Faristamo Eller


Kohtupraktika analüüs: viimaste aastate kohtupraktika näitab, et metsaraiete lubamise praktikat tuleb muuta

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) koostas Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) tellimusel analüüsi, milles selgus, et kui metsaraiega kahjustataks loodusväärtusi, võib see kujutada endast keskkonnaohtu. Kohtupraktika näitab, et sellistel juhtudel ei ole lubatav anda metsateatisi automatiseeritud menetluses, mida seni tihtilugu tehakse, vaid tuleb hinnata raie võimalikku mõju keskkonnale, kaasata avalikkust ja kaaluda erinevaid huve. Analüüsi eesmärgiks oli uurida ja anda ülevaade, kas ning kuidas on muutunud õiguslik […]


Kohtupraktika analüüs: viimaste aastate kohtupraktika näitab, et metsaraiete lubamise praktikat tuleb muuta
Loe edasi »

 Kas terve mõistus on jalutama läinud?

Tekitab nõutust, et poliitilise tahte puudumine riigikogus, erinevad valitsused, endine keskkonnaministeerium ja nüüdne kliimaministeerium lasevad meie ühist rikkust – rahvusparke ja teisi kaitsealasid – tükk tüki haaval lagedaks raiuda. Mõiste, mida sel puhul kasutatakse, on metsa uuendamine. Mulle toob see silme ette seinavärvi või garderoobi uuendamise. Mis sel vanal loodusel siis viga on, eriti kaitsealal, kus eesmärk ongi seda hoida ja kaitsta? Sel nädalal võib

 Kas terve mõistus on jalutama läinud? Loe edasi »

Kas ametnikul olid kõrvaklapid peas ja silmad kinni, et ta ei kuulnud ega näinud linde?

Kohalik elanik avastas 28. mail, lindude pesitsuse kõrgajal, lageraie erametsas Pikavere külas Harjumaal ja tänu ajakirjanik Aivar Pau järelpärimistele selgus, et Keskkonnaameti hinnangul on tegemist igati õigustatud raiega, kuna olevat “registreeritud tormi-, uluki- ja seenkahjustused ning ka üraskikahjustus” ja “teostatud vaatlusel ei tuvastatud puistus pesitsevaid linde”. Kui tormi-, uluki- ja seenkahjustusi on juba langetatud ja harvesteri poolt räsitud puutüvede puhul raskem hinnata, siis lindude pesitsust

Kas ametnikul olid kõrvaklapid peas ja silmad kinni, et ta ei kuulnud ega näinud linde? Loe edasi »

Kaitsealade lagedaks raiumise keelamine peaks olema iseenesestmõistetav, kuid millegipärast pole see siiani looduskaitseseaduses kirjas

Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati esmaspäeval, 27. mail rahvaalgatust “Kaitsealad kaitse alla”, mis kutsub keelama rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumist.  On arusaamatu ja uskumatu, kuidas Riigikogus poliitilise tahte puudumine ja valitsused on juba aastaid lasknud elurikkuse hoidmiseks mõeldud metsaalasid jupphaaval laastada ja kohati hävitada. Rahvaalgatuse vedaja Päästame Eesti Metsad MTÜ koordinaator ja erametsaomanik Liina Steinberg kordas koosolekul üle peamised põhjused, miks petitsioon sai koostatud: lageraiesurve järsk

Kaitsealade lagedaks raiumise keelamine peaks olema iseenesestmõistetav, kuid millegipärast pole see siiani looduskaitseseaduses kirjas Loe edasi »

Riigikogus arutatakse täna ettepanekut kaitsealade lagedaks raiumine keelata

Riigikogu keskkonnakomisjon arutab esmaspäeval, 27. mail rahvaalgatust “Kaitsealad kaitse alla”, mis kutsub keelama rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumise. Algatuse eestvedajate hinnangul on lubamatu, et elurikkuse hoidmiseks mõeldud kaitsealasid saab jätkuvalt tüki haaval lagedaks raiuda, mitõttu kaovad ka seal elavad liigid. Viimase kümne aasta jooksul on väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid leevendatud nõnda, et neil aladel on võimalik soodsamatel tingimustel metsa raiuda.   Kehtivad kaitsekorrad

Riigikogus arutatakse täna ettepanekut kaitsealade lagedaks raiumine keelata Loe edasi »

MIDA VANEM METS, SEDA ROHKEM SEOTUD SÜSINIKKU

Süsiniku sidumise kiirusest on veelgi olulisem juba kogu metsas, nii mullas, juurtes kui tüvedes, talletatud süsinik – mida vanem mets, seda rohkem on metsas süsinikku talletunud. Metsad on imelised kooslused – kuigi vanades metsades puude juurdekasv väheneb, seovad metsad süsinikku jätkuvalt aastasadu edasi nii mulda, juurtesse kui tüvedesse. Niisiis – mida vanem mets, seda rohkem seotud süsinikku! Texase A&M Ülikooli metsaökoloogia professor Asko Noormets selgitab Eestimaa

MIDA VANEM METS, SEDA ROHKEM SEOTUD SÜSINIKKU Loe edasi »

Rahvusvahelisel metsade päeval jõuab Riigikokku avalik pöördumine keelustamaks rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumine

Osal kaitsealadel Eestis kehtib praegu selline kaitsekord, mis lubab sealsed elurikkad metsad lagedaks raiuda ning seda olukorda palubki täna Riigikokku esitatav rahvaalgatus muuta. Avalik pöördumine antakse Riigikogule üle täna kell 9.45.    Petitsiooni algatajate sõnul on kaitsealade lageraiumine nii ebaloogiline tegevus, et siiani on inimesi, kes üldse ei suudagi seda uskuda. Algatajate tähelepanu on muuhulgas pälvinud Punase nimestiku (2018) andmetel Eestis välja surnud 38 peamiselt metsas

Rahvusvahelisel metsade päeval jõuab Riigikokku avalik pöördumine keelustamaks rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumine Loe edasi »

EKO seisukoht Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta

Harku VallavalitsuseleTeie: 13.02.2024 nr 12-1/433-10Meie: 18.03.2024 nr 1-5/24/6147 Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ seisukoht Harku vallapuhkemetsade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilisehindamise väljatöötamise kavatsuse kohtaTäname võimaluse eest kommenteerida Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringulähtedokumente. Juhime Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ja Päästame Eesti MetsadMTÜ (PEM) poolt tähelepanu, et praeguses sõnastuses jääb planeeringu lähteseisukohtadepõhjal ebaselgeks, mida Harku vald soovib selle planeeringuga saavutada. Ühest küljest onkavas kaardistada kohalike

EKO seisukoht Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta Loe edasi »

Pesitsusrahu kõikides metsades on hädavajalik ja tervemõistuslik

Päästame Eesti Metsad rõhutab vajadust pidada lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pesitsusrahu kõikides metsades, et hoida elurikkust ning lasta lindudel häirimatult haududa ja pojad üles kasvatada.  Metsalindude arvukus on alates 1983. aastast vähenenud igal aastal 1%, mille üks põhjus on liigintensiivne metsaraie, eriti pesitsusperioodil. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu. Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks

Pesitsusrahu kõikides metsades on hädavajalik ja tervemõistuslik Loe edasi »

Euroopa Kohtu hinnangul peaksid Eesti ametnikud Eesti metsade tegelikku seisu kajastavaid detailandmeid käsitlema keskkonnateabena 

Eesti ametnikud said Euroopa Liidu Kohtult vastu näppe: Aarhusi konventsiooni kohaselt peavad ametnikud vassimise lõpetama ja avaldama andmed metsa tegeliku seisu kohta. Neli keskkonnaühendust on juba ligi kolm aastat kestnud kohtuvaidluses Kliimaministeeriumi (endine Keskkonnaministeerium) hallatava riigiasutuse Keskkonnaagentuuri vastu nõudnud SMI (statistilise metsainventuuri) alusandmete täielikku avaldamist, sest Eesti riiklik metsastatistika kasutab juurdekasvu arvutamiseks valemit, mis kehtib vaid teatud eeldustel. Vaidlus jõudis välja Euroopa Liidu Kohtusse, kus

Euroopa Kohtu hinnangul peaksid Eesti ametnikud Eesti metsade tegelikku seisu kajastavaid detailandmeid käsitlema keskkonnateabena  Loe edasi »