Faristamo

MIDA VANEM METS, SEDA ROHKEM SEOTUD SÜSINIKKU

Süsiniku sidumise kiirusest on veelgi olulisem juba kogu metsas, nii mullas, juurtes kui tüvedes, talletatud süsinik – mida vanem mets, seda rohkem on metsas süsinikku talletunud. Metsad on imelised kooslused – kuigi vanades metsades puude juurdekasv väheneb, seovad metsad süsinikku jätkuvalt aastasadu edasi nii mulda, juurtesse kui tüvedesse. Niisiis – mida vanem mets, seda rohkem seotud süsinikku! Texase A&M Ülikooli metsaökoloogia professor Asko Noormets selgitab Eestimaa …

MIDA VANEM METS, SEDA ROHKEM SEOTUD SÜSINIKKU Loe edasi »

Pesitsusrahu kõikides metsades on hädavajalik ja tervemõistuslik

Päästame Eesti Metsad rõhutab vajadust pidada lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pesitsusrahu kõikides metsades, et hoida elurikkust ning lasta lindudel häirimatult haududa ja pojad üles kasvatada.  Metsalindude arvukus on alates 1983. aastast vähenenud igal aastal 1%, mille üks põhjus on liigintensiivne metsaraie, eriti pesitsusperioodil. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu. Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks …

Pesitsusrahu kõikides metsades on hädavajalik ja tervemõistuslik Loe edasi »


Pöördumine kliimaminister Kristen Michalile ja kantsler Keit Kasemetsale

Päästame Eesti Metsad MTÜ palub algatada sõltumatu uurimine märkimisväärse kahju tekitajate väljaselgitamiseks ning võtta kahju tekitamise põhjustajad vastutusele.  Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) määras Rail Balticu keskkonnamõju hüvitamiseks valitud uued Natura 2000 kaitsealad (metsise elupaigad) raiesse, keskkonnaameti metsaosakond kinnitas metsateatised ja RMK jõudis osa aladest ka raietega ära hävitada. RMK tegevus avastati juhuslikult, metsaregistri avaliku teenuse kaudu olid nähtavad uutele kaitsealadele võetud 117 raieteatist. Kahel kaitsealal …


Pöördumine kliimaminister Kristen Michalile ja kantsler Keit Kasemetsale
Loe edasi »

Pea 30 keskkonnaühendust kutsuvad allkirjastama petitsiooni keelustamaks rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumist.

“Looduskaitsealad kaitse alla!” kõlab Martti Helde uuest dokumentaalfilmist “Vara küps” ja nüüd ka rahvaalgatuses “Avalik pöördumine kaitsealade kaitseks”.  Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiirangute teadlik leevendamine on viinud olukorrani, kus Eesti kaitsealasid raiutakse lagedaks seaduslikult – kehtivad kaitsekorrad ei taga metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. See teadmine jõuab läbi dokumentaalfilmi “Vara küps” üle Eesti väga paljudeni ja paneb mõtlema, et ehk on aeg tegutseda ja lageraied …

Pea 30 keskkonnaühendust kutsuvad allkirjastama petitsiooni keelustamaks rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumist. Loe edasi »

Keskkonnaühendused soovivad, et kogukondadele tähtsaid kodumetsi ei raiutaks lagedaks

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kohalike elanike soovist sõltumatult lagedaks raiuda kõrgendatud avaliku huviga metsaalasid (nn KAH-alasid). Keskkonnaühendused soovivad, et kogukondadele olulisi metsi ei käsitletaks tavapäraste majandusmetsadena ning need võiks jätta lähtuvalt elanike soovidest puutumata või majandada näiteks püsimetsanduse võtetega. Asulate lähedal asuvate ja kohalikele oluliste riigimetsade majandamist, sh kogukondade kaasamist majandamise otsustesse on seni eest vedanud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), ent see on …

Keskkonnaühendused soovivad, et kogukondadele tähtsaid kodumetsi ei raiutaks lagedaks Loe edasi »

RMK raiub kodumetsi lagedaks – seaduseelnõu probleemi lahendama ei tõtta

17. jaanuarini saab metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõule oma ettepanekuid esitada. Samasisuline dokument oli kooskõlastusringil juba 2021. ja 2022. aastal. Erinevate ühenduste kriitilisi õiguslikele argumentidele tuginevaid seisukohti ja muutmisettepanekuid ei ole seekordne eelnõu arvestanud. On erakordne, et kodu- ja kogukonnametsade teema on siiani terviklikult läbi analüüsimata ja eelnõu on jäänud vaatamata varasemale põhjalikule tagasisidele ikka halvaks ning kodu- ja kogukonnametsade (nn KAH-alade) probleeme süvendavaks.  …

RMK raiub kodumetsi lagedaks – seaduseelnõu probleemi lahendama ei tõtta Loe edasi »

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad

Metsaseaduses kehtisid kuni 2008. aasta lõpuni metsakategooriad – hoiumets, kaitsemets ja tulundusmets, millega olid määratud metsa kasutamise ja majandamise eesmärgid. Pärast metsakategooriatest loobumist 2009. aastast alates muutus metsade kitsalt puiduvarumise eesmärgil majandamine lihtsaks, sest kõik väljaspool kaitsealasid asuvad metsad muutusid automaatselt tulundusmetsadeks. Selline metsade majandamise suund ja põhimõte on toonud kaasa väga palju kahju nii looduskeskkonnale kui ka inimestele, kes üle Eesti oma kodu- ja …

Tähtvere puhkemets: metsaseaduses on vaja taastada metsakategooriad Loe edasi »

RMK eksitavad selgitused kodumetsades lageraiete läbisurumiseks

Saaremaa Mustjala osavallakogu otsustas Konati piirkonnas säilitada metsaosa puhke- ja õppemetsana, nn püsimetsana ja parkmetsana lubades vaid vajadusel valikraie, kuid RMK püüab oma lageraie plaani siiski vägisi läbi suruda. Konati puhkekoha ümbruses on maastikuliselt ja liigiliselt väga mitmekesine ja eriline riigimets 52,5 hektarit, millest majandatavat metsa on 37,2 hektarit. Riigimetsa haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes esitles oma plaani sealses kodumetsas (nn kõrgendatud huviga ala …

RMK eksitavad selgitused kodumetsades lageraiete läbisurumiseks Loe edasi »

Looduskeskkonda kaitsmata kaotab riigi kaitse mõtte

Keskkonnaorganisatsioon Päästame Eesti Metsad MTÜ sõnul tuleb seadusi muuta selliselt, et keskkonnakaitse oleks seatud üheks Eesti kaitsevõime tugevdamise osaks ja prioriteediks. Eile kirjutas kaitseminister Hanno Pevkur alla mitmeid seadusi muutvale eelnõule, et võimaldada erandlikes olukordades uusi kaitseväe harjutusväljasid kiirendatud korras rajada ilma, et uuritaks nende mõju looduskeskkonnale, kohalikele elanikele ja nende tervisele. “On arusaamatu mille või kelle eest üldse kaitsesseja sõtta minna plaanitakse kui sõja …

Looduskeskkonda kaitsmata kaotab riigi kaitse mõtte Loe edasi »

Kavandatav seadusemuudatus süvendab KAH aladel raiesurvet ja kaasamisprobleeme

Riigikogusse on jõudnud  planeerimisseaduse ja metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele ülesandeks piiritleda kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alad (KAH-alad)  ja volitus kooskõlastada RMK-ga nende metsade majandamise kavad. Esmapilgul positiivne samm on seda aga vaid näiliselt ning KAH-aladega seotud peamisi muresid –  intensiivset raiet ja kaasamisprobleeme –  ei lahenda.  Illustreerimaks eelnõuga kaasnevaid probleeme, kogus MTÜ Päästame Eesti Metsad  kümme lugu KAH-aladega seotud kogukondadelt  üle Eesti. “Need lood selgitavad, kui oluline on riiklikul tasandil …

Kavandatav seadusemuudatus süvendab KAH aladel raiesurvet ja kaasamisprobleeme Loe edasi »