Raierahu ajal on otsesaadetega veebieetris Pesitusraadio
MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) alustas pesitsusrahukampaania “Hääletu kevad” raames Pesitsusraadioga, mille otsesaated toimuvad mitu korda nädalas PEM-i Facebooki-lehel.
“Esimesena oleks vaja linnurahu puhul lahti seletada küsimus, kas meil inimestena on õigus teiste liikide elupaiku hävitada ja kui me seda teeme, kas me siis suudame endale teadvustada selle tegevuse ulatust ja piire. Ökoloogilisest vaatepunktist on kevadsuvised raied tekitanud olukorra, kus linnupojad surevad juba enne lennuvõimeliseks saamist,” ütles bioloog Terje Põvvat, kes ühena esimestest Pesitsusraadios esines.
Saadetesse kutsutakse rääkima teadlasi, eksperte, kultuuritegelasi ja looduskaitsjaid ning arutletakse pesitsusrahu ja loodushoiu mitmesuguste aspektide üle. Pesitsusraadio tegutseb 15. märtsist augusti alguseni – just nagu linnudki pesitsevad – ja pakub nelja eetrikuu jooksul keskkonnaalast infot kõigile kuulajarühmadele. Looduskaitsjad saavad õppida ornitoloogidelt ja metsamehed ökoloogidelt. Isegi ökoloogide jaoks pakuvad uut informatsiooni kohalike looduskaitsjate kogemustel põhinevad lood.
“Avalikud vestlusringid loodusteadlaste ja looduskaitsjatega annavad kõigile võimaluse ennast harida. Loodetavasti kuulavad neid saateid ka poliitikud, kes teevad looduskaitsega seotud otsuseid,“ märkis Pesitsusraadio moderaator Farištamo Eller, kes juhib ka podcast’i-sarja “Keskkonnahoid on äge!”.
“Pesitsusraadio eesmärk on hoida Eesti elurikast loodust, tõsta keskkonnateadlikkust ning toetada keskkonnaorganisatsioonide ja -aktivistide koostööd. Samade eesmärkide poole püüdleb ka PEM. Liiatigi vajavad linnud ja loomad pesitsusrahu – me peame rahvana kõik koos nõudma, et keskkonnaminister selle välja kuulutaks,” lisas PEM-i liige Piret Räni.
“Ma olen juba ammu soovinud, et keegi selgitaks mulle, kuidas majandada metsa linnusõbralikult. Nüüd olen palju õppinud ja saan aru, et seda tuleb meil endil korraldada,” lisas PEM-i juhatuse liige Liina Steinberg. “Meie esivanemate talumetsi on alati loodussõbralikult majandatud ja me vastutame selle eest, et need metsad jääksid sama liigirikkaks ka meie lastelaste ajaks.”
“Väga hea, et tekib platvorm, kus jagada kohalike looduskaitseorganisatsioonide kogemusi ja katsumusi,” ütles Niilusoo kaitseaktivist Sandra Urvak. “Eesti elurikkust kahjustab rängalt see, et looduskaitse on jäetud toetuma kohalike inimeste entusiasmile algatada kohtuasju. On viimane aeg, et riik ise looduskaitse prioriteediks seaks.”
Eesti Ornitoloogiaühingu soovitusel peaks pesitsusrahu kestma 15. märtsist 31. augustini. Erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. Kõige rohkem hävitab linnustikku kevadsuvise perioodi lageraie, sest selle käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad. Metsalindude arvukus Eestis väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas.
Pesitsusraadio saatekaval saab silma peal hoida ja saateid järele vaadata leheküljel
savetheforest.ee/pesitsusraadio.
