Kavandatav seadusemuudatus süvendab KAH aladel raiesurvet ja kaasamisprobleeme

Riigikogusse on jõudnud  planeerimisseaduse ja metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele ülesandeks piiritleda kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alad (KAH-alad)  ja volitus kooskõlastada RMK-ga nende metsade majandamise kavad. Esmapilgul positiivne samm on seda aga vaid näiliselt ning KAH-aladega seotud peamisi muresid –  intensiivset raiet ja kaasamisprobleeme –  ei lahenda.  Illustreerimaks eelnõuga kaasnevaid probleeme, kogus MTÜ Päästame Eesti Metsad  kümme lugu KAH-aladega seotud kogukondadelt  üle Eesti. “Need lood selgitavad, kui oluline on riiklikul tasandil […]

Kavandatav seadusemuudatus süvendab KAH aladel raiesurvet ja kaasamisprobleeme Loe edasi »

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus

27. septembril toimus Vääriselupaikade inventuuri lõpuseminarTartu Ülikooli Raamatukogus, kus tutvustati aastatel 2019-2022 Eesti Looduseuurijate Seltsi (LUS) poolt riigimaadel tehtud vääriselupaikade inventuuri tulemusi ja leitud ohustatud liike. Kogu projekti juhtis Renno Nellis, ettekanded tegid veel Indrek Tammekänd, Kadri Runnel, Anneli Palo. Nende ettekannete põhjal on kogu allolev jutt. Oluline on tähele panna RMK tegevust vääriselupaikade (VEPde) kaardistamise protsessis. RMK surve selleks, et veel kaardistamata VEPid ei

Vääriselupaikade säilitamine pole pelgalt elu ja surma küsimus, vaid see on miljonite elude elu ja surma küsimus Loe edasi »

Keskkonnakaitsjad: lõppegu puidupõletamine taastuvenergia sildi all

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) koos paljude teiste maade organisatsioonidega kutsub Euroopa Parlamenti loobuma metsabiomassi arvestamisest taastuvenergia hulka ja peatama metsabiomassi toetused – seda juba praegu, mil läheb hääletusele taastuvenergia direktiiv (RED). “Küttepuude hinnatõusu ja puidu kui tooraine nappusega seoses on olnud aina enam juttu sellest, et me peaksime piirama küttepuidu eksporti. Parim viis selle saavutamiseks on taastuvenergia direktiivi muutmine, võttes metsa biomass sealt välja,”

Keskkonnakaitsjad: lõppegu puidupõletamine taastuvenergia sildi all Loe edasi »

Aga lõpetaks lageraied üle Eesti kodumetsades (KAH-aladel) üldse ära?

Halduskohus korraldas neljapäeval, 8. septembril Kullalaanes kohtuasjas tavatu paikvaatluse metsas, kuhu olid kutsutud kaebajad, eksperdid, keskkonnaamet, RMK ja Otepää valla esindaja. Vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsas käidi läbi erinevad eraldised, vaadeldi nii kuuse-kooreüraski tekitatud kahjustusi kui ka metsateatistega planeeritud raiete ulatust, arutati võimalike tuleviku stsenaariumite üle ja eesmärkide üle.  “Kõige loodus-ja inimsõbralikuna jäi kõlama ettepanek üle Eesti kõikides kodumetsades (KAH-aladel) lageraied ära lõpetada ja nende asemel

Aga lõpetaks lageraied üle Eesti kodumetsades (KAH-aladel) üldse ära? Loe edasi »

Keskkonnaühendused: metsanduse arengukava eelnõu on loodusvaenulik

Keskkonnaühenduste hinnangul põhinevad metsanduse arengukava (MAK2030) raiemahud valeandmetel, lisaks on eelnõu ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu ja nii ei ole see kooskõlas ka kehtivate seadustega, kahjustades rängalt metsa ökosüsteeme ja halvendades loodushüvede kättesaadavust. Valitsus ja keskkonnaministeerium said teisipäeval enam kui neljakümnelt keskkonnaühendustelt avaliku ühispöördumise, milles rõhutatakse, et metsanduse arengukava lõppjärgus oleva eelnõu mustand pole ligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinud probleemidele. Läkituse allkirjastasid lisaks

Keskkonnaühendused: metsanduse arengukava eelnõu on loodusvaenulik Loe edasi »

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja
Keskkonnaministeeriumile: seisukohad metsanduse arengukava eelnõule

Pöördume teie poole sügava murega metsanduse arengukava (MAK2030) ettevalmistamisekäigus tehtud oluliste vigade pärast, mis arengukava sisu määrates toovad kaasa ulatuslikkukahju metsa ökosüsteemidele ja metsade pakutavatele loodushüvedele.Meie hinnangul ei ole metsanduse arengukava lõppjärgus olev eelnõu mustandligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinudprobleemidele. Arengukava eelnõule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) eipaku probleemidele lahendusi, vaid hoopis võimendab neid. Praegust eelnõud oluliselt muutmatasüvendab metsanduse arengukava keskkonnaprobleeme ning on

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja
Keskkonnaministeeriumile: seisukohad metsanduse arengukava eelnõule
Loe edasi »

Herilaseviu

Kas teadsid, et praegu kasvatavad herilaseviud oma poegi?Esimesed herilaseviud saabuvad Lääne-Aafrika talvitusaladelt Eestisse aprilli lõpus, enamik linde siiski mais. Rändelt saabudes kohendatakse üles või rajatakse uus pesa, mis asub leht- või segametsas.Juunis linnud munevad ja hauvad, kuid haudumine võib kesta ka juulis. Herilaseviud kasvatavad oma poegi üles kuni augusti lõpuni. Noored herilaseviud lennuvõimestuvad alles augustis, siis võib neid kohata ka väljaspool tavapäraseid kohti, näiteks aedades

Herilaseviu Loe edasi »

Eksperthinnang: metsanduse arengukava koostamine on olnud läbipaistmatu ning õiguslikke nõudeid eirav

Värske eksperthinnang jõuab järeldusele, et metsanduse arengukava (MAK2030) eelnõu on vastuolus säästliku metsanduse eesmärkidega ega täida õiguslikke kohustusi. Õiguslike nõuete täitmiseks on vaja MAK2030 eelnõus ilmselgelt oluliselt vähendada kavandatavat raiemahtu ning näha ette konkreetsed ja tõhusad meetmed elurikkuse, kliima ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste kaitseks. Eksperthinnang on leitav siit. Partnership for Policy Integrity (PFPI) ja Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostöös valminud hinnang “Metsanduse arengukava 2030 eelnõu vastavus säästva arengu õiguslikele

Eksperthinnang: metsanduse arengukava koostamine on olnud läbipaistmatu ning õiguslikke nõudeid eirav Loe edasi »

Laanepüü

Laanepüüd, meie kõige väiksemad kanalised, hakkavad kevadiseks pesitsuseks valmistuma juba sügisel. Just siis leiavad nad endale järgnevaks aastaks paarilise ning jaotavad territooriume. Sabad lehvikuna laiali, jooksevad laanepüükuked siristades üksteise järel ja tõestavad oma vägevust. Ise ei ole nad tuvistki suuremad, üksnes jässakama kehaga. Nagu nimigi ütleb, leiab neid laantest – põldudelt, parkidest ega aiast neid ei leia. Lemmikmetsadeks on laanepüüdel noorte kuuskede rohked segametsad, ka

Laanepüü Loe edasi »

Metsvint

Metsvint on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu ükskõik millises maastikus – metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus – igal sammul metsvinti mitte kohata.  Valjuhäälseid metsvinte elab Eestis tõesti palju ning vaatamata sellele, et nende arvukus on langemas, hinnatakse selleks meil siiski kuni kaks miljonit haudepaari. Ühelgi linnuliigil ei ole nii võimsat armeed vastu panna. Metsvindi

Metsvint Loe edasi »