Linnukool

Herilaseviu

Kas teadsid, et praegu kasvatavad herilaseviud oma poegi?Esimesed herilaseviud saabuvad Lääne-Aafrika talvitusaladelt Eestisse aprilli lõpus, enamik linde siiski mais. Rändelt saabudes kohendatakse üles või rajatakse uus pesa, mis asub leht- või segametsas.Juunis linnud munevad ja hauvad, kuid haudumine võib kesta ka juulis. Herilaseviud kasvatavad oma poegi üles kuni augusti lõpuni. Noored herilaseviud lennuvõimestuvad alles augustis, siis võib neid kohata ka väljaspool tavapäraseid kohti, näiteks aedades […]

Herilaseviu Loe edasi »

Laanepüü

Laanepüüd, meie kõige väiksemad kanalised, hakkavad kevadiseks pesitsuseks valmistuma juba sügisel. Just siis leiavad nad endale järgnevaks aastaks paarilise ning jaotavad territooriume. Sabad lehvikuna laiali, jooksevad laanepüükuked siristades üksteise järel ja tõestavad oma vägevust. Ise ei ole nad tuvistki suuremad, üksnes jässakama kehaga. Nagu nimigi ütleb, leiab neid laantest – põldudelt, parkidest ega aiast neid ei leia. Lemmikmetsadeks on laanepüüdel noorte kuuskede rohked segametsad, ka

Laanepüü Loe edasi »

Metsvint

Metsvint on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu ükskõik millises maastikus – metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus – igal sammul metsvinti mitte kohata.  Valjuhäälseid metsvinte elab Eestis tõesti palju ning vaatamata sellele, et nende arvukus on langemas, hinnatakse selleks meil siiski kuni kaks miljonit haudepaari. Ühelgi linnuliigil ei ole nii võimsat armeed vastu panna. Metsvindi

Metsvint Loe edasi »

Peoleo

Ühel kevadsuvel kuulen vana ürgoru lähedal metsaservas aevastuse ja kräunatuse vahepealseid hääli. Need kostuvad kõrgelt lehestikust ja vaheldumisi kolmest suust. Olen algaja linnuhuvilisena üsna hämmingus ja üritan aru saada, kellega tegu. Sarnaselt häälitseva liigina meenub vaid sooräts, kuid kolm soorätsu segametsas puude latvades …? Ei, see ei klapi. Pooletunnise passimise järel vilksatab lehestikus midagi kollast. Nii kollast, et sellega eksida ei anna. Peoleo! Oleks peoleod

Peoleo Loe edasi »

Metstilder

Aprilli keskpaigas kuulen tuttava metsaoja kohal häält, mis meenutab vikati luiskamist. Selles kõrgetoonilises ringlevas helis on midagi ärevakstegevat ja kaeblikku. Kiirel lennul möödub minust rohekaspruuni selja ja valge alapoolega väikese rästa suurune lind ning kaob ojakäänu taha. Järgmisel päeval samale paigale vaikselt lähenedes näen teda kaldasopis – ühtaegu nii paigal kui ka pidevas liikumises. Tilder nõksutab tagakeha justkui oleks tal vastava programmiga mootor sisse puksuma

Metstilder Loe edasi »

Metskurvits ehk nepp

Metskurvitsa ehk suupärasemalt nepi mängulende on tore jälgida. Juba märtsis jõuavad nad Lääne-Euroopast tagasi ning alustavad niisketes metsatukkades asuvate pesitsusalade kohal õhtuseid mängulennutiire, sealjuures vaheldumisi krooksudes ja piiksudes. Nii igal õhtul, varakevadest kesksuveni välja. See, kui nad pärast päikeseloojangut üle metsaäärse taluõue tiirutavad, on tõeline nepiromantika. Pehmematel talvedel kõik nepid Euroopa-reisi ette ei võtagi, kuid ega nad talveperioodil ka lennuringe tee – selleks tuleb igal

Metskurvits ehk nepp Loe edasi »

Tutt-tihane

Tutt-tihane on pealage kaunistava teravatipulise tuti ja pidevas liikumises olekuga nagu väike hüperaktiivne punkar. Tema kutsehüüd – kiire ja kuristav tsitsi-ürrrrr – toob metsas hulkujale naeratuse näole.See alalises liikumises olev linnuke on samas üks meie paiksemaid liike, kes veedab pea terve elu oma kodumetsas – ühes või paaris metsatukas. Ta on tõeline okaspuulemb, keda võib kõige sagedamini kohata just männikutes. Aga mitte Eesti saartel. Saarte

Tutt-tihane Loe edasi »

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk

Kui sattuda kevadises metsas karvasjalg-kaku pesapuu juurde, takseerib teid vanast rähniõõnsusest üsna tõenäoliselt üks üllatunud ilmega pisike kakk. Selle jässaka rästa mõõtu kaku šokolaadpruun sulestik on kirjatud heledate tähnidega, mistõttu on ta põhjamaades ristitud pärlkakuks (rootsi pärluggla, norra perleugle, soome helmipöllö). Laanekakk eelistab elada vanades okasmetsades, kus leidub musträhni vanu pesaõõnsusi. Liiga hoogne metsaraie, mille tagajärjel vanu õõnsustega puid väheks jääb, mõjub nende arvukusele kehvasti.

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk Loe edasi »

Musträstas

Paljud linnaelanikud veedavad musträstaga terve talve koos. Eriti aedlinnades meeldib musträstale niivõrd, et ta ei näe mingit mõtet riskantset rännuteed ette võtta. Kompostihunnikud, solgiaugud ja lindude toidumajad katavad ju talveperioodiks rikkaliku laua. Igal juhul, kui „rikkalik” on ehk veidi liialdatud, siis vähemalt „elab ära”. Aedadel on ju lisaks ka see hea omadus, et põõsastele kipub marju külge jääma. Ei pruugi iga aiapidaja nii pedant olla,

Musträstas Loe edasi »

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn

Oma esimest laanerähni nägin ma Piusa jõe ürgorus, kus ta ühel püstisel surnud kuusetüvelvaikselt toimetas. Ka minu hilisemad kohtumised laanerähniga on olnud peamiselt vanadesmetsades.Kuigi laanerähn eelistab elupaigana kuusikuid ja kuuse-segametsi, võib teda kohata kalehtmetsades. Peaasi, et leiduks piisavalt seisvaid surnud ja surevaid puid, mille koorealusedelanikud on selle rähni maiuspalaks. Just seetõttu kutsub laanerähni ka metsadesse, kus onolnud põlenguid, tormimurd või muid kahjustusi.Kuuselemb on aga kolmvarvas

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn Loe edasi »