Päästame Eesti Metsad MTÜ saadab oma ettepanekud ja märgib ühtlasi ära, et soovib olla edaspidi kaasatud. Meie ettepanekud on: alandada raiemahtu riigimetsas, et saavutada nii kliima- kui ka elurikkuse eesmärgid, mis Eesti on endale võtnud; loobuda uuendusraietest looduskaitsealadel ja kah-aladel ja looduslikes pühapaikades; arvestada oma tegevuses varasemate kaitsemetsade kategooriaga loobudes neil aladel uuendusraietest; muuta riigimetsade majandamine püsimetsanduse põhimõtteid järgivaks ehk lõpetada uuendusraietepõhine intensiivmajandus RMK hallatavatel

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhtimisel tehtavad ehitustööd Nursipalus tehakse Natura alal Natura hindamiseta, leevendavate meetmeteta ja Vabariigi Valitsuse korralduseta ehk vastuolus mitmete õigusaktidega.  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) eestvedamisel toimuvad Nursipalu alal tee-ehitustööd, mille käigus on rikutud mitmeid seadusi: muudetud on Euroopa kaitstavate alade Natura võrgustikku kuuluva Rõuge jõe kallast, sh jõe kaldajoont, sõidetud masinatega jõkke, piirkonnast valguv vesi suunatud kuivenduskraavidega otse jõkke, raiutud puud vedelevad jõe

Saaremaa Mustjala osavallakogu otsustas Konati piirkonnas säilitada metsaosa puhke- ja õppemetsana, nn püsimetsana ja parkmetsana lubades vaid vajadusel valikraie, kuid RMK püüab oma lageraie plaani siiski vägisi läbi suruda. Konati puhkekoha ümbruses on maastikuliselt ja liigiliselt väga mitmekesine ja eriline riigimets 52,5 hektarit, millest majandatavat metsa on 37,2 hektarit. Riigimetsa haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes esitles oma plaani sealses kodumetsas (nn kõrgendatud huviga ala

RMK ja keskkonnaamet rikuvad teadlikult seadust – RMK katkestades keset lindude pesitsusaega raierahu ja keskkonnaamet lõpetades metsades järelevalve. On linde, kes on jõudnud juuli alguseks ära pesitseda, näiteks valgeselg-kirjurähn, kuid on väga palju neid, kel pojad alles pesades. Kõige intensiivsem pesitsusaeg on lindudel ornitoloogide sõnul keskmiselt 15. aprillist 15. juulini. Kuid osa linde pesitseb juba palju varem, ka veebruaris, ning osa lõpetab pesitsemise alles suve

27. juunil otsustas Riigikohus juba kolmandat korda, et ei võta menetlusse RMK järjekordset määruskaebust, millega RMK vaidlustas ringkonnakohtu otsuse jätta RMK kohtukulud RMK enda kanda.  2022. aasta lõpust alates on RMK küsinud Päästame Eesti Metsad MTÜ-lt (PEM) kohtu kaudu kokku üle 15000 € kohtukulude hüvitamist. “Kohtusseminek looduse kaitseks on niigi paljude riskidega seotud ning väga kulukas ja oht kanda veel ka RMK kohtukulud võib välistada