Eesti ametnikud said Euroopa Liidu Kohtult vastu näppe: Aarhusi konventsiooni kohaselt peavad ametnikud vassimise lõpetama ja avaldama andmed metsa tegeliku seisu kohta.
Neli keskkonnaühendust on juba ligi kolm aastat kestnud kohtuvaidluses Kliimaministeeriumi (endine Keskkonnaministeerium) hallatava riigiasutuse Keskkonnaagentuuri vastu nõudnud SMI (statistilise metsainventuuri) alusandmete täielikku avaldamist, sest Eesti riiklik metsastatistika kasutab juurdekasvu arvutamiseks valemit, mis kehtib vaid teatud eeldustel. Vaidlus jõudis välja Euroopa Liidu Kohtusse, kus hinnati, et riikliku statistilise metsainventuuri koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaadid on avalik keskkonnateave. Seega: vastupidiselt Keskkonnaameti aastatepikkusele positsioonile on Eesti metsade tegelikku seisu kajastavad detailandmed avalik keskkonnateave, mis a priori kuulub avaldamisele. See on oluline võit keskkonnaühendustele ja Eesti metsast hoolivatele inimestele, rebastele ja siilidele.
Seni pole ametnikud nõustunud neid andmeid avaldama ei looduskaitsjatele ega kõigile teadlastele. Sealjuures on keskkonnaagentuur aastaid varjanud ja vassinud SMI täpsuse osas ning leidnud kõikvõimalike põhjendamata ettekäändeid, et metsaandmeid mitte avaldada, ja püüdnud neid lausa salastada. See praktika peab nüüd lõppema.
Kaebajate esindaja, TGS Baltic nõunik ja vandeadvokaat Indrek Kukk leiab, et Euroopa kohus tegi murrangulise eelotsuse. “Statistilise metsainventuuri proovitükkide asukohaandmed kuulutati keskkonnaandmeteks. Keskkonnateabele avalikkuse juurdepääsu käsitleva direktiivi 2003/4 tähenduses laiendab see otsus juurdepääsu olulistele keskkonnaandmetele, andes teadlastele, poliitikakujundajatele ja kodanikele võimaluse keskkonnaprobleemidega tõhusamalt tegeleda. See on märkimisväärne samm keskkonnakaitsealaste jõupingutuste läbipaistvuse ja teadlike otsuste tegemise suunas,” selgitas Kukk.
Vaidluse ajalugu
2020. aasta sügisel hakkasid keskkonnaorganisatsioonid keskkonnaagentuurist SMI-andmeid küsima. Agentuuri tahtmatus neid väljastada päädis Andmekaitseinspektsiooni sekkumisega. Viimane andis keskkonnaagentuurile korralduse avalikustada metsa alusandmed, et lisaks Keskkonnaagentuurile saaksid ka teised eksperdid metsastatistikat kontrollida ja olukorrast ülevaateid teha. Hoolimata Andmekaitseinspektsiooni ettekirjutusest keeldus Keskkonnaagentuur metsaandmeid avaliksutamast. Poliitikud ja ametnikud üritasid seadusi muuta nii, et need õigustaksid avalike metsaandmete varjamist. 19. aprillil 2021. aastal tegid neli keskkonnaorganisatsiooni Tallinna Halduskohtule kaebuse SMI andmete avalikustamiseks ning nüüd, kolm ja pool aastat hiljem, on kohtuprotsess jõudnud Euroopa Liidu Kohtu eelotsuseni, mille kohaselt on detailsed metsastatistika alusandmed avalik keskkonnateave, mida tuleb teadlaste, looduskaitsjate ja teiste soovi avaldajatega jagada.
Üks kaebajatest, MTÜ Päästame Eesti Metsad rõhutas, et oluline on, et meil kõigil oleks selge ülevaade Eesti metsa tegelikust olukorrast. Salastatud andmete põhjal metsapoliitika kujundamine ja rahvusvahelise statistika esitamine on teravas vastuolus demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Mets kui rahvuslik rikkus ja selle kasutamise kohta käivad andmed peavad olema avalikud ja kontrollitavad.
Kohtuvaidlus jätkub nüüd pärast Euroopa kohtu eelotsust Tallinna halduskohtus. Kuna Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise ainujurisdiktsioon kuulub Euroopa Liidu Kohtule ja liikmesriigi kohalikku seadusandlust tuleb üldjuhul jõustada nii, et see oleks sama haldusala Euroopa Liidu direktiividega kooskõlas, on antud otsus murranguline, andes pärast pikki aastaid lootust Eesti metsadest hoolivate inimestele ja organisatsioonidle. Keskkonnaorganisatsioonid koguvad kohtuvaidluse kulude katteks toetus MTÜ Roheline Kogukond arveldusarvele ja iga annetus on suureks abiks.
Makse saaja: Roheline Kogukond MTÜ
Kontonumber: EE292200221076473068
Selgitus: Annetus. SMI kohtuvaidlus
Kohtuvaidluse ajajoon:
- Sooviga selgitada välja, kus asub tõde aastatepikkuses Eesti metsa juurdekasvu ja raiemahtude tegeliku suuruse vaidluses, küsis Eesti Püsimetsaühistu 14. oktoobril 2020 Keskkonnaagentuurilt ligipääsu statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmetele. 22. oktoobril 2020 andis Keskkonnaagentuur keelduva vastuse.
- Kuna Eesti metsastatika ülehindab hektaritagavara ning raievanuse langus kinnitab juurdekasvust suuremat raiemahtu, esitas Püsimetsaühistu Andmekaitseinspektsioonile vaide, mispeale koostas 7. detsembril Andmekaitseinspektsioon vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse Keskkonnaagentuurile andmete avalikustamiseks.
- Keskkonnaagentuur keeldus Andmekkaitseinspektsiooni ettekirjutust täitmast ning 26. jaanuaril 2021 tegi Andmekaitseinspektsioon taotluse Keskkonnaagentuuris teenistusliku järelvalve läbiviimiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
- 23. veebruaril 2021 vastas Keskkonnaagentuur Andmekaitseinspektsioonile, et nad ei algata juurdlust.
- 18. veebruaril 2021 esitas Keskkonnaministeerium Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku mitmete keskkonnaseaduste muutmise eelnõu täiendamiseks, sh statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmetele juurdepääsu piiramiseks.
- 12. märtsil 2021 esitasid 6 keskkonnaorganisatsiooni (Eesti Metsa Abiks, Eesti Püsimetsaühistu, Eestimaa Roheline Liikumine, Keskkonnateabe Ühendus, Päästame Eesti Metsad, Roheline Kogukond) Keskkonnaagentuurile uue teabenõude väljastada statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmed.
- 19. märtsil 2021 vastas Keskkonnaagentuur kõigile kuuele taotlusele eitavalt.
- Kuna ilmselgelt vigane SMI on kogu metsapoliitika aluseks ning Eesti juurdekasvu ületavad raiemahud ähvadad riiki miljardi euro suuruse trahviga, esitasid 10. aprillil 2021 üle saja keskkonnakaitsja ja kodanikuaktivisti Riigikogu Keskkonnakomisjonile avaliku pöördumise SMI alusandmete avalikustamiseks ning Keskkonnaministeeriumi väljapakutud seadusemuudatuste tagasi lükkamiseks.
- 19. aprillil 2021 tegid 4 keskkonnaorganisatsiooni Tallinna Halduskohtule kaebuse SMI andmete avalikustamiseks. Kaebajad: MTÜ Eesti Metsa Abiks, SA Keskkonnateabe Ühendus, Päästame Eesti Metsad MTÜ, MTÜ Roheline Kogukond.
- 23. aprillil 2021 vastas toonane keskkonnaminister Tõnis Mölder, kes hiljem avalikkuse tähelepanu pälvinud santažeeritavuse ja hiljuti Kapolt saadud kahtlustusega altkäemaksu võtmises, keskkonnakaitsjate 10. aprilli avalikule kirjale, et SMI alusandmed jäävad salastatuks.
- Hoolimata alanud kohtuvaidlusest jätkas valitsus plaaniga seadustada metsaandmete salastamine, mis jõudis hääletusele 16. juunil 2021. Samas oli enne hääletust juba selge, et SMI metoodika “salajaste” proovitüki asukohtade määramiseks oli väljaarvutatav kõigile, kes seda soovisid – mis tähendab, et sisulist vajadust salastamise järele enam ei eksisteerinud. Olgugi, et juriidilise analüüsi järgi eiras metsaandmete salastamise eelnõu Aarhusi konventsiooni ja ELi keskkonnadirektiivi, jäi see vastu võtmata vaid opositsiooni üldise Riigikogu tööd takistava tegevuse tõttu.
- 14. septembril 2021 toimus esimene Tallinna Halduskohtu istung SMI-andmete asjas.
- 4. aprillil 2022 otsustas Tallinna Halduskohus küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, kas SMI alusandmed on keskkonnateave keskkonnateabe direktiivi mõistes.
- 8. märtsil 2024 otsustas Euroopa kohus, et SMI alusandmed on keskkonnateave. See on oluline esiteks seetõttu, et keskkonnateave peab Aarhusi konventsiooni ja ELi keskkonnateabe direktiivi kohaselt olema avalik ning SMI alusandmete avalikustamine võimaldaks kontrollida metsastatistika metoodikat. Teiseks seetõttu, et senised SMI ebatäpsust kinnitavad analüüsid tuginevad vaid kaudsetele meetoditele, mistõttu ei ole võimalik mõista, miks täpselt on SMI vigane ega välja pakkuda lahendusi. SMI on aga kogu Eesti metsanduspoliitika ja otsuste langetamise aluseks: vigased alusandmed põhjustavad vigaseid otsuseid, mis omakorda kahjustavad Eesti metsi, toetudes rahva ja keskkonnaühenduste eest salastatud infole. Seni, kuni Eestis saavad toimuda vaid vestlusringid metsaandmete üle, et muutu meie metsanduspoliitika paremaks. Seda hoolimata sellest, et alternatiivsed metsa juurdekasvu ja raiemahu hindamise meetodid annavad SMI-ga võrreldes sootuks teistsugused tulemused ning “jätkusuutliku” raiemahu kiuste väheneb Eesti metsatagavara väga kiiresti iga aastaga.
On ilmne, et Eesti puidutööstuse huvide eest seisjad on olnud ametis nii RMK-s kui ka teistes “metsamajanduse organisatsioonides”. Alles hiljutine RMK tegevjuhi vahetus on lõpuks toonud kaasa sealse mõistmise, et metsastatistika on olnud eksitav. Selleks, et saaksime riigina teha jätkusuutlikke metsamajandamise otsuseid ja tagada nii sektori töökohtade säilimise kui ka metsade hoidmise, vajame tõest ja usaldusväärset metsastatistikat.
