MTÜ Meie Nursipalu ja MTÜ Päästame Eesti Metsad avaldasid 1. oktoobril 2023 pressiteate seoses seaduse rikkumistega tee ehitamisel planeeritaval Nursipalu laienduse alal (vaata kaardil Rõuge terassild 2). Seepeale ilmus Delfis A. Pau artikkel väidetega justkui oleks kõik toimuv seaduspärane, kuid artiklis polnud viiteid ei dokumentidele ega seadustele. Selgitame olukorda veelgi täpsemalt, tuginedes dokumentidele, seadustele ja kohapealsetele vaatlustele.
- Enne tööde alustamist oleks tulnud ära oodata vastav Vabariigi Valitsuse korraldus, mis annaks aluse Nursipalu harjutusväljaga seotud arendustöödeks.
- Avalikkusele on kommunikeeritud, et tee läheb avalikku kasutusse ja pole harjutusvälja osa, aga see on endiselt harjutusvälja piirides sees ja seda on ehitatud riigikaitselise teena ilma lubadeta.
- Relvaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmisega viidi Looduskaitseseadusesse sätted, mis peavad tagama Natura võrgustiku alade kaitse harjutusväljade asutamisel või laiendamisel.
- Settetiike pole tehtud, kraavid on otse jõkke juhitud, jõeperv on siledaks hööveldatud ja jõekallas on rikutud.
Ala, kus tee-ehitus toimub, jääb geograafiliselt planeeritava harjutusvälja sisse.
Seda kinnitab Riigi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (RKIK) teabenõudega välja küsitud dokument “Arendatava Nursipalu harjutusvälja kasutamise kirjeldus” . Ka Vabariigi Valitsuse harjutusvälja laiendamise korralduse eelnõu lisas 1 on ehitatav tee harjutusvälja ala sees. Eelnõus on teedevõrk koos veekogusid ületavate sildadega ka kavandatava tegevusena kirjas (p 3.2.4, lk 20). RKIKi esindaja E. Kalmaru on varem öelnud, et kõnealune tee tagab juurdepääsu harjutusvälja alale. (“«Esmane ning kiireim vajadus on luua uus tee Tsiatsungõlmaa lasketiiruni, kus lähiajal alustatakse täiendava taristu ehitust.”). Samuti on Kalmaru allkiri kirjal Keskkonnaametile, kus ta selgitab taristu rajamise vajadust seoses harjutusvälja arendamisega. RKIK esitas koos kõnealuse silla rajamise taotlusega taotluse veel teisegi silla rajamiseks, käsitledes neid koos. Kinnistud, kuhu teed rajatakse, anti Kaitseministeeriumile aprillikuus üle Keskkonnaministeeriumilt just harjutusväljaku tarbeks. Kaitseminister taotles kinnistuid Kaitseministeeriumi valitsemisele seoses riigikaitseliste ülesannete täitmisega, öeldes, et kinnistud on tervikuna või osaliselt vajalikud Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnaku ja ühendusteede rajamiseks. Maade üleandmise käskkirja allkirjastas oma viimasel töötunnil tollane keskkonnaminister ja nüüdne regionaalminister M. Kallas. Teega seonduvalt anti üle 12 kinnistut. Keskkonnaminister ütleb oma käskkirjas selgesõnaliselt, et need kinnistud on Nursipalu harjutusväljaku teeninduslinnaku ja ühendustee rajamiseks. On vale väita, et teed ehitatakse harjutusvälja laiendusest eraldiseisvalt.
Avalikkusele on ametlikud kanalid kõnealuse tee kohta väitnud väga erinevaid asju. On öeldud, et harjutusväljaga seoses ehitatakse ca 80 km teid ja uus ehitatav tee (Mõniste Valga km 5,66 ja riigitee nr 25134 Sõmerpalu Mustahamba km 2,41 ühendav tee) läheb avalikku kasutusse. Transpordiamet on teabepäringutele vastates öelnud, et neile teadaolevalt ehitatakse riigikaitselist teed, kuid täpsem info tee-ehitusest puudub. Keskkonnaameti Võrumaa järelevalvebüroo juht Ardi Lepp on Delfi artiklis selgitanud, et riigikaitsetee ehitamine on eraldiseisev projekt ja ehitusseadustik lubab riigikaitselisel eesmärgil tee rajada ilma ehitusloata. Ehitusseadustiku § 115-119 järgi ei ole riigikaitselise tee ehitamisel tõepoolest nõutavad projekteerimistingimused, ehitusluba ega kasutusluba. Samas on Keskkonnaamet juulikuus juhtinud tähelepanu, et tee teises otsas Ura ojal silla ehitamiseks esitatud RKIK taotlusest ei selgu, et tegemist oleks riigikaitselise teega ja teinud ettepanekud projekti täiendada. Tolleks hetkeks oli enamus teemuldest juba valmis ehitatud. Mis teega tegu on, pole selge, sest avalikkusele on kommunikeeritud, et tee läheb avalikku kasutusse. Avalikule teele on aga teised projekteerimise ja ehitamise nõuded. Ja kui tee läheb avalikku kasutusse ja pole harjutusvälja osa, siis miks on see endiselt harjutusvälja piirides sees ja miks seda on ehitatud riigikaitselise teena ilma lubadeta?
Paralleelselt ehitatakse veel üht uut teed ja olemasoleva tee jätku, milledele on hetkel plaanis rajada kokku kolm silda, mis on samuti küsimusi tekitav. Keskkonnaamet on öelnud RKIK-ile, et veekeskkonnariskiga tegevuseks Ura ojal tuleb taotleda vastav luba.
Keskkonnaameti kirjast Arvamus Ura oja terastruubi projekti kohta 17.07.2023 nr 6-2/23/13923-2
Põhjendamatult mõjub tekkinud olukord, kus Rõuge jõel, mis samuti avalikult kasutatav veekogu ja Natura võrgustikku kuuluv jõgi, ei pea Keskkonnaamet veekeskkonnariskiga tegevuse luba vajalikuks. Ometi peab Veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kohaselt avalikult kasutataval veekogul taotlema veekeskkonnariskiga tegevuseks loa tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel. Siinjuures tuleb arvestada, et Nursipalu laiendamise seostamine sildade rajamisega pole looduskaitse aspektis isegi oluline, sest oluline on just Nursipalu laiendustegevuse ja sildade rajamistegevuse, kas koos või eraldi, otsene ja seaduslik seos just ebasoodsa mõju olemasolu või sellise mõju välistamise tõenäosusega.
KeHJS § 3 lg 2 ütleb, et juhul, kui keskkonnamõjude hindamine võib kahjustada julgeoleku eesmärkide saavutamist võib mõju jätta hindamata, kuid selle otsustab § 3 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus. Vastav eelnõu on alles avalikul menetlusel ja vastavat otsust ei ole tehtud.
RKIK esindaja ütleb Delfi artiklis, et Keskkonnaamet ei ole lisanud tingimuseks seda eelnõud. E. Kalmaru väited artiklis ei ole põhjendatud, sest Natura 2000 alade suhtes kehtib KeHJS, mis ütleb “tegevus, mis” ja direktiivi art. 6 lg 3 algab sõnadega “iga kava või projekti”!
Rõuge jõe ületuskohtade tegevuste lubamise väljastas Keskkonnaamet 29.08.2023, samal päeval kui avalikustati eelnõu. RKIKi kiri Rõuge jõe ületuskohtade kohta saadeti Keskkonnaametile kuu aega varem, 28.07.2023. Seega ei saanudki Keskkonnaamet teada midagi eelnõust ega selle Rõuge jõe ületuskohadega seotud sisust. Keskkonnaametnik tegi oma tööd justkui hetkel olemasolevatest dokumentidest lähtuvalt. Samas on Keskkonnaamet andnud dokumendis “Arvamus Rõuge jõge ületavate sildade projektide keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ja nõusolek veekaitsevööndis raieks” loa (vt pildilt):
ELi Elupaikade direktiivi kehtiva juhendi C-33 25.01.2019 4.5 järgi on ettevaatuspõhimõtte kohaselt vastuvõetamatu, kui hindamist ei viida läbi põhjendusel, et oluline mõju ei ole kindel.
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmisega (27.06.2023) viidi Looduskaitseseadusesse sätted, mis peavad tagama Natura võrgustiku alade kaitse harjutusväljade rajamisel või laiendamisel. Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb välistada ebasoodne mõju Natura alale ja kui seda pole võimalik objektiivsest teabest tulenevalt teha, siis tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata. Delfi artiklis ei ole viidatud dokumendile, mis tõendaks, et võimalik ebasoodne mõju Natura alale puudub.
Keskkonnaamet on väitnud, et kaitse all on jõelõigud, mitte kaldad. Jõgi on Natura 2000 alusel kaitstav “looduslik elupaik”, mis on Elupaikade direktiivi artikkel 1 tähenduses maa- või veeala, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täiesti looduslikud või poollooduslikud. Seega ei saa nõustuda Keskkonnaameti väitega, et kaitse all on ainul jõelõigud, mitte selle kaldad.
Keskkonnaamet ei ole nõusolekute andmisel arvestanud vajadust ära oodata Vabariigi Valitsuse otsust Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Tegutsemine enne valitsuse otsust konkreetse tegevuse (kava/ projekti) suhtes pole kehtiva seadusandlusega kooskõlas. Ja kui Keskkonnaamet lähtubki konkreetse projekti keskkonnamõju hinnangust käsitledes erinevaid objekte eraldiseisvalt, jääb sellegipoolest arusaamatuks, miks ei ole arvestatud soovitusi loodusele negatiivsete mõjude leevendamiseks.
Väljavõte: Rõuge jõe teraskaar PK 75+54,73 projekti keskkonnamõjude eelhinnang:
Praegune artiklis esitatud väide, et tehakse filterkangast hõljumi püüdja ja settetiigid, projektis puudub. Samuti pole seda teemat kajastatud projektide juurde lisatud keskkonnamõju eelhinnangu dokumentides (koostajad: Tinter-Projekt OÜ ja Hendrikson ja KO). Fakt on see, et settetiike pole tehtud, kaldajoont on muudetud ja kraavid on otse jõkke juhitud.
Kogu Nursipalu laiendusega seotud tegevus puudutab sügavalt kogu ühiskonda, aga on seni olnud väga segane. Nursipalu harjutusväljal tehakse praegu töid jupikaupa – iga tee- ja sillaehitust püütakse RKIKi poolt näidata eraldiseisvana, surudes läbi Nursipalu suurarendust ja hiilides mööda vastutusest looduse ja inimese tervise ees. RKIK ja Keskkonnaamet peavad olema need riigiasutused, kes seisavad igakülgselt inimeste turvalisuse ja looduse eest ning võtavad vastutuse oma otsuste mõjude eest.
FOTOD: ENNE (kaardil Rõuge terassild 2)
PÄRAST (Rõuge terassild 2)
