Keskkonnaorganisatsioon Päästame Eesti Metsad MTÜ sõnul tuleb seadusi muuta selliselt, et keskkonnakaitse oleks seatud üheks Eesti kaitsevõime tugevdamise osaks ja prioriteediks.
Eile kirjutas kaitseminister Hanno Pevkur alla mitmeid seadusi muutvale eelnõule, et võimaldada erandlikes olukordades uusi kaitseväe harjutusväljasid kiirendatud korras rajada ilma, et uuritaks nende mõju looduskeskkonnale, kohalikele elanikele ja nende tervisele. “On arusaamatu mille või kelle eest üldse kaitsesseja sõtta minna plaanitakse kui sõja harjutamise planeerimist ei tehta kooskõlas looduse ja elukeskkonna kaitsega,” avaldas oma hämmeldust MTÜ juhatuse liige Farištamo Eller. “Euroopa Liidu direktiiv ei luba Riigikaitselist erandit Natura hindamisele kohaldada, niisamuti ei peaks Eesti riik keskkonnamõjude hindamisest loobuma. Keskkonna ja looduse kaitse on osa riigi ja meie maa kaitsest,” rõhutas Eller.
Retooriliselt võiks küsida, et kui ei hoita elu, siis mida kaitsevägi üldse edaspidi kaitsta kavatseb? Kaitseministri poolt alla kirjutatud dokument ütleb, et “seadust on vaja muuta, sest ehkki keskkonnamõjude hindamise tegemine ei oleks sisuliselt vale, siis on need menetlused suure halduskoormusega, ajamahukad ja kallid…” Elame keset keskkonna-, elurikkuse- ja kliimakriisi – inimeste tegevuse kumulatiivne keskkonnamõju on juba nii suur, et see ise ongi tohutu julgeolekurisk. Kuidas küll otsustajad seda teadmist ikka veel omaks ei taha võtta?
“Tarbimismajanduse keskses mõtlemises, kus keskkonnamõjude hindamine ning looduse ja keskkonna hoidmine üldisemalt arvestatakse vaid rahanumbritesse, võime ühel hetkel leida end olukorras, kus on kindlasti kõige odavam lihtsalt välja surra. Kas me selliseid seadusi tahamegi?” küsis Eller.
Keskkonnaühendus avaldab lootust, et keskkonnamõjude hindamine, mille menetluse eesmärk on uurida, milline on kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline mõju keskkonnaelementidele nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara, kultuuripärand ja kaitstav loodusobjektid ning nende omavahelised seosed, seotakse riigi julgeoleku arendamisega. Vastupidi tegutsedes kaotab riigikaitse igasuguse mõtte.
