Artiklid

 Kas terve mõistus on jalutama läinud?

Tekitab nõutust, et poliitilise tahte puudumine riigikogus, erinevad valitsused, endine keskkonnaministeerium ja nüüdne kliimaministeerium lasevad meie ühist rikkust – rahvusparke ja teisi kaitsealasid – tükk tüki haaval lagedaks raiuda. Mõiste, mida sel puhul kasutatakse, on metsa uuendamine. Mulle toob see silme ette seinavärvi või garderoobi uuendamise. Mis sel vanal loodusel siis viga on, eriti kaitsealal, kus eesmärk ongi seda hoida ja kaitsta? Sel nädalal võib …

 Kas terve mõistus on jalutama läinud? Loe edasi »

MIDA VANEM METS, SEDA ROHKEM SEOTUD SÜSINIKKU

Süsiniku sidumise kiirusest on veelgi olulisem juba kogu metsas, nii mullas, juurtes kui tüvedes, talletatud süsinik – mida vanem mets, seda rohkem on metsas süsinikku talletunud. Metsad on imelised kooslused – kuigi vanades metsades puude juurdekasv väheneb, seovad metsad süsinikku jätkuvalt aastasadu edasi nii mulda, juurtesse kui tüvedesse. Niisiis – mida vanem mets, seda rohkem seotud süsinikku! Texase A&M Ülikooli metsaökoloogia professor Asko Noormets selgitab Eestimaa …

MIDA VANEM METS, SEDA ROHKEM SEOTUD SÜSINIKKU Loe edasi »

Euroopa Kohtu hinnangul peaksid Eesti ametnikud Eesti metsade tegelikku seisu kajastavaid detailandmeid käsitlema keskkonnateabena 

Eesti ametnikud said Euroopa Liidu Kohtult vastu näppe: Aarhusi konventsiooni kohaselt peavad ametnikud vassimise lõpetama ja avaldama andmed metsa tegeliku seisu kohta. Neli keskkonnaühendust on juba ligi kolm aastat kestnud kohtuvaidluses Kliimaministeeriumi (endine Keskkonnaministeerium) hallatava riigiasutuse Keskkonnaagentuuri vastu nõudnud SMI (statistilise metsainventuuri) alusandmete täielikku avaldamist, sest Eesti riiklik metsastatistika kasutab juurdekasvu arvutamiseks valemit, mis kehtib vaid teatud eeldustel. Vaidlus jõudis välja Euroopa Liidu Kohtusse, kus …

Euroopa Kohtu hinnangul peaksid Eesti ametnikud Eesti metsade tegelikku seisu kajastavaid detailandmeid käsitlema keskkonnateabena  Loe edasi »

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad

Metsaseaduses kehtisid kuni 2008. aasta lõpuni metsakategooriad – hoiumets, kaitsemets ja tulundusmets, millega olid määratud metsa kasutamise ja majandamise eesmärgid. Pärast metsakategooriatest loobumist 2009. aastast alates muutus metsade kitsalt puiduvarumise eesmärgil majandamine lihtsaks, sest kõik väljaspool kaitsealasid asuvad metsad muutusid automaatselt tulundusmetsadeks. Selline metsade majandamise suund ja põhimõte on toonud kaasa väga palju kahju nii looduskeskkonnale kui ka inimestele, kes üle Eesti oma kodu- ja …

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad Loe edasi »

RMK TRIKITAB paberil nn KAH-alad ehk inimeste kodumetsad erivanuselisteks

Üle Eesti toimuvad kodumetsade, nii nimetatud KAH-alade metsatööde kavade koostamised ja nii ka Viljandimaal, Mulgi vallas Õisu ümbruses. Enne metsatööde kava (uue nimega plaan) koostab RMK ala kirjelduse. RMK on rõhutanud, et oluline on “metsade vanuseline tasakaal”, kuid järjest enam näib, et RMK trikitab paberile olukorra, et metsad oleksid kirjeldatud vaid kolme vanusesse: NOOR, KESKEALINE ja KÜPS mets hoolimata sellest, millised metsad tegelikult on ja …

RMK TRIKITAB paberil nn KAH-alad ehk inimeste kodumetsad erivanuselisteks Loe edasi »

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused

Riigikogusse on saadetud Planeerimisseaduse ja Metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755SE), mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused kõrgendatud avaliku huviga aladel metsade majandamises kaasa rääkida. Näiliselt hea kavatsus peidab endas paraku mitmeid õiguslikke kitsaskohti ja ei lahenda uuendusraiete pealesurumise ning kaasamise näilisusega kaasnevaid probleeme. Järgnevalt kirjeldame lühidalt eelnõuga kaasnevat negatiivset mõju, ja ka lahendust, mis on rahvaalgatusena riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud ning mida toetab laiem avalikkus. …

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused Loe edasi »

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus?

Paljudel meist on kas kodu lähedal või mõnes kaugemas Eesti paigas mets, kus armastame käia kõndimas, orienteerumas, suusatamas, seenel ja marjul. Kui see mets kuulub riigile, peab Riigimetsa Majandamise Keskus meid sellise metsa majandamise plaanidesse kaasama. Neid metsi nimetatakse RMK koostatud juhendites kõrgendatud avaliku huviga aladeks ehk KAH-aladeks.Paljude selliste metsade puhul käib vägikaikavedu – kas alles jääb mets või raiesmik – kogukonnad soovivad, et nende …

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus? Loe edasi »

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus

27. septembril toimus Vääriselupaikade inventuuri lõpuseminarTartu Ülikooli Raamatukogus, kus tutvustati aastatel 2019-2022 Eesti Looduseuurijate Seltsi (LUS) poolt riigimaadel tehtud vääriselupaikade inventuuri tulemusi ja leitud ohustatud liike. Kogu projekti juhtis Renno Nellis, ettekanded tegid veel Indrek Tammekänd, Kadri Runnel, Anneli Palo. Nende ettekannete põhjal on kogu allolev jutt. Oluline on tähele panna RMK tegevust vääriselupaikade (VEPde) kaardistamise protsessis. RMK surve selleks, et veel kaardistamata VEPid ei …

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus Loe edasi »

Toeta annetusega järgmist sammu pesitsusrahu suunas

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad inimesi üles tegema annetusi, et toetada vabaühenduste järgmisi samme pesitsusrahu saavutamisel nii riigi- kui erametsades. Siht on koguda kokku 6000 eurot õigusabi kuludeks ja pesitsusrahu kampaania läbiviimiseks. Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsloomaühing on algatanud kaks raierahu puudutavat kohtuasja. Augustis 2021 vaidlustasid vabaühendused Keskkonnaameti otsuse, millega amet keeldus lisamast metsateatistele lisatingimust keelata raied lindude pesitsusajal. Märtsis …

Toeta annetusega järgmist sammu pesitsusrahu suunas Loe edasi »

93% elanikest on pesitsusrahu kehtestamise poolt!

Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et kevad-suvise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% elanikest! (Allikas) Millega tegelevad aga poliitikud ja loodust hoidma loodud ametkonnad? Emadepäeval(!) võeti maha 5500 m2 suurune mets Järsaku tee ja Sõpruse tee ristis Suurupi külas Harku vallas. Nüüdseks on järel lage maa, kus püsti vaid mõned puud. Kohalike sõnul lendasid ja käratsesid metsas pesitsevad linnud raietööde ajal ümber …

93% elanikest on pesitsusrahu kehtestamise poolt! Loe edasi »