Saaremaa Mustjala osavallakogu otsustas Konati piirkonnas säilitada metsaosa puhke- ja õppemetsana, nn püsimetsana ja parkmetsana lubades vaid vajadusel valikraie, kuid RMK püüab oma lageraie plaani siiski vägisi läbi suruda. Konati puhkekoha ümbruses on maastikuliselt ja liigiliselt väga mitmekesine ja eriline riigimets 52,5 hektarit, millest majandatavat metsa on 37,2 hektarit. Riigimetsa haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kes esitles oma plaani sealses kodumetsas (nn kõrgendatud huviga ala […]

RMK ja keskkonnaamet rikuvad teadlikult seadust – RMK katkestades keset lindude pesitsusaega raierahu ja keskkonnaamet lõpetades metsades järelevalve. On linde, kes on jõudnud juuli alguseks ära pesitseda, näiteks valgeselg-kirjurähn, kuid on väga palju neid, kel pojad alles pesades. Kõige intensiivsem pesitsusaeg on lindudel ornitoloogide sõnul keskmiselt 15. aprillist 15. juulini. Kuid osa linde pesitseb juba palju varem, ka veebruaris, ning osa lõpetab pesitsemise alles suve

27. juunil otsustas Riigikohus juba kolmandat korda, et ei võta menetlusse RMK järjekordset määruskaebust, millega RMK vaidlustas ringkonnakohtu otsuse jätta RMK kohtukulud RMK enda kanda.  2022. aasta lõpust alates on RMK küsinud Päästame Eesti Metsad MTÜ-lt (PEM) kohtu kaudu kokku üle 15000 € kohtukulude hüvitamist. “Kohtusseminek looduse kaitseks on niigi paljude riskidega seotud ning väga kulukas ja oht kanda veel ka RMK kohtukulud võib välistada

RMK tundub kasutavat otsitud ettekäändeid, näiteks on varasemalt põhjendamatult keeldunud ohtlike puude raiest ja üraskitõrjest, ning tegutseb metsa mittehoidvalt, sest kohalikud on julgenud oma metsa kaitseks kohtusse kohtusse pöörduda 6. aprillil jagati FB-is Talvepealinn Otepää lehel ja kaks päeva hiljem Lõuna-Eesti Postimehes teadet selle kohta, et RMK kavandab ohtlike puude raiet Otepää Kullalaanes ja Apteekrimäel. Raiutavate puude arv mõlemal pool teed on kokku 101 puud.

Soome lõunaosas, mererannikul paiknev 6558 elanikuga Kemiönsaare vald otsustas 21. märtsil võtta kolmandiku vallale kuuluvast umbes 270st hektarist metsast kaitse alla ning asendada lageraiemajandus oma metsades täielikult püsimetsandusvõtetega.  Säärase otsuseni jõuti Kemiönsaare valla planeeringute komisjonis päevakorras olnud vallale kuuluva metsa majandamiskava uuendamise raames. Volikogu liige Janne Salonen pani tavapärase kava kõrval lauale ka alternatiivse, loodussõbralikuma versiooni. Kõigile üllatuslikult hääletaski 9-liikmeline komisjon tulemusega 6:3 hoopis selle

Lugupeetud valitsuskoalitsiooni moodustajad Päästame Eesti Metsad MTÜ toetab täielikult Eesti KeskkonnaühendusteKoja poolt teile juba saadetud ettepanekuid. Soovime omalt poolt lisada mõned üldisemad tähelepanekud (1) ningkirjutada näitlikult lahti pesitsusrahu (2) ja metsa biomassi (3)teemad, kumbki kokkuvõtlikult ühel leheküljel. Oleme valmis tegema samateistel olulisematel metsakaitsega seotud teemadel (KAH-alad,vääriselupaigad, Natura 2000 alad, kuivendamine, raiemaht, püsimetsandusjne). 1) Te alustasite koalitsiooniläbirääkimisi ülevaatega riigi rahalistestvõimalustest. Samas ei ole teil kindlasti jäänud

Riigikogusse on jõudnud  planeerimisseaduse ja metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele ülesandeks piiritleda kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alad (KAH-alad)  ja volitus kooskõlastada RMK-ga nende metsade majandamise kavad. Esmapilgul positiivne samm on seda aga vaid näiliselt ning KAH-aladega seotud peamisi muresid –  intensiivset raiet ja kaasamisprobleeme –  ei lahenda.  Illustreerimaks eelnõuga kaasnevaid probleeme, kogus MTÜ Päästame Eesti Metsad  kümme lugu KAH-aladega seotud kogukondadelt  üle Eesti. “Need lood selgitavad, kui oluline on riiklikul tasandil