RMK TEGUTSEB NAGU RIIGIKOHTU OTSUST POLEKS OLNUD

Tänavu suvel otsustas Riigikohtu halduskolleegium kolmes RMKd puudutavas kohtuasjas mitte võtta menetlusse RMK määruskaebusi, millega vaidlustati RMK menetluskulude enda kanda jätmist. Kohtuasjades 3-22-124, 3-22-370 ja 3-22-395 mõistis küll halduskohus menetluskulud RMK kasuks välja, ent  Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustunud ning jättis kõigis kolmes asjas kohtukulud RMK enda kanda, kokkuvõtvalt põhjendusel, et RMK-d tuleb käsitleda haldusorganina. RMK kaebas need otsused edasi Riigikohtusse, kuid Riigikohus RMK-le menetlusõigust ei […]

RMK TEGUTSEB NAGU RIIGIKOHTU OTSUST POLEKS OLNUD Loe edasi »

RMK eksitavad selgitused kodumetsades lageraiete läbisurumiseks

Saaremaa Mustjala osavallakogu otsustas Konati piirkonnas säilitada metsaosa puhke- ja õppemetsana, nn püsimetsana ja parkmetsana lubades vaid vajadusel valikraie, kuid RMK püüab oma lageraie plaani siiski vägisi läbi suruda. Konati puhkekoha ümbruses on maastikuliselt ja liigiliselt väga mitmekesine ja eriline riigimets 52,5 hektarit, millest majandatavat metsa on 37,2 hektarit. Riigimetsa haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes esitles oma plaani sealses kodumetsas (nn kõrgendatud huviga ala

RMK eksitavad selgitused kodumetsades lageraiete läbisurumiseks Loe edasi »

Raierahu katkestamine keset pesitsusaega on teadlik lindude tapmine

RMK ja keskkonnaamet rikuvad teadlikult seadust – RMK katkestades keset lindude pesitsusaega raierahu ja keskkonnaamet lõpetades metsades järelevalve. On linde, kes on jõudnud juuli alguseks ära pesitseda, näiteks valgeselg-kirjurähn, kuid on väga palju neid, kel pojad alles pesades. Kõige intensiivsem pesitsusaeg on lindudel ornitoloogide sõnul keskmiselt 15. aprillist 15. juulini. Kuid osa linde pesitseb juba palju varem, ka veebruaris, ning osa lõpetab pesitsemise alles suve

Raierahu katkestamine keset pesitsusaega on teadlik lindude tapmine Loe edasi »

HEA UUDIS: METSAKAITSJAD EI PEA RMK KOHTUKULUSID KANDMA

27. juunil otsustas Riigikohus juba kolmandat korda, et ei võta menetlusse RMK järjekordset määruskaebust, millega RMK vaidlustas ringkonnakohtu otsuse jätta RMK kohtukulud RMK enda kanda.  2022. aasta lõpust alates on RMK küsinud Päästame Eesti Metsad MTÜ-lt (PEM) kohtu kaudu kokku üle 15000 € kohtukulude hüvitamist. “Kohtusseminek looduse kaitseks on niigi paljude riskidega seotud ning väga kulukas ja oht kanda veel ka RMK kohtukulud võib välistada

HEA UUDIS: METSAKAITSJAD EI PEA RMK KOHTUKULUSID KANDMA Loe edasi »

Looduskeskkonda kaitsmata kaotab riigi kaitse mõtte

Keskkonnaorganisatsioon Päästame Eesti Metsad MTÜ sõnul tuleb seadusi muuta selliselt, et keskkonnakaitse oleks seatud üheks Eesti kaitsevõime tugevdamise osaks ja prioriteediks. Eile kirjutas kaitseminister Hanno Pevkur alla mitmeid seadusi muutvale eelnõule, et võimaldada erandlikes olukordades uusi kaitseväe harjutusväljasid kiirendatud korras rajada ilma, et uuritaks nende mõju looduskeskkonnale, kohalikele elanikele ja nende tervisele. “On arusaamatu mille või kelle eest üldse kaitsesseja sõtta minna plaanitakse kui sõja

Looduskeskkonda kaitsmata kaotab riigi kaitse mõtte Loe edasi »

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) valedest Otepääl Kullalaanes

RMK tundub kasutavat otsitud ettekäändeid, näiteks on varasemalt põhjendamatult keeldunud ohtlike puude raiest ja üraskitõrjest, ning tegutseb metsa mittehoidvalt, sest kohalikud on julgenud oma metsa kaitseks kohtusse kohtusse pöörduda 6. aprillil jagati FB-is Talvepealinn Otepää lehel ja kaks päeva hiljem Lõuna-Eesti Postimehes teadet selle kohta, et RMK kavandab ohtlike puude raiet Otepää Kullalaanes ja Apteekrimäel. Raiutavate puude arv mõlemal pool teed on kokku 101 puud.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) valedest Otepääl Kullalaanes Loe edasi »

Omavalitsus Soomes langetas metsapositiivse otsuse

Soome lõunaosas, mererannikul paiknev 6558 elanikuga Kemiönsaare vald otsustas 21. märtsil võtta kolmandiku vallale kuuluvast umbes 270st hektarist metsast kaitse alla ning asendada lageraiemajandus oma metsades täielikult püsimetsandusvõtetega.  Säärase otsuseni jõuti Kemiönsaare valla planeeringute komisjonis päevakorras olnud vallale kuuluva metsa majandamiskava uuendamise raames. Volikogu liige Janne Salonen pani tavapärase kava kõrval lauale ka alternatiivse, loodussõbralikuma versiooni. Kõigile üllatuslikult hääletaski 9-liikmeline komisjon tulemusega 6:3 hoopis selle

Omavalitsus Soomes langetas metsapositiivse otsuse Loe edasi »

Metsakaitse ettepanekud (pesitsusrahu, biomass)

Lugupeetud valitsuskoalitsiooni moodustajad Päästame Eesti Metsad MTÜ toetab täielikult Eesti KeskkonnaühendusteKoja poolt teile juba saadetud ettepanekuid. Soovime omalt poolt lisada mõned üldisemad tähelepanekud (1) ningkirjutada näitlikult lahti pesitsusrahu (2) ja metsa biomassi (3)teemad, kumbki kokkuvõtlikult ühel leheküljel. Oleme valmis tegema samateistel olulisematel metsakaitsega seotud teemadel (KAH-alad,vääriselupaigad, Natura 2000 alad, kuivendamine, raiemaht, püsimetsandusjne). 1) Te alustasite koalitsiooniläbirääkimisi ülevaatega riigi rahalistestvõimalustest. Samas ei ole teil kindlasti jäänud

Metsakaitse ettepanekud (pesitsusrahu, biomass) Loe edasi »

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused

Riigikogusse on saadetud Planeerimisseaduse ja Metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755SE), mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused kõrgendatud avaliku huviga aladel metsade majandamises kaasa rääkida. Näiliselt hea kavatsus peidab endas paraku mitmeid õiguslikke kitsaskohti ja ei lahenda uuendusraiete pealesurumise ning kaasamise näilisusega kaasnevaid probleeme. Järgnevalt kirjeldame lühidalt eelnõuga kaasnevat negatiivset mõju, ja ka lahendust, mis on rahvaalgatusena riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud ning mida toetab laiem avalikkus.

KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused Loe edasi »

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus?

Paljudel meist on kas kodu lähedal või mõnes kaugemas Eesti paigas mets, kus armastame käia kõndimas, orienteerumas, suusatamas, seenel ja marjul. Kui see mets kuulub riigile, peab Riigimetsa Majandamise Keskus meid sellise metsa majandamise plaanidesse kaasama. Neid metsi nimetatakse RMK koostatud juhendites kõrgendatud avaliku huviga aladeks ehk KAH-aladeks.Paljude selliste metsade puhul käib vägikaikavedu – kas alles jääb mets või raiesmik – kogukonnad soovivad, et nende

Lühidalt: Miks on KAH-alade eelnõu problemaatiline ja mis on lahendus? Loe edasi »