Pressiteated

Mets. Ta on elav, kasvav ja hingav. Ta on keegi, kes on meiega koos kulgenud aastatuhandeid, pakkudes varju, toitu ja hingerahu. Kui me räägime metsast, siis me ei räägi lihtsalt puudest või ressurssidest, vaid suhtest. Selles suhtes ei ole mets “miski”, vaid “keegi”, kes on meile nii lähedal, et kipume teda pidama iseenesestmõistetavaks. Mets pole pelgalt koht Ta on paik, kus on õpitud maailma tundma, […]

Keskkonnaühendused saatsid Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile avaliku pöördumise, milles nõuavad praeguse ebaefektiivse ja seaduse täitmist mitte tagava „valgusfoorisüsteemi“ lõpetamist ning kuupäevalise pesitsusrahu kehtestamist kõikides Eesti metsades. Ühenduste hinnangul on 2026. aasta kevadsuvine raiepraktika kujunenud metsalindudele hukatuslikuks. Praegune järelevalve süsteem jaotab metsad nn punasteks ja kollasteks aladeks, lubades nn kollastes metsades raiet jätkata seni, kuni keegi ei suuda tuvastada lindude kindlat pesitsemist. Selline lähenemine on vastuolus looduskaitseseaduse mõttega, mis

Pressiteade5.05.2026Päästame Eesti Metsad MTÜSA Keskkonnaõiguse Keskus Riigikohtu halduskolleegium rahuldas täna avaldatud otsuses Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse ning tuvastas keskkonnaameti poolt 2021. aastal Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) antud raielubade (metsateatiste) õigusvastasuse. Kohus rõhutas üle juba varasemas praktikas võetud seisukoha, et rohevõrgustiku aladel ei tohi raielubasid anda automaatselt, vaid keskkonnaamet peab hindama raiete tegelikku mõju võrgustiku toimimisele.  Vaidlus puudutas Tartu maakonnas Elva vallas rohekoridori alal asuvat

Eesti Keskkonnaühenduste Koja metsa töörühma seisukoht energeetika- ja keskkonnaministri määruse “Metsastamise toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord” eelnõu kohta. Juhime tähelepanu, et mittemetsamaa metsastamisele toetuse andmine on elurikkust soodustav üksnes näiliselt. Plaanitav toetus kahjustaks meie looduslike puistuta alade elurikkuse seisundit, olles ühtlasi avamaastike liikidele (sh kaitstavatele) täiendavaks ohuteguriks. Üks selline liigirühm

Keskkonnaühendus rõhutab vajadust pidada lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pesitsusrahu kõikides metsades, et lasta lindudel häirimatult haududa ja pojad üles kasvatada Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu. Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud ligikaudu 80–100 linnuliiki. Kahjuks pole endiselt looduskaitseseadusesse sisse kirjutatud muudatust, mis keelaks ühemõtteliselt raietegevuse lindude pesitsusajal. Kohustusliku pesitsusrahu kehtestamist on Eestis nõutud

Taani keskkonnaorganisatsiooni NOAH, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Läti Ornitoloogiaühingu uus raport „No smoke without fire“ näitab, et Taani kestlikkuse seadus ei toimi. Taani impordib Balti riikidest suurtes kogustes puitu, põletab seda ja nimetab seda kestlikuks energiaks. Eesti ja Läti metsad aga hävivad, väärtuslikud elupaigad hävivad isegi kaitsealadel ja süsinikku siduvad alad muutuvad süsiniku heitjateks.  Eestis ja Lätis on metsad olulised nii ühiskondlikult kui ka

Vastuseks pöördumisele suurkiskjate teemalAntud pöördumine, mis on Riigikogule saadetud ja menetlusse võetud,sisaldab kahjuks mitmesugust valeinfot ning moonutatud ja tõendamataväiteid. jäetud ketikoerte või lahtiselt peetud koertega, kel pole võimalikhuntide eest kuskile varjuda.Koera omanikul on kohustus tagada oma lemmiku turvalisus(Loomakaitseseadus). Olgu selleks tuppa või mõnda muudehoonesse laskmine, tõhusa aia ehitamine vms.Miks koeraomanikud jätavad oma lemmiku ööseks järelvalveta õueka olukorras, kus on teada, et piirkonnas võib liikuda hunte,