Paljudel meist on kas kodu lähedal või mõnes kaugemas Eesti paigas mets, kus armastame käia kõndimas, orienteerumas, suusatamas, seenel ja marjul. Kui see mets kuulub riigile, peab Riigimetsa Majandamise Keskus meid sellise metsa majandamise plaanidesse kaasama. Neid metsi nimetatakse RMK koostatud juhendites kõrgendatud avaliku huviga aladeks ehk KAH-aladeks.
Paljude selliste metsade puhul käib vägikaikavedu – kas alles jääb mets või raiesmik – kogukonnad soovivad, et nende elukeskkonda vääristav mets säiliks, RMK eesmärk on senini aga suurim võimalik puidutulu. Keskkonnaministeerium saatis detsembri alguses Riigikogusse metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis peaks KAH-aladega seotud kaasamise probleeme lahendama, kuid selle mõju oleks ekspertide ja juristide hinnangul vastupidine. Mõned olulisemad probleemid seoses eelnõuga:
1. Kogukonnad tõrjutakse otsustamisest kõrvale
Eelnõuga suunatakse KAH-alade majandamist puudutav RMK ja kohalike omavalitsuste (KOV) vaheliste kokkulepete tasandile. Eelnõu sätestab, et KOV peab seisukoha kujundamisel “kuulama ära” ka kogukonnad ja elanikud, kuid ei ole selge, kuidas peab ärakuulamine toimuma, mida KOV selle tulemusega peab peale hakkama ning milline oleks edasine otsustusprotsess. Osalemisõigusi puudutav regulatsioon peab olema selge.
2. Omavalitsustele antakse vaid näiline õigus midagi mõjutada
Eelnõuga soovitakse anda KOV-le õigus KAH-alad määrata, ent mitte otsustada, milliseid raieid võib alal lubada. RMK peab metsamajandamiskava KOV-ga küll kooskõlastama, kuid raielubasid väljastades puudub tegelikult kohustus kokkulepituga arvestada.
3. RMK survestab jätkuvalt KOV-e lageraietega nõustuma
RMK jääb KAH-aladel raiete tegemise peamiseks otsustajaks, ent lähtub praktikas seejuures ainult majanduslikest kaalutlustest, eelistades uuendusraieid (sh puhkemetsadesse sobimatuid ulatuslikke lageraieid). KOV-del on sellises olukorras keeruline tagada oma elanikele heaolu ja tervist soodustav elukeskkond.
4. Eelnõu mõjud on hindamata
Kuigi eelnõu puudutab pea kõiki Eesti omavalitsusi ja kogukondi, ei ole seadusemuudatusega kaasnevaid mõjusid hinnatud. Praegune olukord – uuendusraiete pealesurumine, ulatuslikud probleemid kaasamisel ja õiguslik ebaselgus – on halb, ja vajab palju põhjalikumat analüüsi ja paremat regulatsiooni, kui välja pakutud. Eelnõu ei lahenda ühtki osutatud probleemidest.
LAHENDUS: Kõrgendatud avaliku huviga metsi tuleb majandada püsimetsana
Kodumetsade pakutavate hüvede säilitamine on riigimetsa oluline avalik funktsioon. Uuendusraiete (sh lageraie) valdav pealesurumine inimeste jaoks olulise kasutusväärtusega metsades sunnib kohalikke kogukondi ja elanikke pidevale pingutusele kaitsma oma elukeskkonda. Kuna KAH metsad on riigimetsa avaliku funktsiooni täitmiseks Eesti inimeste jaoks kõige olulisemad metsad, tuleb neis kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Avalikkuse toetus sellisele ettepanekule on olemas.
Värske Turu-uuringute AS-i arvamusuuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast.
