RMK raiub kodumetsi lagedaks – seaduseelnõu probleemi lahendama ei tõtta

17. jaanuarini saab metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõule oma ettepanekuid esitada. Samasisuline dokument oli kooskõlastusringil juba 2021. ja 2022. aastal. Erinevate ühenduste kriitilisi õiguslikele argumentidele tuginevaid seisukohti ja muutmisettepanekuid ei ole seekordne eelnõu arvestanud. On erakordne, et kodu- ja kogukonnametsade teema on siiani terviklikult läbi analüüsimata ja eelnõu on jäänud vaatamata varasemale põhjalikule tagasisidele ikka halvaks ning kodu- ja kogukonnametsade (nn KAH-alade) probleeme süvendavaks.  […]

RMK raiub kodumetsi lagedaks – seaduseelnõu probleemi lahendama ei tõtta Loe edasi »

Rahvusvaheliste metsa- ja looduskaitsjate üleskutse Euroopa Liidu kliimavolnikule

Päästame Eesti Metsad MTÜ osales Brüsselis 20.-21. novembril metsa biomassi ja biokütuste teemalisel rahvusvahelisel seminaril, mille ajal toimus ka kunstiaktsioon “ICARUS” Dubais toimuvale COP28-le eelneval nädalal saatis rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioonide koalitsioon (Euroopast, Aafrikast ja Põhja-Ameerikast) ELi uuele kliimavolinikule Wopke Hoekstrale kirja ja Brüsselis Place du Luxembourg’ i  platsil visuaalse kunstiaktsiooniga “ICARUS” kiireloomulise sõnumi. Sõnumiks on üleskutse kiirelt karmistada president Von der Leyeni pakutud ülemaailmset taastuvenergia eesmärki.

Rahvusvaheliste metsa- ja looduskaitsjate üleskutse Euroopa Liidu kliimavolnikule Loe edasi »

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad

Metsaseaduses kehtisid kuni 2008. aasta lõpuni metsakategooriad – hoiumets, kaitsemets ja tulundusmets, millega olid määratud metsa kasutamise ja majandamise eesmärgid. Pärast metsakategooriatest loobumist 2009. aastast alates muutus metsade kitsalt puiduvarumise eesmärgil majandamine lihtsaks, sest kõik väljaspool kaitsealasid asuvad metsad muutusid automaatselt tulundusmetsadeks. Selline metsade majandamise suund ja põhimõte on toonud kaasa väga palju kahju nii looduskeskkonnale kui ka inimestele, kes üle Eesti oma kodu- ja

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad Loe edasi »

Valitsusvälised organisatsioonid üle kogu maailma protestivad 19. oktoobril toimuval rahvusvahelisel biomassi tööstusliku kasutuse vastasel päeval (International Day of Action on Big Biomass).

19. oktoobril 2023 astuvad kuue kontinendi keskkonnaühendused välja metsa biomassi suuremahulise põletamise vastu energia tootmiseks, sest see on vale kliimalahendus. Rahvusvaheline aktsioon toimub kuu aega enne Dubais korraldatavat kliimamuutuste konverentsi COP 28, mille käigus arutatakse ülemaailmset taastuvenergia eesmärki. Ülemaailmne taastuvenergia eesmärk ei tohi hõlmata metsa biomassi, mis on väga emissioonirohke ja laastav energiaallikas – ütlevad tänase päeva kaaskorraldajad. Tokyo / Hobart / Kuala Lumpur /

Valitsusvälised organisatsioonid üle kogu maailma protestivad 19. oktoobril toimuval rahvusvahelisel biomassi tööstusliku kasutuse vastasel päeval (International Day of Action on Big Biomass). Loe edasi »

RMK arengukava kavand on praegu küll paljusõnaline, kuid täpsete eesmärkideta

Päästame Eesti Metsad MTÜ saadab oma ettepanekud ja märgib ühtlasi ära, et soovib olla edaspidi kaasatud. Meie ettepanekud on: alandada raiemahtu riigimetsas, et saavutada nii kliima- kui ka elurikkuse eesmärgid, mis Eesti on endale võtnud; loobuda uuendusraietest looduskaitsealadel ja kah-aladel ja looduslikes pühapaikades; arvestada oma tegevuses varasemate kaitsemetsade kategooriaga loobudes neil aladel uuendusraietest; muuta riigimetsade majandamine püsimetsanduse põhimõtteid järgivaks ehk lõpetada uuendusraietepõhine intensiivmajandus RMK hallatavatel

RMK arengukava kavand on praegu küll paljusõnaline, kuid täpsete eesmärkideta Loe edasi »

Dokumendid kõnelevad

MTÜ Meie Nursipalu ja MTÜ Päästame Eesti Metsad avaldasid 1. oktoobril 2023 pressiteate seoses seaduse rikkumistega tee ehitamisel planeeritaval Nursipalu laienduse alal (vaata kaardil Rõuge terassild 2). Seepeale ilmus Delfis A. Pau artikkel väidetega justkui oleks kõik toimuv seaduspärane, kuid artiklis polnud viiteid ei dokumentidele ega seadustele. Selgitame olukorda veelgi täpsemalt, tuginedes dokumentidele, seadustele ja kohapealsetele vaatlustele. Ala, kus tee-ehitus toimub, jääb geograafiliselt planeeritava harjutusvälja

Dokumendid kõnelevad Loe edasi »

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhtimisel toimuvad Nursipalus seadusi rikkuvad ehitustööd

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhtimisel tehtavad ehitustööd Nursipalus tehakse Natura alal Natura hindamiseta, leevendavate meetmeteta ja Vabariigi Valitsuse korralduseta ehk vastuolus mitmete õigusaktidega.  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) eestvedamisel toimuvad Nursipalu alal tee-ehitustööd, mille käigus on rikutud mitmeid seadusi: muudetud on Euroopa kaitstavate alade Natura võrgustikku kuuluva Rõuge jõe kallast, sh jõe kaldajoont, sõidetud masinatega jõkke, piirkonnast valguv vesi suunatud kuivenduskraavidega otse jõkke, raiutud puud vedelevad jõe

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhtimisel toimuvad Nursipalus seadusi rikkuvad ehitustööd Loe edasi »

RMK TRIKITAB paberil nn KAH-alad ehk inimeste kodumetsad erivanuselisteks

Üle Eesti toimuvad kodumetsade, nii nimetatud KAH-alade metsatööde kavade koostamised ja nii ka Viljandimaal, Mulgi vallas Õisu ümbruses. Enne metsatööde kava (uue nimega plaan) koostab RMK ala kirjelduse. RMK on rõhutanud, et oluline on “metsade vanuseline tasakaal”, kuid järjest enam näib, et RMK trikitab paberile olukorra, et metsad oleksid kirjeldatud vaid kolme vanusesse: NOOR, KESKEALINE ja KÜPS mets hoolimata sellest, millised metsad tegelikult on ja

RMK TRIKITAB paberil nn KAH-alad ehk inimeste kodumetsad erivanuselisteks Loe edasi »

RMK TEGUTSEB NAGU RIIGIKOHTU OTSUST POLEKS OLNUD

Tänavu suvel otsustas Riigikohtu halduskolleegium kolmes RMKd puudutavas kohtuasjas mitte võtta menetlusse RMK määruskaebusi, millega vaidlustati RMK menetluskulude enda kanda jätmist. Kohtuasjades 3-22-124, 3-22-370 ja 3-22-395 mõistis küll halduskohus menetluskulud RMK kasuks välja, ent  Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustunud ning jättis kõigis kolmes asjas kohtukulud RMK enda kanda, kokkuvõtvalt põhjendusel, et RMK-d tuleb käsitleda haldusorganina. RMK kaebas need otsused edasi Riigikohtusse, kuid Riigikohus RMK-le menetlusõigust ei

RMK TEGUTSEB NAGU RIIGIKOHTU OTSUST POLEKS OLNUD Loe edasi »

RMK eksitavad selgitused kodumetsades lageraiete läbisurumiseks

Saaremaa Mustjala osavallakogu otsustas Konati piirkonnas säilitada metsaosa puhke- ja õppemetsana, nn püsimetsana ja parkmetsana lubades vaid vajadusel valikraie, kuid RMK püüab oma lageraie plaani siiski vägisi läbi suruda. Konati puhkekoha ümbruses on maastikuliselt ja liigiliselt väga mitmekesine ja eriline riigimets 52,5 hektarit, millest majandatavat metsa on 37,2 hektarit. Riigimetsa haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes esitles oma plaani sealses kodumetsas (nn kõrgendatud huviga ala

RMK eksitavad selgitused kodumetsades lageraiete läbisurumiseks Loe edasi »