Tutt-tihane

Tutt-tihane on pealage kaunistava teravatipulise tuti ja pidevas liikumises olekuga nagu väike hüperaktiivne punkar. Tema kutsehüüd – kiire ja kuristav tsitsi-ürrrrr – toob metsas hulkujale naeratuse näole.See alalises liikumises olev linnuke on samas üks meie paiksemaid liike, kes veedab pea terve elu oma kodumetsas – ühes või paaris metsatukas. Ta on tõeline okaspuulemb, keda võib kõige sagedamini kohata just männikutes. Aga mitte Eesti saartel. Saarte rahvas peab tutt-tihast tulema imetlema mandrile.Tutt-tihase sulestiku ülapool on pruunikashall, alapool valkjas ja kurgualune must. Musta-valgekirju suletutt on emaslinnul veidi lühem, kuid muidu on isas- ja emaslind täitsa ühte nägu ja looduses eristamatud. Monogaamne tihasepaar on koos kogu elu, mis tavaliselt vältab paar–kolm aastat. On ka korralikke rekordeid: rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et üks Soome tutt-tihane elas vähemalt 11 aasta ja 7 kuu vanuseks.Tutt-tihane pesitseb suve jooksul vaid ühe korra. Pesa ehitab ta surnud või surevasse puusse, vanasse rähniõõnsusse või ka pesakasti. Mõned nutikad isendid on leidnud endale eluaseme ka vanades oravapesades, vanade varese- või röövlinnupesade okstevahelistes tühimikes. Igal juhul on tegu suluspesitsejaga, kes tahab, et katus oleks ikka pea kohal.Pesamaterjalina kasutab tutt-tihane sammalt, kuivi kõrsi ja puuniint, pesa sisevooderduseks aga taimevilla. Tutt-tihane on tihastest varaseim pesitseja – aprilli keskel, mil teised tihased alles pesa ehitavad, haub tema juba mune. Täiskurnas võib olla 4–7 valget roostepruunide laikudega muna. Hautakse 13–17 päeva ning see tähtis ülesanne on emaslinnu kanda – isane varustab emaslindu haudumise ajal kilokaloritega. Poegadel läheb lennuvõimeliseks saamiseni ligikaudu kolm nädalat, kuid pesast väljumise järel sõltuvad pojad vanematest veel veidi vähem kui kuu.Ühes Šotimaal tehtud uuringus leiti, et vanades männimetsades võib olla tutt-tihaste asustustihedus kümme korda suurem kui istutatud männikutes. Selle üheks põhjuseks võivad olla vanadel puudel kasvavad samblikud, mille vahelt tutt-tihane toiduks putukaid leiab. Ka pesitsuspaiku pakub vana mets tutt-tihasele märksa enam.

Tutt-tihasest kirjutas Liis Keerberg. Pildi joonistas Piret Räni.- – –

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.Lase linnupojal suureks kasvada ja pea pesitsusrahu!