Kas teadsid, et praegu kasvatavad herilaseviud oma poegi?Esimesed herilaseviud saabuvad Lääne-Aafrika talvitusaladelt Eestisse aprilli lõpus, enamik linde siiski mais. Rändelt saabudes kohendatakse üles või rajatakse uus pesa, mis asub leht- või segametsas.Juunis linnud munevad ja hauvad, kuid haudumine võib kesta ka juulis. Herilaseviud kasvatavad oma poegi üles kuni augusti lõpuni. Noored herilaseviud lennuvõimestuvad alles augustis, siis võib neid kohata ka väljaspool tavapäraseid kohti, näiteks aedades

Laanepüüd, meie kõige väiksemad kanalised, hakkavad kevadiseks pesitsuseks valmistuma juba sügisel. Just siis leiavad nad endale järgnevaks aastaks paarilise ning jaotavad territooriume. Sabad lehvikuna laiali, jooksevad laanepüükuked siristades üksteise järel ja tõestavad oma vägevust. Ise ei ole nad tuvistki suuremad, üksnes jässakama kehaga. Nagu nimigi ütleb, leiab neid laantest – põldudelt, parkidest ega aiast neid ei leia. Lemmikmetsadeks on laanepüüdel noorte kuuskede rohked segametsad, ka

Metsvint on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu ükskõik millises maastikus – metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus – igal sammul metsvinti mitte kohata.  Valjuhäälseid metsvinte elab Eestis tõesti palju ning vaatamata sellele, et nende arvukus on langemas, hinnatakse selleks meil siiski kuni kaks miljonit haudepaari. Ühelgi linnuliigil ei ole nii võimsat armeed vastu panna. Metsvindi

Ühel kevadsuvel kuulen vana ürgoru lähedal metsaservas aevastuse ja kräunatuse vahepealseid hääli. Need kostuvad kõrgelt lehestikust ja vaheldumisi kolmest suust. Olen algaja linnuhuvilisena üsna hämmingus ja üritan aru saada, kellega tegu. Sarnaselt häälitseva liigina meenub vaid sooräts, kuid kolm soorätsu segametsas puude latvades …? Ei, see ei klapi. Pooletunnise passimise järel vilksatab lehestikus midagi kollast. Nii kollast, et sellega eksida ei anna. Peoleo! Oleks peoleod

Aprilli keskpaigas kuulen tuttava metsaoja kohal häält, mis meenutab vikati luiskamist. Selles kõrgetoonilises ringlevas helis on midagi ärevakstegevat ja kaeblikku. Kiirel lennul möödub minust rohekaspruuni selja ja valge alapoolega väikese rästa suurune lind ning kaob ojakäänu taha. Järgmisel päeval samale paigale vaikselt lähenedes näen teda kaldasopis – ühtaegu nii paigal kui ka pidevas liikumises. Tilder nõksutab tagakeha justkui oleks tal vastava programmiga mootor sisse puksuma