„Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse“ eelnõu (14.12.2024) kohta.
Juhime tähelepanu, et kavandatud on jätkuvalt väga palju olulisi muudatusi, mille mõju pole analüüsitud, samas puuduvad pikalt ühiskonnas arutatud ning laia toetust omavad teemad nagu pesitsusrahu ja kogukonnametsade kaitse.
Lisaks on sügavalt arusaamatu, miks plaanib ministeerium seaduse tasandil sisse viia erisuse Riigimetsa Majandamise Keskuse tarvis. Tegemist on plaaniga lubada riigimetsades
püsimetsanduse ja valiksraie tegemise sildi all (ka väga noorte) metsade auklikuks, hõredaks ja nooreks raiumine. RMK on oma arengukavas lubanud riigimetsades rohkem
püsimetsandust tegema hakata – seda tuleb neil võimaldada teha sisuliselt ja mitte kirjutada neile sisse regulatsioon metsade uuendamiseks püsimetsanduse nime all.
Lisaks teeb meile muret, et eelnõud täiendades on väga vähe, kui üldse, arvestatud ettepanekuid, mis oleksid aidanud eelnõud teha loodushoidlikumaks. Praegusel kujul tuleb
eelnõu tagasi võtta, sellele väljatöötamiskavatsus teha, teha vajalikud uuringud, metsade väärtusi tundvad eksperdid sisuliselt kaasata. Eesmärk võiks olla Eesti metsi
ja loodust hoida aitav eelnõu.
Metsaseaduse eesmärki „§ 2 lg (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine.“ ei täideta. Kõnealune eelnõu ka selle
eesmärgi täitmisele kaasa ei aita.
§ 3 1 Istandiku rajamine ja majandamine.
Istandike rajamist ei tohi lubada paljudel põhjustel. Kliimaministeerium on öelnud, et olemasolevate uuringute põhjal jääb istandike rajamiseks sobilike alade pindala vahemikku ca 75 000 – 150 000 ha. Istandike all peetakse silmas puittaimede monokultuuri, kus on istutatud üheealised taimed väga kindlate väikeste vahedega. Erinevalt istutatud metsast toimub seal ka väetamine, millel on tõsised tagajärjed mullastikule ja põhjaveele.
Tegemist on plaaniga anda ära suur osa Eestimaast veel intensiivsemaks kasutamiseks kui seni. Ja seda olukorras, kus elu ja elurikkuse hoidmine peaks olema meie kõige olulisem eesmärk. Plaanis on kasvatada kiirekasvulist (seega väheväärtuslikku) puitu, elupaiku seal teistele liikidele poleks (see poleks ka eesmärk), metsaseadus seal ei kehtiks,
puidumajandajale ei kehtiks reeglid ei raievanuse ega langi suuruse kohta, seal lubataks väetamist (mis mõjuks halvasti mullastikule ja põhjaveele), istandike mõjusid pole Eestis eriti uuritud, muu maailma kogemus on, et kus on istandikud, seal soovitatakse need asendada looduslike kooslustega.
Istandike mõju saab olema drastiline. Tekib “istandike maa”, mida majandataks nagu põlde, vaatamata sellele, et näiliselt on seal justkui mets peal. Riigipoliitika vaates on plaan halb – maad on vaja toidu tootmiseks ka edaspidi. Eelnõu seletuskiri annab märku, et istandikest, nende majandamisest ning mõjudest on teadmisi vähe, sh mõjud looduskeskkonnale.
Elurikkuse mõistes on “väheväärtuslikud põllumaad”, kuhu istandikke planeeritakse, täiesti toimivad elurikkad looduskooslused. Pealegi on Eesti metsariik ja meil on tegelikult piisavalt võimalusi metsi majandada. Küll aga tuleb seda teha säästlikult ja elustikku hoidvalt. Väljapakutud istandike regulatsioon ei toeta eesmärki, mida eelnõu seletuskirjast loeme: “Muudatuste üldeesmärgiks on toetada metsanduse jätkusuutlikkust ja keskkonnahoidlikku maakasutust.”
7; 10; 11 Metsandust käsitleva valdkonna arengukava (MAK) koostamisest loobumine on vale. Arengukava koostamise protsessiga saadakse ülevaade metsanduse probleemidest ja probleemide lahendamise võimalustest, et hoida metsanduses kestlikku majandamist seoses teiste valdkondade arengukavadega. Samuti on MAK-i koostamine olnud väga olulisel teemal ühiskondliku kokkuleppe otsimise koht.
§ 43 1 Püsimetsana majandamine riigimetsas.
Teeme ettepaneku kogu püsimetsandust puudutav paragrahv üldse välja võtta. Esiteks on arusaamatu, miks tehakse RMK-le erisus selliselt, et RMK saaks edaspidi
püsimetsanduse nime all juba päris noortes metsades iga 30 aasta jooksul häiludena 30% välja raiuda. Ja lisaks häilude vahel veel ka sama aja jooksul valgustus- ja harvendusraiet
teha. Niimoodi alandatakse muuhulgas ka raievanust ja seda ei peaks tegema. Läbi erisuse plaanitakse RMK-l leevendada valikraie tingimusi ehk lubada riigimetsades püsimetsanduse nime all palju intensiivsemat metsade majandamist kui püsimetsandus sisuliselt peaks võimaldama.
Praegu kehtiv regulatsioon on mõistlikum kui see, mida muudatusettepanekutega pakutakse. Eelnõus tahetakse muuta senist püsimetsanduse tähendust ja eesmärki. Aga
püsimetsandus on alternatiiv puistu uuendamisele. Seetõttu pole põhjendatud püsimetsanduse nime all valikraie muutmine uuendusraieks. 1995. a valikraie eeskiri on
jätkuvalt adekvaatne ja selle järgi tuleb ka edaspidi metsas toimetada. Põhjalikuks juhiseks on metsakasvatajale 2020. a avaldatud trükis „Teejuht püsimetsandusse“.
Häilude raiumise võimalust juba seemnekandvuse ea saavutanud puistutes ei tohi lubada, sest sellega kaasneb puistute intensiivne raie liiga noores vanuses.
Teeme ka ettepanek taastada metsakategooriad § 17- §23
Kommentaarid Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
6) § 8 1 “ (5) Keskkonnaamet esitab hüvitus- ja leevendusalad Eesti looduse infosüsteemi kandmiseks ning tagab hilisema menetluse käigus selguvate paranduste infosüsteemi
kandmise.”
Hüvitusalade määramise ja andmebaasidesse jõudmine on väga oluline ning seetõttu on sellekohane regulatsioon vajalik luua. Praegusel kujul aga näib, et hüvitusalade määramise kohustus plaanitakse panna vaid keskkonnaametile ja kaotada vahelt ära ekspertide sisuline panus hüvitusalade valimisel. Kui see nõnda pole, soovitame seda punkti täpsustada.
Hüvitusalade moodustamine ei tohi kunagi poliitilisest tahtest sõltuv olla ja see võimalus tuleb seaduse tasandil ka välistada. Keskkonnaamet on tihti rõhutanud, et nende tegevus on piiratud poliitilise tahtega.
Samuti tuleks õigus alade kaitse alla võtmise ettepanekuid teha jätta kõigile. Kindlasti ei tohi aidata tekkida olukorral, et kui ei ole poliitilist tahet kaitsealasid moodustada, siis kaitsealade moodustamise ettepanekuid enam ei tehtakski. Loodusväärtused vajavad alati kaitset.
7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi saavutamisel teeb Keskkonnaamet vastava valdkonna ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse-
eeskirjade muutmiseks lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 seatud põhimõtetest ning liikide ja elupaikade seisundi seirest ja asjakohaste uurimuste tulemustest, tagades 30% maismaa võimalikult tõhus kaitse.“;
Kui ministeerium soovib elurikkuse kriisis ja halveneva keskkonna seisundi tingimustes jätkata kaitsealade moodustamisele piiri panemist 30-protsendilise lae kehtestamisega ja
sellega takistada uute kaitsealade loomist, peavad hüvitusalad kindlasti saama eristaatuse. Muidu hakkab kaitsealade moodustamise piir otseselt takistama elukeskkonna seisundi säilitamist. Kui hüvitamisalad on kaitsealade 30 protsendi sees, ei teki edaspidi olukorda, et hüvitamiseks võetakse uusi alasid kaitse alla. See aga tähendaks, et edaspidi ei saagi siis faktilist looduskahju hüvitada.
Teeme tungivalt ettepaneku hüvitusalasid mitte kaitsealade 30% hulka arvestada.
- Eelnõust ei leia loodusdirektiivi metsaelupaikade kaitse punkti. Metsaelupaigad tuleb kaitsta nii riigi- kui eramaal.
9) paragrahvi 14 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning hoiualal on keelatud lageraie ja veerraie, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul hall-lepikutes pindalaga kuni 0,5 ha. Valik-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega.“;
Rõhutame, et kaitsealade kaitsmiseks tuleb keelata neis kõik uuendusraied.
30) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) häil- ja aegjärkne raie;“;
Piiranguvööndis ei tohi lubada ühtegi uuendusraiet, ka mitte häilraiet ega aegjärkset raiet.
35) paragrahvi 32 lõige 4 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4 1 ) Kui kavandatav häil- ja aegjärgne raie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud häil- ja aegjärkse raie langi suurus kuni kaks hektarit.“;
Lõige (4 1 ) tuleb tunnistada kehtetuks. Hoiualadel peab olema uuendusraiete keeld.
44) paragrahvi 37 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit.“;
Kalda piiranguvööndis peab olema uuendusraiete sh lageraiete keeld.
58) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil on lage- ja veerraie keelatud,
kui kaitsekord ei sätesta teisiti.“;
Kõikidel kaitsealadel, ka kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad kaitsealad peavad olema uuendusraiete vabad. Tuleb lähtuda sellest: § 31 lg 2 p 5, mis keelab
uuendusraie. “(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 5) uuendusraie.” Kaitse-eeskiri ei tohiks lubada piiranguvööndis
uuendusraieid, sest uuendusraied on intensiivseks metsade majandamiseks tulundusmetsades.
63) Paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses:
“(3 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohane püsielupaik ei moodustu samas lõikes nimetatud kaitsealuse linnu pesapuu ümber, kui kaitsealune liik on pesa teinud pärast seda, kui alal on rahva tervise või ohutuse huvides kehtestatud planeering või antud luba tegevuseks, mille realiseerimist püsielupaiga piirangud välistavad.“;
Uued leiukohad tuleb võtta kaitse alla ja püsielupaigad moodustada. Kõigi I kaitsekategooria liikide teadaolevate elupaikade ja kasvukohtade kaitse tagatakse
kaitsealade ja hoiualade moodustamise või püsielupaikade määramise kaudu. See hõlmab ka neid püsielupaiku, mis avastatakse pärast planeeringu algatamist või tegevusloa
väljastamist. Täiendavalt seab selline muudatusettepanek otsesesse ohtu kriitilise arvukusega liigid, kelle iga uus pesitsus- või kasvukoht on looduskaitse seisukohalt
äärmiselt oluline. Kui uusi leiukohti ei võeta inimtegevuse eest kaitse alla, kaob nende liikide võimalus oma populatsiooni Eestis taastada.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 55 (6 1 ) punktiga 3 järgnevas sõnastuses:
“3) metsalindude kevadsuvine raierahu kehtib kõigis metsades 15 aprillist 15 juulini; kaitsealadel ja kogukonnametsades ja endistes kaitsemetsades 15. märtsist 31. augustini;
püsielupaikades kehtib raierahu vastavalt kaitstava liigi sigimisajale ja püsielupaiga kaitsekorrale.”
Veerand sajandit on raierahu (pesitsusrahu) rakendamise vajadusest räägitud kuid seadusesse pole see punkt sisse kirjutatud. Kahjuks unustatakse loodushoiu hea tava kui
metsi puidu saamise eesmärgil pesitsusrahu ajal raiutakse. St LKS § 55 (6 1 ) punktid 1) ja
2) jäävad rakendamata, kui punkt 3) seaduses ei ole.
Teeme ka ettepaneku kogukonnametsade majandamine seaduse tasandil uuendusraietevabaks muuta.
