Artiklid

Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et kevad-suvise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% elanikest! (Allikas) Millega tegelevad aga poliitikud ja loodust hoidma loodud ametkonnad? Emadepäeval(!) võeti maha 5500 m2 suurune mets Järsaku tee ja Sõpruse tee ristis Suurupi külas Harku vallas. Nüüdseks on järel lage maa, kus püsti vaid mõned puud. Kohalike sõnul lendasid ja käratsesid metsas pesitsevad linnud raietööde ajal ümber […]

OTEPÄÄL TEGI RMK TÄNA LAGERAIE KAH-ALAL EELNEVALT KOHALIKEGA LÄBI RÄÄKIMATA. KOHALIKUD ANDSID ASJA KOHTUSSE. Osa raieteatisi, sh tänasele lageraiele, oli RMK võtnud vaid päev varem. Kohalik elanik kontakteerus Keskkonnaametiga, paludes seadusevastased metsateatised ja raied koheselt peatada. Looduskaitsjatel on õigus väljaantud raieteatisi vaidlustada 30 päeva, samas on raieteatiste võtjatel, antud juhul siis RMK-l, õigus raiuma hakata kohe kui raieteatis väljastatud. 2017-2018 aastatel võttis RMK juba mitu

Vaidlustasime 6. augustil 2021 halduskohtus Keskkonnaameti otsuse, milles amet ei nõustunud lisama metsateatistele LISATINGIMUST, mis lubaks raiuda vaid VÄLJASPOOL PESITSUSAEGA. Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜEesti Metsloomaühing kutsuvad üles toetama annetades kohtuasja pesitsusrahu nõude seadmiseks raielubades. Eesmärk on kampaaniaga koguda 7000€ ÕIGUSABI ja kampaaniaga seotud kuludeks. Kampaania kestab aasta lõpuni või kuni vajalik summa on koos. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing EE422200221077234963 Selgitus: “Annetus” Kui soovid annetajana

Keskkonnakomisjoni 27.09.21 toimunud istungil kuulati ära ettepanekud pesitsusrahu kehtestamiseks, mis on esitatud kollektiivses pöördumises „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“. Arutelul osalesid petitsiooni algatajad Piret Räni ja Farištamo Eller MTÜ-st Päästame Eesti Metsad, Veljo Volke ja Liis Keerberg Eesti Ornitoloogiaühingust ning Erametsaliidu, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Tegemist on Eestis ainulaadse kollektiivse pöördumisega – petitsioonis esitatud nõudmistega on ühinenud 47 organisatsiooni, see on enamik Eestis tegutsevatest keskkonnaorganisatsioonidest. Petitsioon “Kohustuslik

Pesitsusraadio tiim tänab ajakirjanikke, et te meid kuulate.Aitäh, Jevgeni Ossinovski, et saates arvamust avaldasid. Saadet saab järele vaadata-kuulata siit:https://www.facebook.com/watch/live/?v=790679128534337&ref=watch_permalink Postimehest loeme:«Meil ei ole mõtet arutada seda, kas keelata KAH-aladel lageraied ära või piirata langi suurust või tõsta raievanust – need on juba tehnilised detailid. Aga meil on vaja põhimõttelist otsust, et me vähendame raiemahtu märkimisväärselt – ökoloogid on rääkinud umbes kolmandikust. Tänase lageraieks mineva 35

Postimehes 25.04 ilmus usutlus Kaarel Võhanduga: https://lounapostimees.postimees.ee/7231602/eesti-metsadest-on-35-aastaga-kadunud-3-5-miljonit-lindu Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu. “Kahjuks ei ole linnulaulu vähemaks jäämine ainult tunnetuslik, vaid seda kinnitavad ka loendusandmete põhjal tehtud analüüsid. Nii EOÜ kui ka keskkonnaagentuuri tehtud arvutused näitavad, et Eesti metsades on lindude arvukus vähenenud umbes protsendi võrra aastas ehk ümardatult 50 000 haudepaari võrra aastas. 1980ndatega võrreldes on meil metsades seega

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes rääkis pianist Farištamo Elleri modereeritavas “Pesitsusraadios”, et kevadsuviseid raieid pole võimalik eriti millegagi põhjendada, liiatigi mõjuvad need metsa tervisele halvasti. “Kui me räägime metsamajanduslikust kontekstist, ökosüsteemi vastupidavusest, metsamajanduse kvaliteedist, puidukvaliteedist, siis siin on null põhjendust kevadsuvistele metsaraietele,” ütles Tartes, kelle sõnul taandub linnurahuaegne raie puhtalt sotsiaalmajanduslikule aspektile ehk teisisõnu tööhõivele. Majandusmets olgu ökoloogiliselt vastupidav “Metsadel on väga palju keskkonnaseisundi

Pühapäeval on munapüha, mis on meie rahvakalendris üks tähtsamaid kevadpühi. Nagu nimigi ütleb, pühitseb see päev muna ja uue elu sündi. Munapüha keskne kujund on muna kui elu jätkumise ja sünni ime. Mune värvides, koksides, üles riputades või veeretades järgime iidset tava, mis on omane nii paiksetele loodususunditele, kui ka kristlikele rändusunditele. Ajapikku on põline looduspüha ja kirikupüha liikunud samale ajale. Tuleb tunnistada, et munas

Liina Steinberg Väike mõtisklus inspireerituna #pesitsusrahu kampaania esimese nädala #pesitsusraadio saadetest. Peame end loodust armastavaks rahvaks, kelle pärimuses on juttu, kuidas linnupesade rüüstamine on suur patt, mida ei saa andeks. Folkloorikogujad on talletanud värvikaid, piirkonniti varieeruvaid kirjeldusi sellest, mis kõik patustanud inimesega võib juhtuda. Ometi on olukord juba aastaid selline, et meie metsades hukkub kevad-suvise raie käigus ligikaudu 100000 linnupoega. See on meeletu arv niikuinii,