10. novembril kell 14.00 kohtusid Stenbocki majas MTÜ Päästame Eesti Metsad vabatahtlikud ja peaminister Jüri Ratas, et arutada Eesti metsade tuleviku üle.

Päästame Eesti Metsad MTÜ esindajad Farištamo Eller, Terje Põvvat, Piret Räni, Liina Steinberg ja Sandra Urvak viisid peaministrile Metsapetitsiooni (petitsioon.savetheforest.ee), mille koostamisse on panustanud Eesti tuntumad ökoloogid ning looduskaitseorganisatsioonid. Metsakaitsjad esitlesid petitsiooni kui omapoolset ettepanekut Eesti metsanduse arengukava koostamisse. Petitsioonis toonitatakse, et metsal on inimese jaoks ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline väärtus ning nende hüvede kasutamise vahel peab valitsema tasakaal. Tasakaalustatud metsandusele ülemineku esimesed sammud on raiemahtude vähendamine jätkusuutlikule tasemele, loodushoidlik metsamajandamine, kohustuslik raierahu nii riigi- kui erametsades, Eesti metsanduse juhtimise süsteemi muutmine ning metsa kui eestlase kultuurilise identiteedi olulise osa väärtustamine. Peaministrile tutvustamise hetkel oli petitsioonile alla kirjutanud 3000 üksikisikut ning sellega oli liitunud 35 organisatsiooni, sealhulgas Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Metsa Abiks, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Ornitoloogiaühing,  Eesti Loodusturismi ühing, Loomus ja paljud teised.

Kohtumine möödus avatud ja sõbralikus meeleolus. Kõlama jäi palju mõtteid ja küsimusi. Metsakaitsjate rõõmuks andis peaminister kohe kohtumise alguses mõista, et metsateema on tema jaoks ülioluline ning ta on huvitatud kõikide osapoolte argumentidest.

Esimese arutlusteemana sai tähelepanu metsalindude arvukuse vähenemise peatamiseks vajaliku kevadise pesitsusrahu kehtestamine. Viimase enam kui 30 aasta jooksul on metsalindude arvukus langenud u 25%. Linnustikku peetakse väga heaks indikaatoriks ökosüsteemi keskkonnaseisundi hindamisel. Nii on praegu, talve hakul, õige hetk planeerida oma metsamajandamisega seotud tegevused nii, et need võimaldavad tagada lindudele vajaliku kevadise pesitsusrahu. Eesti Ornitoloogiaühing soovitab pesitsusrahu pidada ajavahemikus 1. aprill – 15. august. Minimaalne raierahu periood võiks olla kolm kuud, aga tegelikkuses sellest paljude liikide jaoks ei piisa.

Teise teemana tõusetus teaduspõhisuse küsimus – metsamajandusteadlased ning metsaökoloogid lähtuvad erinevatest vaatenurkadest metsale. Milliste teadlaste seisukohtadega tuleks metsa ja elurikkuse küsimuses arvestada? Päästame Eesti Metsad MTÜ aktivistid rõhutasid peaministrile, et praegu näivad metsa puudutavad otsused lähtuvat eeskätt tööstusliku metsamajandusega seotud teadmistest ning ökoloogide seisukohad jäävad kuulmata. Bioloog ja metsakaitsja Terje Põvvat pakkus hr Ratasele välja lahenduse: meil ühiskonnana tuleb kokku leppida, milline on Eesti mets tulevikus, millise metsa tahame pärandada tulevastele põlvedele. Edaspidised otsused peavad lähtuma sellest kokkuleppest. Kui me siiski soovime elada ka tulevikus riigis, kus kasvavad liigirikkad metsad, tuleb lähtuda metsaökoloogide juhistest ning kesktee leidmisel arvestada nende pakutavaid piire.

Jutuks tulid ka võimalused väärindada puitu mitmekülgsemalt ja kestlikumalt, aga ka metsa pakutavad erinevad majanduslikud hüved, mis praegu teenimatult puidu tööstusliku kasutamise varju jäävad. Kohtumisel osalenud peaministri strateegianõunik Triin Reisner tõi välja, et biokeemia on puidutööstuse tulevik ning annab puidukasutusele kõige suurema lisandväärtuse. Päästame Eesti Metsad MTÜ aktivistid lisasid, et mets annab võimaluse tegeleda loodusturismiga, korilusega, metsaandidest erinevate toodete valmistamisega, loodusteraapiaga; puitu saab kasutada traditsiooniliste ja pikaealiste toodete valmistamisel (palkmajad, täispuidust mööbel, paadid, tarbeesemed jne). Mets on inspiratsiooniallikas, vaimse tasakaalu leidmise paik, osa eestimaalase identiteedist. Ka neid hüvesid on oluline mõõta majanduslikust vaatenurgast.

Päästame Eesti Metsad MTÜ vabatahtlik Sandra Urvak oli arvamusel, et pikemas perspektiivis saab ainus jätkusuutlik lahendus nii kliimasoojenemisele kui ka elurikkuse hävimisele siiski olla vaid tarbimise teadlik vähendamine. 

Liina Steinberg nõustus, et paralleelselt raiemahtude viimisega loodushoidlikule tasemele tuleb meil välja töötada strateegia puidust valmistatud toodete raiskamise ja ületarbimise vähendamiseks. Olgu nendeks kasvõi tellimata meie postkastidesse visatavad reklaamlehed või pakendid, millest saaks loobuda.

Peaminister Ratas püstitas küsimuse, et kas kõikide metsakaitsjaid tema poole pöörduma ajendanud murede lahenduseks saab olla piisavalt väike raiutavate tihumeetrite hulk. Piret Räni vastas, et patiseisu metsanduses ei ole võimalik lahendada vaid tihumeetritest rääkides. Tihumeeter on abstraktne mõõtühik ning see ei mõõda mitte metsa, vaid metsast eemaldatud puitu. Elusloodusel on vaja elupaiku. Kõigepealt peakski kindlustama, et vanadest loodusmetsadest, looduskaitsealadelt ning rohekoridoridest ei raiuta lageraiega majanduslikul eesmärgil puitu. Kui on kindlalt kokku lepitud need alad, mis säilivad eluslooduse hoidmiseks, ning samuti need alad, mida on vaja inimestel rekreatiivsetel ning kultuurilistel eesmärkidel – räägime KAH-aladest ning looduslikest pühapaikadest ja mälestistest -, siis alles on võimalik vaadata, kui palju jääb üle majandusmetsi, kus saab raiet teha ilma kedagi kahjustamata.

Õhku jäi mitmeid küsimusi: Kas puidukeemiatööstus on meie tulevik? Kas on kohane reklaamida Eestit kui puutumatu loodusega maad, kui reaalsus on juba sootuks teisenenud? Kas puid istutades tekib mets? Mil moel erineb istutatud puupõld loodusmetsast? Kas kaitsealadel olevad metsad on tõesti raiete eest kaitstud? 

Päästame Eesti Metsad MTÜ vabatahtlikud andsid peaminister Jüri Ratasele üle oma laste poolt tehtud joonistused, mis kujutasid laste soove metsale ja loodusele. Lisaks kingiti hr Ratasele Peter Wohllebeni raamat “Kas kuuled, kuidas puud räägivad? Väike avastusretk metsas.” Aktivistide suurimaks sooviks on, et ka tulevased põlvkonnad saaksid rõõmu tunda looduse elurikkusest. Farištamo Eller tuletas lõpetuseks meelde vana indiaanitarkust, mille kohaselt tuleb otsuseid langetades mõelda, kuidas need mõjutavad veel seitset põlvkonda, kes tulevad meie järel. Metsapäästjad soovisid peaminister Jüri Ratasele meelekindlust ja hoolivust selle tarkuse ellu rakendamisel.