurune mets Järsaku tee ja Sõpruse tee ristis Suurupi külas Harku vallas. Nüüdseks on järel lage maa, kus püsti vaid mõned puud. Kohalike sõnul lendasid ja käratsesid metsas pesitsevad linnud raietööde ajal ümber …

93% elanikest on pesitsusrahu kehtestamise poolt! Loe edasi »

RMK kobarkäkist Otepääl

OTEPÄÄL TEGI RMK TÄNA LAGERAIE KAH-ALAL EELNEVALT KOHALIKEGA LÄBI RÄÄKIMATA. KOHALIKUD ANDSID ASJA KOHTUSSE. Osa raieteatisi, sh tänasele lageraiele, oli RMK võtnud vaid päev varem. Kohalik elanik kontakteerus Keskkonnaametiga, paludes seadusevastased metsateatised ja raied koheselt peatada. Looduskaitsjatel on õigus väljaantud raieteatisi vaidlustada 30 päeva, samas on raieteatiste võtjatel, antud juhul siis RMK-l, õigus raiuma hakata kohe kui raieteatis väljastatud. 2017-2018 aastatel võttis RMK juba mitu …

RMK kobarkäkist Otepääl Loe edasi »

Toeta keskkonnaühendusi raierahu kohtuasjas

Vaidlustasime 6. augustil 2021 halduskohtus Keskkonnaameti otsuse, milles amet ei nõustunud lisama metsateatistele LISATINGIMUST, mis lubaks raiuda vaid VÄLJASPOOL PESITSUSAEGA. Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜEesti Metsloomaühing kutsuvad üles toetama annetades kohtuasja pesitsusrahu nõude seadmiseks raielubades. Eesmärk on kampaaniaga koguda 7000€ ÕIGUSABI ja kampaaniaga seotud kuludeks. Kampaania kestab aasta lõpuni või kuni vajalik summa on koos. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing EE422200221077234963 Selgitus: “Annetus” Kui soovid annetajana …

Toeta keskkonnaühendusi raierahu kohtuasjas Loe edasi »

Petitsioon „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“ jõudis Riigikogu Keskkonnakomisjoni ette

Keskkonnakomisjoni 27.09.21 toimunud istungil kuulati ära ettepanekud pesitsusrahu kehtestamiseks, mis on esitatud kollektiivses pöördumises „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“. Arutelul osalesid petitsiooni algatajad Piret Räni ja Farištamo Eller MTÜ-st Päästame Eesti Metsad, Veljo Volke ja Liis Keerberg Eesti Ornitoloogiaühingust ning Erametsaliidu, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Tegemist on Eestis ainulaadse kollektiivse pöördumisega – petitsioonis esitatud nõudmistega on ühinenud 47 organisatsiooni, see on enamik Eestis tegutsevatest keskkonnaorganisatsioonidest. Petitsioon “Kohustuslik …

Petitsioon „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“ jõudis Riigikogu Keskkonnakomisjoni ette Loe edasi »