Üle Eesti toimuvad kodumetsade, nii nimetatud KAH-alade metsatööde kavade koostamised ja nii ka Viljandimaal, Mulgi vallas Õisu ümbruses.
Enne metsatööde kava (uue nimega plaan) koostab RMK ala kirjelduse. RMK on rõhutanud, et oluline on “metsade vanuseline tasakaal”, kuid järjest enam näib, et RMK trikitab paberile olukorra, et metsad oleksid kirjeldatud vaid kolme vanusesse: NOOR, KESKEALINE ja KÜPS mets hoolimata sellest, millised metsad tegelikult on ja hoolimata metsa korraldamise juhendis määratud vanuseklassidest.
KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS nr 2/2009 sätestab aga metsa arenguklassid: LAGE ALA, SELGUSETA ALA, NOORENDIK, LATIMETS, KESKEALINE METS, VALMIV METS, KÜPS METS. Nn KAH-alade kavades on seevastu kasutusel SÄTESTAMATA KLASSIFIKATSIOON – noor, keskealine, küps – mis ei vasta ministri määrusele, on eksitav ja märkimisväärset segadust tekitav.
Eelolevast tulenevalt on RMK koostatud KAH-alade kirjeldused ministri määrusega vastuolus. Oleks mõistlik, kui edaspidi teeb riigile kuuluvates metsades asuvate kodumetsade kohta kirjeldused ja kavad sõltumatu metsakorraldusettevõte. Sisend peaks tulema koostajaile nii ministeeriumist, keskkonnaametilt, kohalikelt kui ka RMK-lt endalt kirjalikult ning taasesitamist võimaldavas vormis. Metsaseaduse alusel antud keskkonnaministri määruses nr 2/2009 sätestatud nõuete ja terminite mittekasutamine on eksitav ja reaalsele olukorrale mittevastav, mida selgitame Õisu ümbruse riigimetsade nn KAH-alale koostatud kirjelduse näitel.
RMK soovis koostada Õisu ümbruse riigimetsadele pikaajalise metsatööde plaani. Selle tarbeks kutsuti 29. augustiks kokku kaasamiskoosolek, milles osalesime. Hiljem veel alasid üle vaatamas käies ja RMK-ga vesteldes oli võimalik veenduda, et ala, mis kaardil oli märgitud kui NOOR mets, on tegelikkuses LAGERAIELANK, kus ei paista noori puid istutatud olevat (nö uuendamist pole veel tehtud) või ehk pole istutatud taimed kasvama läinud (nö uuendamine pole õnnestunud). KESKEALISEKS on RMK Õisus märkinud LATIMETSA. Samas märkis RMK esindaja kaasamiskoosolekul, et tegu on 20-aastase kuusikuga. Keskealiseks metsaks kasvamine võtab veel aastakümneid aega ning mõiste “KESKEALINE METS” selline kasutamine on eksitav või suisa valelik. Nii kirjelduses kui kavas tuleb mõiste kasutamises olla täpne – kui tegu on latimetsaga, tuleb nii ka kirjutada.
KÜPSEKS metsaks on RMK Õisus märkinud ala, mis asub vääriselupaiga (VEP) ja maastikukaitseala (MKA) kõrval. Selle ala kohta saime koosolekul teada, et tegu on SELGUSETA ALAGA, mis on takseerandmete järgi juurdekasvuta, esimese ja teise rindeta, ilma lamapuidu ja surnud metsata LAGE ala (üksikpuude ja põõsastega). Kohal olles nägime aga, et esiteks moodustab suure osa eraldisest SOOSTUV ala, millel kasvab ka iseloomulik (puittaimestikuta) taimestik. (1999 aasta aerofotol on selgelt näha, et tegu on varem olnud niidetava alaga.) Teiseks – täius, mis on arvestatud alla 0.3, sest lage ala kuulub eraldise hulka, on tegelikkuses suurem – lage ala ei peaks selle eraldise hulka kuuluma ja puistu täiust tuleks eraldi arvestada. Kolmandaks – alal kasvavad remmelgad ja lepad on noored. (Selgituseks: kuna neil puuliikidel raievanus puudub, on nad justkui alati “raieküpsed”).
Koosolekul saime aru, et RMK eesmärk on sel alal saavutada takseerandmetes kirja pandud olukord (esimesele boniteedile vastav kaseenamusega puistu), sest praegu on selle ala hinnang “selguseta ala”. Kuid looduses on olud teistsugused ja seetõttu tuleks (VEPi ja MKA kõrval oleva) ala rahulikult puutumata jätta või koos eraldise piiride muutmisega takseerandmeid uuendada.
Kokkuvõttes on kõigepealt vaja TEGELIKKUSELE VASTAVAT kodumetsade kirjeldust. Ja mitte ainult Õisus, vaid üle Eesti.
Fotod on kõigist kolmest eraldisest.
