Pesitsusraadio tiim tänab ajakirjanikke, et te meid kuulate.
Aitäh, Jevgeni Ossinovski, et saates arvamust avaldasid.
Saadet saab järele vaadata-kuulata siit:https://www.facebook.com/watch/live/?v=790679128534337&ref=watch_permalink
Postimehest loeme:«Meil ei ole mõtet arutada seda, kas keelata KAH-aladel lageraied ära või piirata langi suurust või tõsta raievanust – need on juba tehnilised detailid. Aga meil on vaja põhimõttelist otsust, et me vähendame raiemahtu märkimisväärselt – ökoloogid on rääkinud umbes kolmandikust. Tänase lageraieks mineva 35 000 hektari asemel umbes 20 000 hektarit aastas. Küsimus on, kuidas seda konflikti – selget väärtuskonflikti – lahendada,» rääkis Ossinovski pianist Farištamo Elleri juhitavas Pesitsusraadios.
Ossinovski hinnagul üldises metsanduse küsimuse plaanis on kogu aruteluparadigma puiduressursipõhine – Asko Lõhmuse ja Aveliina Helmi hääled kõlavad palju vähem kui nende teiste teadlaste omad. Ossinovski tõi välja viimase aja näite: öeldakse, et Eestis läheb laias laastus pool mahavõetavast metsast ahju, see põletatakse ebaefektiivselt kusagil Inglismaa söejaamas maha. «See on halb nii liigirikkusele kui ka kliimale, sest ühe tüveühiku kohta eraldub rohkem kasvuhoonegaase biomassi põletades kui isegi fossiilkütuseid põletades,» selgitas Ossinovski.
/…/
«Nii metsa- ja puidutööstuse PR kui ka osad nendele lähedal seisvad teadlased edastavad kõiksugu statistilisi numbreid ja hookuspookust, et tegelikult on kõik hästi – pole hullu midagi, muidugi raiume palju, aga kasvab ka kiiresti tagasi. Näiteks metsanduse arengukava uue juhtrühma esimees metsapatoloogia professor Rein Drenkhan, kes küllap teab metsapatoloogiast palju, ütles riigikogu ees esinedes, et lageraied päästavad kliima. Seda tüüpi asjatundmatuid seisukohti me kuuleme paraku ka inimestelt, kellel on teaduskraadid olemas,» nentis Ossinovski.
/…/
Ossinovski hinnangul püütakse metsa mõtestada ainult rahalises vaates. «Aga äkki otsustaks esialgu vähemalt riigimetsa puhul, et eesmärk pole teenida sealt maksimaalselt tulu, vaid püüaks metsa lihtsalt säästa ja hoida kui ökoloogilist ja sotsiaalset väärtust. Ma suhtun skeptiliselt kõikide väärtuste rahaks ümberarvutamisse,» selgitas ta ja lisas, et kui kellegi vääriselupaik on ära hävitatud, siis võib sellele rahalise väärtuse külge panna. «Aga mida see tähendab? Meil on 150 aastat vana ökosüsteem, mis raiutakse maha ja rohkem teda ei ole, siis võib selle võib mingi metoodika alusel küll eurodeks arvutada, aga praktiliselt ei ütle see midagi,» ütles Ossinovski ja lisas, et tal on isiklik vastumeelsus kõige kaubastamise vastu.
/…/
«Meil on tegelikult palju lihtsam ülesanne. Meil läheb ligikaudu pool metsast ahju. Paar miljonit tihumeetrit läheb sõna otseses mõttes koduahju – keegi kütab sauna või maja. Ja ülejäänu läheb katlasse. On mõistlikke viise – kui saepuru või oksi viiakse Tartus, Pärnus või Tallinnas kohalikku katlamajja, põletatakse kõrge kasuteguriga soojuseks ja soojusele ei ole täna taastuvenergia näol väga head alternatiivi. Selle asemel, et põletada maagaasi, põletame Eesti oksarisu – väga hea,» tunnustas Ossinovski.
Tema sõnul on teada, et kasvav hulk Eesti metsast võetakse tegelikult tüvipuiduna maha, lõigatakse saepuruks või pressitakse graanuliks, pannakse laeva peale, saadetakse teise riiki ja põletatakse ebaefektiivses elektrijaamas maha. «See on ökoloogiliselt lihtsalt sõge tegevus,» lisas ta.
Ossinovski sõnul kinnitab aga teadusraport, et sellise tegevusega suurenevad emissioonid. Kliimamuutused tüvepuitu põletades seega süvenevad. Liiatigi mõjub see rängalt elurikkusele. Mahtusid vaadates tuleks ära lõpetada nii ebamõistlik bioenergia ise kui ka selle subsideerimine tarbijatariifist.
«Kahju tunnistada, aga on tõsi, et väga suur osa Eesti keskkonnaseisundi parandamisest viimase 15 aasta jooksul on tulnud tänu Euroopa Liidu regulatsioonile. See on olnud surve väljastpoolt, mis on meid pannud tegema asju, mis on meie endi huvides, aga mida me ise polnud paraku võimelised õigel ajal rakendama,» rääkis Ossinovski, kelle sõnul on praeguse metsanduse juures üks oht ja üks võimalus.
/…/
«Oht on see, et me laseme ilma igasuguse kokkuleppeta samamoodi edasi ja võtame metsa mõnuga maha, sest kusagil teises riigis ostab turg nende perverssete toetustega graanulit. Ja kui me lõpuks jõuame sinna, et meie raiemahud on kasvanud, siis peab Eesti riigi eelarvest solidaarselt iga maksumaksja ostma teistelt riikidelt kvooti, mis kindlasti pole õiglane, sest metsaomanikud teenivad tulu ja pärast meie kõik koos maksame selle kinni,» selgitas Ossinovski.
«Võimalus on jällegi see, et kui me raiuksime uuel perioodil kolmandiku võrra vähem, siis meil oleks vaba kvooti, mida on võimalik müüa teistele. Kui meil erametsas väheneks poole võrra raiemaht, siis me saaksime perioodi lõpus nii palju raha, et piirangute kompenseerimine poleks absoluutselt mingi küsimus,» käis Ossinovski välja teenimisvõimaluse. «Me näeme, et Eesti ühiskonnas kasvab arusaam sellest, et raiutakse liiga palju ja on vaja muutusi. Samal ajal surub globaalse kliimakriisi akuutsus meile peale raame. Tingimused selleks, et me ei langetaks otsuseid ainult puidutöösturite majanduslikest huvidest lähtudes, on vägagi küps.”
#pesitsusraadio
