Eile saatis Keskkonnateabe Ühendus Euroopa Komisjonile raporti kaitsealade ja Natura 2000 alade raietest. “Lisaks näitab eile kiirelt tehtud metsateatiste andmete võrdlus, et peale ELi hoiatust on raied märgatavalt kasvanud.Tegu on nii ulatusliku hävitustööga, et vaja on erakordseid lahendusi ja poliitikute survestamist.” Indrek Vainu.
Postimehe tänasest juhtkirjast: “Peaminister kommentaare ei anna ja keskkonnakomisjoni juht laiutab jõuetult käsi. Samal ajal möönab keskkonnaagentuur, et metsaelupaikade olukord halveneb.””Juunis Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusest kirjutades avaldas Postimees SA Keskkonnateabe Ühendus analüüsi, mille järgi lubas riik 11. juuni seisuga looduskaitsealadelt ühe aasta jooksul raiuda 636 229 tihumeetrit puitu (8289 hektarilt) ehk üle 20 000 rekakoorma jagu.
Sealhulgas rahvusvahelise kaitse all olevatelt Natura 2000 aladelt 512 488 tihumeetrit (6562 hektarilt). Natura metsaelupaikadest riigimetsas lubas riik varuda ligi 255 hektarilt 18 015 tihumeetrit, erametsast ligi 1075 hektarilt 76 448 tihumeetrit puitu.
17. septembril võttis SA Keskkonnateabe Ühendus keskkonnaregistritest välja andmed, mis näitasid, et praegu on looduskaitsealade kohta veelgi rohkem raieteatisi: 9646 teatist raietööde tegemiseks 8262 hektaril, sellest 6638 ha Natura alal, sellest omakorda 1005 ha metsise püsielupaikades.
Raieteatised lubavad puitu varuda 4000 tihumeetri võrra rohkem kui juunis.Küll käib hoogne raietöö riigimetsas, mida loodusväärtuste inventeerijad pole kas üldse või on jõudnud vaid osaliselt läbi uurida. Näiteks võtab RMK praegu maha HAANJA LOODUSPARGIS suusaradade ümber kasvavat üle saja-aastast metsa, range kaitse all olevate metsade kõrval ja kus elutseb tõenäoliselt samu kaitsealuseid liike.
Isegi valitsuse ja riigikogu eest on salastatud täpne vastus, mida lubas Eesti Euroopa Komisjonile, et mitte saada trahvi 100 000 eurot päevas Natura 2000 kaitsealade paljaksraiumise eest, raied kaitsealadel jätkuvad aga senisest veelgi suurema hooga.Viimase kolme kuu jooksul on keskkonnaamet andnud välja hulgaliselt metsateatisi metsise püsielupaikades metsa mahavõtmiseks. «Seadusandlus muutunud ei ole ning keskkonnaamet käsitleb kõiki metsateatisi samuti nagu eelmisel või üle-eelmisel kuul,» ütles aga keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk, tunnistades ameti võimetust kaitsealuse metsa raiumist takistada.
Seadusemuudatused lubas keskkonnaministeerium välja pakkuda selle aasta lõpuks, kuid venitada nende vastuvõtmist veel terve aasta.«Tegelikult saaks ja tuleks lisada looduskaitseseadusse kiiresti punkt, et Natura 2000 metsaelupaikadesse metsateatiste väljastamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui läbiviidud mõjude hindamine tuvastab, et negatiivne mõju elupaikadele puudub,» märkis Jevgeni Ossinovski. «Esiteks, oma esimestes seisukohtades Euroopa Komisjonile on Eesti kinnitanud, et tegemist on kavadega, aga väitis, et meil on mõjud kenasti hinnatud. Poole protsessi pealt hakkasime aga rääkima, et mõjud on hindamata küll, aga neid ei peagi hindama, kuna kaitse-eeskirjad ei ole kavad,» viitas Ossinovski keskkonnaministeeriumi seisukohtade ebajärjepidevusele.
«Direktiivid on korrektselt üle võetud. Puudujääke esineb praktilises rakendamises ja selle tõhustamiseks on vajalik seadustesse teha muudatusi,» selgitas Keskkonnaministeerium Postimehele oma seisukohti. Kuigi Postimees palus vastata asekantsler Marku Lambil, laekus anonüümne vastus ministeeriumi nimel.«Loodusdirektiiv on parimal juhul vaid näiliselt üle võetud, sest direktiivi olulistele sätetele vastavad Eesti õiguse sätted ei ole praktikas rakendatavad ja neid tõlgendatakse viisil, mis ei võimalda saavutada direktiivi eesmärke, milleks on teatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilitamine või taastamine,» oponeeris Eesti keskkonnaõiguse keskuse jurist Kaarel Relve.
Keskkonnaministeeriumis on sumbunud üle kümne aasta tagasi tehtud ettepanek panna seadusse otse kirja, et metsateatis ehk raiet lubav haldusakt on tegevusluba. Kui see nii oleks, peaks enne metsateatise väljaandmist hindama, kas raie mõjub Natura 2000 metsaelupaigale negatiivselt või mitte. Kui mõjub, siis saaks keelduda metsateatise väljaandmisest.«Samas ei pandud seadusse kirja ka vastupidist, st et metsateatis pole tegevusluba,» kirjeldas Kaarel Relve viisi, kuidas Euroopa Liidule rehepappi tehakse. «Teisisõnu, sisuliselt välditi seaduse selgemaks kirjutamist ning hiljem on see saanud peamiseks õigustuseks seisukohale, et metsateatist ei tule tegevusloana käsitleda, olgugi et seaduse tekst seda ei ütle.»Postimees küsis keskkonnaministeeriumi käest, kas on plaanis kaitsealasid vähendada – POLE KAITSEALA, POLE PROBLEEMI…
