märts 2022

Mänsak

Valgete tähnide ja pruunikasmusta sulestikuga mänsak meenutab välimuselt hiiglaslikku kuldnokka, olles enam-vähem ühte mõõtu pasknääriga. Meie vareslastest on mänsak vast kõige vähem tuntud, sest erinevalt teistest vareslastest on tema läbi ja lõhki metsalind. Väljaspool metsa võib mänsakut kohata vaid rändel. Mänsaku elupaikadeks on mitmesugused vanemad kuusikud ja kuuse-segametsad. Kuigi liik on levinud üle Eesti, leidub teda tihedamalt siiski läänesaartel. Eriti meelsasti pesitseb mänsak seal, kus […]

Mänsak Loe edasi »

Aita takistada metsise elupaiga kuivendamist

Päästame Eesti Metsad MTÜ VAIDLUSTAS ehitusloa, et takistada Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) NATURA ALA ja METSISE ELUPAIGA KUIVENDAMINE. Vaidlustasime ehitusloa, sest selle andmisel oli jäetud hindamata kavandatavate tegevuste mõju tervikuna, seda ka raadamistööde osas. Raadamise tulemus oleks puittaimestiku ehk metsa likvideerimine, mida on plaanitud kokku ca 29,52 hektaril. RMK-l oli plaanis olemasoleva metsakuivenduse rekonstrueerimine 344,5 hektari suurusel maa-alal, mis on võrdne umbes kolme Tallinna vanalinnaga. Lisaks

Aita takistada metsise elupaiga kuivendamist Loe edasi »

RONK ehk KAAREN

Ronk pani küünlapäeval oma pessa esimese „palgi“, teadis vanarahvas. Ja teadis üpris täpselt. Sest kuigi ronk ei tea küünlapäevast tuhkagi, hakkab ta ometi just veebruaris pesaehitusega pihta. Olgu siis olemasoleva renoveerimisega või suisa uue ehitamisega nurgakivist alates.    Kevadel ronga pesa juurde sattununa võib saada ronkade tõsise meelepaha objektiks. Kuuldavale lastakse selges ronga keeles sõnad, mis Lutsu „Kevadest“ tuntuks saanud: „Kasi minema!“ Kusjuures „No tule siis!“

RONK ehk KAAREN Loe edasi »

KAH-ALAD. KODUMETSAD. ALLKIRJASTAME.

Rahvaalgatusele allakirjutanud peavad oluliseks kiiremas korras: lõpetada Eesti metsade lagedaks raiumine uuendamise ettekäändel; peatada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jätkusuutmatu ja ebaefektiivne metsade majandamine, näiteks puidu müük alla turuhinna ja suur raiesurve ning raietest tingitud teedeehitused; kehtestada piirangud, mille järgi kohalikele kogukondadele olulistes riigimetsades (KAH-alad) ning looduskaitse- ja hoiualadel tuleb majandada peamiselt püsimetsana või hooldusega; võimaldada lindudele ja loomadele pesitsusrahu kõigis metsades; tagada metsade elukeskkonna kaitsefunktsioon

KAH-ALAD. KODUMETSAD. ALLKIRJASTAME. Loe edasi »

Avalik pöördumine Riigikogu poole

Lugupeetud Riigikogu liikmed! – Nõudke keskkonnaministrilt pesitsusrahu väljakuulutamist kõigis Eestimaa metsades. – Ärge lubage metsa- ja puidutööstusel end survestada ega mõjutada tõestatud valeväidete ja faktide moonutamisega. Tegu on praeguse julgeolekuolukorra ärakasutamisega. – Muutke puiduturg läbipaistvaks, nõudes RMK kestvuslepingute avalikustamist ja uute sõlmimisest loobumist. Puidu müümine turu keskmisest hinnast odavamalt ja läbipaistmatult on tänases olukorras riigile eriti kahjulik. Kevadsuviste raiete tõttu hukkub meie metsades vähemalt 80

Avalik pöördumine Riigikogu poole Loe edasi »

RMK kobarkäkist Otepääl

OTEPÄÄL TEGI RMK TÄNA LAGERAIE KAH-ALAL EELNEVALT KOHALIKEGA LÄBI RÄÄKIMATA. KOHALIKUD ANDSID ASJA KOHTUSSE. Osa raieteatisi, sh tänasele lageraiele, oli RMK võtnud vaid päev varem. Kohalik elanik kontakteerus Keskkonnaametiga, paludes seadusevastased metsateatised ja raied koheselt peatada. Looduskaitsjatel on õigus väljaantud raieteatisi vaidlustada 30 päeva, samas on raieteatiste võtjatel, antud juhul siis RMK-l, õigus raiuma hakata kohe kui raieteatis väljastatud. 2017-2018 aastatel võttis RMK juba mitu

RMK kobarkäkist Otepääl Loe edasi »

Käblik

Kevadel rõkkab mets linnulaulust. Juskui üksteisest üle püüaksid nad kõik hõisata. Eks nii olegi, iga lind püüab ju lauluga märku anda teistele liigikaaslastele, et siin on minu territoorium! Nii ka käblik. Üks pisemaid linde kogu Euroopas. Üksnes pöialpoiss on kümnegrammisest käblikust veel pea poole tillem. Aga käbliku laul on vaatamata linnu väiksusele metsas üks valjemaid. Kunagi üks naljahammas võrdles, et kui inimene suudaks oma kehakaaluga

Käblik Loe edasi »

Vabaühendused paluvad pidada kevadsuvist pesitsusrahu, et linnupojad saaksid suureks kasvada

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad paluvad nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida linde haudumise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kaitsealadel tuleb hoiduda raietöödest 15. märtsist kuni 31. augustini, majandusmetsas 15. aprillist kuni vähemalt 15.

Vabaühendused paluvad pidada kevadsuvist pesitsusrahu, et linnupojad saaksid suureks kasvada Loe edasi »