Riigikogusse on saadetud Planeerimisseaduse ja Metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755SE), mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele senisest suuremad volitused kõrgendatud avaliku huviga aladel metsade majandamises kaasa rääkida. Näiliselt hea kavatsus peidab endas paraku mitmeid õiguslikke kitsaskohti ja ei lahenda uuendusraiete pealesurumise ning kaasamise näilisusega kaasnevaid probleeme. Järgnevalt kirjeldame lühidalt eelnõuga kaasnevat negatiivset mõju, ja ka lahendust, mis on rahvaalgatusena riigikogu keskkonnakomisjoni jõudnud ning mida toetab laiem avalikkus.
1. Kogukonnad tõrjutakse otsustamisest kõrvale
Eelnõuga suunatakse KAH-alade majandamist puudutav RMK ja kohalike omavalitsuste (KOV) vaheliste kokkulepete tasandile. Eelnõu sätestab, et KOV peab seisukoha kujundamisel “kuulama ära” ka kogukonnad ja elanikud, kuid ei ole selge, mida KOV ärakuulamise tulemusega peab peale hakkama. Metsaseaduse kohaselt peab RMK kaasama KAH-alade raiete planeerimisse kohalikud kogukonnad ja elanikud. Kui tegelikkuses langetatakse otsused peamiselt vaid kokkulepel KOV-ga, minnakse metsaseadusega vastuollu ja kogukondade kaasamine ei pruugi olla sisuline. Rahvusvaheline säästva metsanduse ehk FSC standard, millele vastavalt omab RMK FSC sertifikaati, näeb punktis 4.1. ette, et kohalike kogukondade otsustusõiguse kellelegi kolmandale delegeerimine eeldab kogukondade poolset vaba, selget ja informeeritud nõusolekut. Seega tekitab otsustusõiguse üleandmine KOV-ile ka küsimuse, kuivõrd see on kooskõlas FSC standardiga.
2. Omavalitsustele antakse vaid näiline õigus midagi mõjutada
Eelnõu kohaselt antakse KOV-le õigus KAH-alad piiritleda ja kooskõlastada RMK koostatav metsamajandamiskava. Metsamajandamiskaval ei ole aga eelnõu koostajate selgituste kohaselt õiguslikku siduvust. See tähendab, et metsateatisi ehk raielube andes ei tule kavas kokkulepituga arvestada ja nii ole KOVidel õiguslikku garantiid, et kokkulepe ellu viiakse. Samas on omavalitsustel õigus ka KAH-alade puhul seada metsa majandamise tingimusi Planeerimisseaduse § 75 lg 1 üldplaneeringu ülesannete täitmise raames. Üldplaneeringus määratud tingimused registreeritakse metsaregistris ja neid peab metsateatiste väljastamisel kohustuslikus korras arvestama. *
3. RMK survestab jätkuvalt omavalitsusi lageraietega nõustuma
RMK jääks ka seadusemuudatuse korral KAH-aladel raiete tegemise peamiseks otsustajaks, ent lähtub praktikas seejuures ainult majanduslikest kaalutlustest, eelistades uuendusraieid (sh lageraieid) ning põhjendades sageli, et uuendusraietega majandamine on RMK kohustus. KOV-del on sellises olukorras keeruline tagada oma elanikele heaolu ja tervist soodustav elukeskkond. RMK senine praktika on taotleda KOV-delt üldplaneeringutes kogu riigimetsa osas (sh KAH-aladel) kõigi raieliikide lubamist, survestades sellega KOV-e mitte rakendama neile Planeerimisseadusega antud õigust seada vajadusel raietele tingimusi. Samuti väidetakse omavalitsustele meelevaldse tõlgendusega, et mõnele raieliigile piirangu seadmisel ei oleks võimalik edendada säästvat metsandust ja nii mindaks vastuollu metsaseadusega. Eelnõuga ei ole menetluslikust aspektist lahendatud olukord, kui KOV peaks nõusoleku andmisest keelduma. Seadusemuudatusega ei teki selgust, kas sellisel juhul jääb otsustavaks KOV-i sõna või teeb RMK raied oma soovi kohaselt.
4. Eelnõu mõjusid ei ole hinnatud
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud mõju. Antud eelnõu puudutab kõiki Eesti omavalitsusi ja kõiki kogukondi, kelle elukeskkonda riigimetsade majandamine mõjutab. Ometi leidsid eelnõu koostajad, et muudatused on nii ebaolulised, et eelnõu väljatöötamiskavatsust ei vaja. Väljatöötamiskavatsuses tuleks mh selgitada, millised olulised mõjud võivad seaduse rakendamisega kaasneda ja kuidas neid analüüsitakse.
LAHENDUS: Kõrgendatud avaliku huviga metsi tuleb majandada püsimetsana
Aktiivne kodumetsade kaitse kinnitab riigimetsa avalike funktsioonide tähtsust Eesti inimeste jaoks. Uuendusraiete (sh lageraie) valdav pealesurumine kõrgendatud avaliku huviga aladel sunnib kohalikke kogukondi ja elanikke pidevale pingutusele kaitsma oma elukeskkonda. Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim – majandada neid alasid püsimetsadena. Seda ettepanekut, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, toetab ka laiem avalikkus.
Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77% elanikest.
* Vt üldplaneeringute raietingimusi metsaregistris: https://register.metsad.ee/#/
Alajaotus: muud – üldplaneeringute piirangud. Üldplaneeringutega on raieid piiranud nt Häädemeeste vald, Rae vald, Viimsi vald jt. Üle Eesti üldplaneeringutes seatud metsakaitselisi piiranguid näeb Maa-ameti wfs kihilt: http://gsavalik.envir.ee/geoserver/metsaregister/ows (alamkiht: ÜP kaitsemetsad)
Kogukondade kogemuslood
SUTLEMA
„Aastal 2020 kogusime Sutlema KAH metsa lageraie vastu kohalikus kogukonnas 94 käsikirjas allkirja (hiigelsuur arv väikeses kogukonnas). Edastasime allkirjad Kohila vallavalitsusele, kes ei ole tänaseni allkirjade kättesaamist kinnitanud ega kogukonna pöördumisele vastanud. Seni kuni ei ole omavalitsuste tasandil juurutatud – või juurdunud – sisulise kaasamise praktikad, saab kogukonna kaasamise vastutuse omavalitsuste õlule tõstmine olla vaid nö pettemanööver, mis teenib RMK – aga mitte sisukast kaasamisest huvitatud kogukondade – huve.“ kirjutas Laura Välik, Raplamaa Loodushoiu MTÜ ja Sutlema-Hageri kogukonna liige
Sutlema KAH-ala protsessi keerdkäikudest loe siit.
TAMMISTE
2021. a augustikuus korraldas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Tammiste küla Pärnu jõe poolse metsa raieplaanide tutvustamiseks kohalikele kaasamiskoosoleku. Kogukond oli valdavalt kodulähedasse metsa kavandatud uuendusraiete vastu, et säilitada piirkonnas aktiivses kasutuses olev ning kõrge looduskaitselise, puhke- ning sotsiaalse väärtusega puhkemets. Seevastu kohaliku omavalitsuse esindajad soovitasid alal teostada aegjärkset raiet – samasisulised ettepanekud tehti ka esimese RMK metsatööde projekti juurde.
Seejärel korraldasid kohalikud elanikud laiapõhjalisema arvamuse väljaselgitamiseks ning metsamaastiku säilitamiseks avaliku toetusallkirjade kogumise – petitsiooni toetas üle 800 inimese. Kogukonna eestvedamisel peeti raieplaanide üle arutelusid nii RMK kui omavalitsuste esindajatega, mille lõpptulemusena algatas omavalitsus elanike palvel kohaliku kaitseala moodustamise, et välistada alal uuendusraied ning tagada selle looduskaitselised ja rekreatiivsed funktsioonid.
Kohalik omavalitsus muutis raieplaanide osas oma esialgset seisukohta tänu kogukonna tugevale vastuseisule (loe ettepanekuid siit). St et võimu teostaja ning rahvas ei pruugi olla ühisel arvamusel, kuidas kohalikke metsi majandada, ning KAH alade majandamine ei tohiks olla vaid RMK ning KOV-ide otsustada.
Ka ei pruugi kohalikul omavalitsusel olla mandaati kõikides küsimustes, mis tõusevad päevakorda selle valitsemisaja jooksul, seetõttu tuleks selliste kogu piirkonda mõjutada võivate otsustuskohtade juures kindlasti konsulteerida elanikega.
Kohalik kogukond on vallavalitsusele kogukonna arvamuse arvesse võtmise eest väga tänulik, kuid peab oluliseks rõhutada, et kuniks elanike seisukoht ei ole KAH alade majandamise üle otsustamisel siduvaks, eksisteerib oht, et elanikkonna vajadused ei pruugi olla tagatud. St seadusandluses peaks olema selge määratlus kogukonna kaasamise kohta ning elanikel suuremad õigused kodumetsade majandamise üle otsustamisel.
Tammiste metsa kaitse alla võtmisest loe siit
KEHRA TERVISERAJAD
KEHRA TERVISERAJAD Kehra terviseradade ümbruse metsa oli p
Kehra terviseradade ümbruse metsa oli peale 2008. aasta metsaseaduse muutmist juba väga intensiivselt lageraiutud. 2022 toimus Kehra metsa majandamise uute plaanide asjus ettepanekute kogumine ja kaasamiskoosolek.
Kohale tulnud leidsid, et kavandatavad lageraied rikuvad kohalike tervist ja häirivad heaolu: väheneb müratõke asula ja raudtee vahel, intensiivistuvad tuuled, väheneb metsa võime puhastada Kehra tehasest tulevat saastunud õhku ning kahaneb ala, kus on tõhusalt stressi alandav metsavaikus.
RMK väitis koosolekul, et neil on kohustus metsa uuendada (väärväide, KÕK-i õigusanalüüs on selle väite tänaseks ümber lükanud). Metsa vanuselise jaotuse statistikaga oli manipuleeritud, vastavalt soovile presenteeriti raie-eelses statistikas majandatava metsa vanuselist jaotust, raiejärgses aga lisati majandatavale metsale ka kaitsealune mets, selleks et vana metsa osakaal paistaks suurem.
Kehra metsa lageraiete vastu algatati petitsioon, millele kogunes nädala ajaga ca 250 allkirja. Allkirjade ja Anija vallavanema kaasabil jõuti RMKga kokkuleppele, et osa plaanitavatest lageraietest jäävad esialgu siiski ära. Paar metsaeraldist otsustati kaheks jaotada ja raiuda siis vaid üks osa. Neist ühe puhul võeti vastupidiselt kokkuleppele alusmets maha kogu esialgse terviku ulatuses, mitte kokkulepitud poolel. Loe siit seda kajastavat Eesti Päevalehe artiklit.
Asjaajamine polnud selle juhtumi puhul jõukohane ei kohalikele ega kohalikule omavalitsusele. Sellest lähtub vajadus, et inimestele olulised metsad, asulalähised kodumetsad, nn KAH-alad tuleks majandada üksnes püsimetsadena. RMK saaks täita seadust ja metsa majandada metsa ökoloogilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid väärtusi silmas pidades.
NARVA-JÕESUU
Narva-Jõesuu KAH-alaks on Auga mets. Varem oli see mets kaitsemetsaks, mille majandamisel lageraiet reeglina ei tehtud. 2017. a paiku algasid kunagises linna sanatooriumimetsas ulatuslikud raied nii era- kui ka riigimaal. Seoses suurenenud metsaraie ohuga kogusid Narva-Jõesuu, Narva ja teiste lähedaste omavalitsuste elanikud 2018. aasta kevadel Auga männimetsade kaitseks 1111 elektroonilist ja 1829 käsitsi antud allkirja (loe rahvaalgatust siit).
Kohaliku kogukonna soovil ja linnavalitsuse finantseerimisel sai 2018. aasta suvel tehtud Auga metsa kohta ka ülevaatlik ekspertiis metsa väärtustest ja võimalikest metsa säästvatest majandusvõtetest — „Auga mets looduskaitsealaks, puhkemetsaks ja parkmetsaks“.
Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid rääkis 2018 aprillis Põhjarannikule, et omavalitsus hakkab peagi koostama linna üldplaneeringut ning selle käigus saab metsaraiele piiranguid kehtestada.
RMK nõudis, et üldplaneeringus lubataks RMK majandatavates metsades kõiki raieliike ja väitis mh, et RMK-l on kohustus kõik raieküpsed metsad uuendada (väärväide, Keskkonnaõiguse Keskuse õigusanalüüs on selle väite tänaseks ümber lükanud). Valikraiet ja püsimetandust ei saavat aga metsade majandamisel rakendada.
Tulemusena Narva-Jõesuu linna uues üldplaneeringus metsaraietele tingimusi ei märgitud ja metsa kohaliku kaitse alla ei võetud. Üldplaneering võeti seega kahjuks vastu ilma kohaliku omavalitsuse plaanitud täiendavate suunisteta.
Pärast kaasamiskoosolekuid ja arutelusid tehti metsa ja kohalike vaates halvad otsused ja Auga mets jaotati RMK otsuse järgi kaheks osaks: Auga parkmetsaks, kus uuendamiseks kasutataks aegjärkset raiet ja Auga metsaks, kus kasutataks metsa uuendamiseks väikeseid kuni 2 ha lageraielanke kuuse enamusega raieküpsete puistute uuendamiseks.
Lageraielankidele kohustati jätma vähemalt 30 elustikupuud (säilikpuud) hektari kohta. Kahjuks sai Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030 RMK survel vastupidine sellele, mida soovisid kohalikud elanikud.
JÕGEVA
Jõgeva valla üldplaneeringu lugu on sarnaselt Narva-Jõesuuga näide sellest, kuidas kohalik omavalitsus eelistab üldplaneeringus jääda üldiseks ja arvestades RMK soovi, mitte metsade kasutusele tingimusi seada.
Kohalikud soovisid, et algatataks teemaplaneering, mis käsitleks ja täpsustaks üldplaneeringu piiranguid rohevõrgustikus, puhkemetsades, väärtuslikel maastikel ja mujal. Vald küll nõustus, et teemaplaneering oleks sobilik viis küsimusi lahendada, kuid lubadust seda koostada ei andnud ning piirdus puhkealade ja terviseradade piirkondade metsade majandamisele üldiste põhimõtete määramisega. Täpsemate tingimuste määramiseks tarvidust ei nähtud.
Teiseks ettepanekuks kohalike poolt oli, et kantaks digitaalsele kaardile ka alad, mis täidavad hoiumetsade ja kaitsemetsade ülesandeid.
Vald vastas, et üldplaneeringu raames on määratud puhkealad ja terviserajad ja muud väärtused, nt rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud. Igale teemale olevat üldplaneeringu raames määratud omad tingimused. Eraldi hoiu- ja kaitsemetsi nad üldplaneeringu raames ei määranud põhjendusega, et seaduses need kategooriad puuduvad. Kokkuvõtvalt ei kirjutanud vald üldplaneeringusse sisse täpsustavaid nõudeid metsade kasutusele.
Seoses metsaseaduse muutmisega ja kaitsemetsade kategooria ära kaotamisega 2008. aastal on metsade sotsiaalsete ja looduslike hüvede kaitse (rohevõrgustik, puhkealad, väärtuslik maastik jm) oluliselt nõrgenenud. Eelmises valla üldplaneeringus olid kaitsemetsa nõuded sees, kuid hoolimata sellest, kui auklikuks ja lagedaks on Kassinurme väärtusliku maastiku ja puhkeala metsa rohekoridorid raiutud, uude ÜP-sse kahjuks täiendavad piirangud sisse ei kirjutatud. Rahvale oluliste riigimetsade säilimiseks püsimetsana tuleb neid ka vastavalt majandada ja see nõue kirjutada seadusesse.
RITSIKE PALO
Ritsike palo männimets asub Kanepis, Jõksi järve ääres, jalutuskäigu kaugusel Kanepi alevikust. Tegu on 140 aastase männimetsaga, milliseid jääb praegusel ajal järjest vähemaks. Kohalikud inimesed käivad seal jalutamas, tervisejooksu tegemas, telkimas, lasteaia- ja koolilapsed loodusega tutvumas. Juba kolhooside ajast on seda metsa hooldatud ja kujundatud püsimetsana ning ka toona käisid turistid Lätist-Leedust seal telkimas.
2022. aasta kevadel korraldas RMK kaasamiskoosoleku, kus anti kohalikele ülevaade RMK tegevusplaanidest Ritsike palo metsas. Hoolimata sellest, et infot koosoleku korraldamise kohta oli napilt, oli kohal märkimisväärne hulk Kanepi elanikke. RMK plaan oli raiete teostamine häilraiena. Kohapeal toimunud hääletusel oli suur enamus inimesi selle poolt, et Ritsike palo metsa majandataks püsimetsana. See ei olnud RMK esindajale Tiit Timbergile kuidagi vastuvõetav.
Ka sellele järgnenud ettepanekute voorudes ei võtnud RMK kohaliku rahva soovi kuulda.
Seejärel otsisid kohalikud aktivistid abi kohtult. Praeguseni (2023 jaanuar) on kohtuasi käimas ja kohtuotsuseni on raied metsas keelatud. Tänu heade inimeste annetustele on advokaadi kulud siiani suudetud ära maksta. See on väga kulukas viis kohalikele elanikele oma soovide eest seista.
Suve hakul korraldas MTÜ Kanepi Looduse Kaitseks allkirjade kogumise Ritsike palo metsa kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmiseks. Nii veebis kui paberil sai kokku peaaegu 400 toetusallkirja. Kohaliku rahva soov esitati koos allkirjadega Kanepi vallale. Kanepi valla üldplaneeringus on valla väärtusteks toodud esimesena ilus loodus ja mitmed järved, matkarajad, ujumiskohad, puhas õhk jne. Kanepi Vallavalitsus alustas menetlust sellega, et võttis vastu otsuse korraldada ekspertiis Ritsike palo metsa kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta.
Kokkuvõttes tunnevad sealsed elanikud, et kogukonna soov koos allkirjadega ei maksa midagi, valla jaoks on peamine eksperdi otsus. Ekspertiisi otsus ei tule ilmselt enne kevadet-suve, selle aja peale on tõenäoliselt kohus oma otsuse teinud ja kui see ei tule positiivne, siis kohtu kaitset metsal enam ei ole. Nii võibki juhtuda, et enne kui Kanepi vald jõuab Ritsike palo metsa oma kaitse alla võtta, on RMK masinad juba metsas oma töö teinud.
KEILA
Keila linna lugu illustreerib olukorda, kus omavalitsus väärtuslike metsade pärast RMK-ga piike murrab, kuid survestatakse oma seisukohast taanduma.
Niitvälja/ Tammiku tee looduslikud alad moodustavad olulise osa kogu Keila linna territooriumist ja paiknevad Keila linna lääneosas, raudteest põhja pool. Roheala on väga mitmekesine. Rohealal esineb ürgloodust, pärandkooslusi, kultuuriloolisi, ajaloolisi ja looduskaitseliselt tähtsaid objekte. Samuti paiknevad seal vanad talukohad. Niitvälja/ Tammiku tee looduslik ala on täna osa Harju maakonna rohelisest võrgustikust – tegu on osaga tuumalast, mis laieneb Lääne-Harju valla territooriumile. (Link avalikul väljapanekul olevale üldplaneeringule)
Keila linn seadis koostatavas üldplaneeringus Niitvälja-Tammiku tee väärtuslikule looduslikule alale, mis hõlmas mh liigirikkaid loometsi, lageraie keelu. Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin nõudis linnalt lageraie keelu kustutamist: “ RMK jääb ka varasemas Keila linna koostatavat üldplaneeringut puudutavas kirjavahetuses viidatud seisukohale, et niivõrd ulatuslike majanduspiirangute seadmine ilma alternatiivsete kompensatsioonimeetmete kirjeldamiseta ei ole õiglane maaomanike suhtes ning puidu kui taastuva loodusvara kasutuse piiramine raskendab Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist, milleks tuleb lähitulevikus puidukasutuse mahtu suurendada mitte protsentides vaid kordades. Kvaliteetse ja kõrget lisandväärtust loova puidu kasvatamise eeldus on kvaliteetsed metsakasvatustööd, sh selleks eelduste loomine lageraie näol. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja eelnõust eemaldada leheküljel 71 Niitvälja/ Tammiku tee looduslik ala kasutustingimustes toodud lageraie keeld.”
Metsaspetsialistid Vello Keppart ja Leo Filippov, kes Keila linna raietingimuste seadmisel nõustasid, väljendasid hämmingut, et liigirikaste loometsade hoiu taotlusele üldplaneeringus vastati sellisel viisil. RMK seisukoht läheb vastuollu nii rohepöörde, kliimaeesmärkide, elurikkuse hoiu kui ka 2022 aastal vastu võetud “Uue Euroopa Liidu metsastrateegiaga”. Nimelt on metsastrateegias selgelt öeldud, et lageraie on üks peamisi elurikkuse kadumise põhjusi raadamise kõrval.
Metsaspetsialistid selgitasid metsaülemale, et lageraie keelamine ei tähenda metsa puidulise kasutamise olulist piiramist, sest teised raieviisid (valikraie, häilraie, veerraie, aegjärkne raie ja kombineeritud turberaie) võimaldavad nii tarbesortimentide saamist metsast kui ka mitmekülgset metsa hüvede (ökosüsteemi teenuste) kasutamist metsaökosüsteemi (mükoriisavõrgustikku) kahjustamata. Tõsi, lageraiega saab raieringis (30…120 aasta jooksul) üks kord tulu kätte, kuid metsaomanikule makstav kännuraha on võrreldes aastakümnetega metsa hooldusega tehtud kuludega võrreldes hoopis miinuses! Turbe- ja valikraietega majandades saab kasvavast metsast pidevalt tulu vastavalt vajadusele ja müües kallimaid sortimente ümarmetsamaterjalina oksjonil.
Metsa puit on taastuva ja taastumatu loodusvara määratluses piiri peal, sest taastuv loodusvara peaks taastuma saja aastaga. Metsa puhul puurinne taastub, kuid metsaökosüsteemi (mükoriisavõrgustik ja elukooslused, mis vastavad kindlatele keskkonnateguritele, st kasvukohatüübile iseloomulik elustik) taastumine võtab aega sajandeid. Metsa kõrvalkasutust saab kordades suurendada kui puidu kasutust vähendada säästvuse piiridesse.
Just lageraie ei täida kliimaeesmärke, küll aga valikraie ja mingil määral turberaied. Äärmisel juhul kitsas lageraielank kuni 1 ha, et kuusikud uuendada segametsaga.
Metsakasvatustööd peavadki olema kvaliteetsed: metsa lõikaja teab, kuidas puistu reageerib hooldusraietele, oskab planeerida ja rakendada valikraiet, väike ja kitsas lageraie on ainult siis kasutatav, kui valikraie või turberaie ei anna tulemusi. Raielanki ei sõideta rooplikuks, suvistest raietest loobutakse, täidetakse head metsade majandamise tava ja säästva metsanduse kriteeriumeid. Lageraie, eelkõige suured lageraied, ei anna eeldust kvaliteetse puidu kasvatamiseks vaid hävitab metsaökosüsteemi toimimiseks vajalikku elurikkust, lagastab metsamaastiku ilu ja võtab ära aastakümneteks mitmeid teised metsade hüvede kasutamise võimalused.
Vastasseisu tulemusena sai RMK oma tahtmise ning Keila linna üldplaneeringu seletuskirjast eemaldati Niitvälja/Tammiku tee loodusliku ala kasutustingimustest lageraie keeld. Viide dokumentidele.
Niipalju siis omavalitsuste võimalustest RMK surve all kohalikele olulisi metsi kaitsta.
KOSE
MTÜ Kose valla Loodusselts on Kose vallaga üldplaneeringu (ÜP) osas kohtus, sest planeeringus ei ole arvestatud tasakaalukalt metsa kõikide väärtustega ja prevaleerib majanduslik huvi. Kogu ÜP menetluse aja, veidi üle aasta, väitis vald vääralt, et omavalitsus ei tohi ega saa ise metsa majandamisele piiranguid seada. Lõpusirgel juhiti sellele kui valeinfole tähelepanu, misjärel vald muutis oma sõnastust ja kirjutas, et nad ei pea vajalikuks metsamajandusele piiranguid seada.
Kose juhtumist on kirjutanud mitmel korral üleriigiline meedia. ETV sarjas Osoon oli ühest mitmest kaasamiskoosolekust lausa eraldi saade.
Protokollides, sh ka Osooni saates olnud kaasamiskoosoleku protokollis on mitmeid lahknevusi päriselt toimunuga ja kohalikud heidavad RMK kaasamisviisile ette mitmeid jämedaid eksimusi.
Näiteks 15.12.2020 koosolekule ei lubatud rohkem, kui 3 kogukonna liiget. Sooviga teha ülekanne zoomis ei nõustutud. Vaatamata COVIDI-19 viiruse intensiivsele levikule ei olnud RMK nõus koosolekut ka ära jätma. Koosolekut saab järelkuulata sellelt lingilt.
Kose ja Ravila alevikes ja Võlle ning Vardja külas koguti lageraiete vastu ka allkirju.
Tahteavaldusele kirjutas alla üle 1000 inimese, millest 400 olid käsitsi antud allkirjad. Kõik allkirjad on RMKle ja kohalikule omavalitsusele edastatud juba 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses. Allkirjade kogujad on veendunud, et 98% elanikest on lageraiete vastu. Tänu kohalike initsiatiivile sai osades esialgu raiesse määratud metsades tuvastatud vääriselupaigad. Kohalikel tekkis seetõttu küsimus, kuidas sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kelle ülesanne on enne raie tegevust veenduda kõikides looduskaitseväärtuses ja need kaitse alla võtta, väärtuslikud alad hoopis raiesse määrata. Lisaks nägid kohalikud RMK tegutsemises ka FSC nõuete rikkumisi, näiteks kohalike kaasamise puudulikkus ja loodus- ning kultuuriobjektide lõhkumised (allikad, kiviaed).
Kokkuvõttes ei pidanud vallavalitsus koos volikoguga vajalikuks toetada kohalike elanike soove ja ettepanekuid kohaliku metsakasutuse osas. Selleks salatseti elanike ees, varjati kokkuleppeid RMK-ga, tehti nn poliitilisi “käike”. Kose kogukonna olukorras ja sarnases olukorras mujal KOVis tekib küsimus, et milleks siis kohalikele omavalitsus, kui see ei hoia elukeskkonna kvaliteedi vaidlustes oma elanike poole?
Kohalikud on intensiivsete metsaraiete vastu. Kohalikud ei soovi keelata majandustegevust täielikult. Metsi võib majandada tasakaalukalt ja säilitades metsa kõik teised väärtused. Metsadel on ju ka kultuuriline, sotsiaalne ja ökoloogiline väärtus.
OTEPÄÄ
Kodumetsas Kullalaanel otsustas RMK metsa maha raiuda kohalikega läbi rääkimata. Kohalikud aga tahtsid ja tahavad, et mets jääks püsima, ja lageraie neile ei sobi.
Kui RMK 13. jaanuaril 2021. aastal metsatööde kava kohalikele tutvustas, nägi kava ette metsatöid 0,6 hektaril. Kaasamiskoosolekul tehti kokkulepped, mille hulgas oli ka kokkulepe, et kui midagi muutub, saadakse uuesti kokku. Lisaks lepiti kokkusaamine 2021. aasta sügiseks.
Uute kokkulepeteta alustas RMK 2022 aasta veebruaris metsateatiste registreerimist, mis hõlmasid metsatöid juba 7,73 hektaril. Hiljem põhjendas RMK märkimisväärset raiemahtude suurenemist üraskitõrjega. Sellega sõitis RMK varasematest kokkulepetest kohalikega metsateatisi (lageraieload) registreerides üle. Keskkonnaameti otsus metsateatisted kinnitada ei saanud seetõttu olla õiguspärane. Nimelt sätestabMetsaseaduse §43 lg 9, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Sel põhjusel pöördusidki kohalikud koos Päästame Eesti Metsad MTÜga kohtusse.
Kohtus toimus pikem arutelu selle üle, kas kohalikke oleks jõudnud ja oleks pidanud üraski metsa saabumisest ja üraski tõrjumise vajadusest teavitama. Ringkonnakohus on tänaseks leidnud, et kohalikke oleks pidanud kaasama igal juhul (üraskiga või üraskita). Lageraie algas kohalikele üllatuseks 17. märtsil, viimane metsateatis piirkonda registreeriti 16.märtsil, sama kuupäevaga on ka metsakaitseekspertiisid (MKE). On ka oluline, et ürask teadupoolest ei ilmu metsa üleöö ega salaja. Samuti ei saa üraskist lahti lageraiega, küll aga saab lageraiega lahti metsast.
Kohalik omavalitsus antud vastasseisu pole sekkunud ega abistanud üraskite tõrje, kohtuasjaga või näiteks pakkunud lähtuvalt avalikust huvist kohaliku metsa kaitse alla võtmist üldplaneeringus. Probleem saigi alguse sellest, et vallavanema lubadus enne valimisi oli: “Kogukonna jaoks oluline mets olgu püsimets!” Mõne päeva jooksul pärast valimisi andis ta aga kooskõlastuse RMK-le lageraieks, jättes kohalikud üksi Kullalaant RMK ja Keskkonnaameti vastu kaitsma.
SAAREMAA
Saaremaa üldplaneeringu koostamine algatati 2018. aasta septembris. Rannikualade tuulistes tingimustes seati planeeringus esmalt 170 meetri raadiuses elamualadest lageraie keeld. Julget vajalikku sammu kritiseeriti mitmelt poolt selle ebaproportsionaalsuse ja põhjendamatuse tõttu ning selle asemel, et elanike kaitseks mõeldud tingimust täpsustada, tõmbas vald tagasi. Ka RMK metsa haldajana ei nõustunud lageraie keeluga
2021.a detsembris käis RMK esindaja Saaremaa valla volikogus valla territooriumil kasvavate riigimetsade ülevaadet tutvustamas. Paraku jättis vald sellest sündmusest avalikkust teavitamata ja „riigimetsa terviktutvustus“ toimus salastatuse õhkkonnas. Miks pidi selle olulise teema käsitlemine toimuma avalikkust kaasamata?
Praegu on uuendamisel Saaremaa valla üldplaneering (ÜP), mille varasematesse avalikustatud versioonidesse on korduvalt tehtud ettepanekud, et ÜP käsitleks sisuliselt ka metsadega ja metsamaastikega seonduvat. Näiteks juhiti kirjalikes ettepanekutes 29.07.2020.a ja 15.11.2022.a tähelepanu sellele, et ÜPs ei ole määratletud ega täpsustatud rohevõrgustiku ruumilisi tingimusi piisavalt detailselt ja nii on võimalik lageraietega oluliselt kahjustada rohevõrgustiku toimimist. Samuti ei ole peetud vajalikuks määratleda miljööväärtuslikke metsaalasid ja nii raiutakse miljööväärtuslikud puistud lagedaks.
KAH alasid on Saaremaa valla üldlplaneeringu 14.10.2022 avalikustatud versioonis käsitletud üksnes RMK tõlgenduses ja (äri)huvidest lähtuvalt, jättes kõrvale kohalike kogukondade huvid ja vajadused. Sellega seoses saab jätkuda üldine lageraiumine ja kohalike elanike, külakogukondade elukeskkonna oluline halvendamine. Täiesti arusaamatu on RMK „õigus“ eirata kohalike elanike huve ja elulisi vajadusi.
Valla ÜPs ei ole selget eesmärki ega huvi määratleda kogukonnale ja kohalikele elanikele olulistes metsades (metsamaastikel) selgeid, täpseid juhiseid (lage)raietele tingimuste seadmiseks nn rohealadel, sh puhkemetsades, parkmetsades, rohevõrgustiku metsades, miljööväärtuslikes metsades ja endistes keskkonnakaitse eesmärgiga metsades, nn kaitsemetsades.
Saaremaa vald reageeris ka eitavalt Keskkonnaameti küsimusele, kas vald on huvitatud saama teateid ja ülevaadet valla territooriumil registreeritud metsateatistest. Sellega loobus vald võimalusest saada operatiivset ülevaadet valla haldusala metsades toimuvatest (lage)raietest, raieintensiivsusest, raieulatusest, metsamaastike muutustest ja muust olulisest kohalikele elanikele ja külakogukondadele nende elukeskkonna kvaliteedi halvenemisest teada saamiseks.
Kokkuvõtvalt saab järeldada, et Saaremaa vald ei ole soovinud kasutada neid õiguslikke võimalusi, mida juba praegu annavad nii metsaseadus, looduskaitseseadus, planeerimisseadus ja Euroopa maastikukonventsioon metsakasutuse suunamiseks ja kujunemiseks säästlikumaks ning kohalikele elanikele, kogukondadele loodussõbralikumaks, elukeskkonda väärtustavaks ja kohalikku toimetulekut soodustavaks.
Analüüs: Eestimaa Looduse Fond, Liis Keerberg (liis.keerberg@gmail.com)
Kogemuslood kogus: Päästame Eesti Metsad MTÜ, Farištamo Eller (faristamo@gmail.com)
Foto: Sutlema mets, lõhutud pesakast. Pildi allikas Raplamaa Loodushoiu MTÜ
