Riigikogusse on jõudnud planeerimisseaduse ja metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele ülesandeks piiritleda kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alad (KAH-alad) ja volitus kooskõlastada RMK-ga nende metsade majandamise kavad. Esmapilgul positiivne samm on seda aga vaid näiliselt ning KAH-aladega seotud peamisi muresid – intensiivset raiet ja kaasamisprobleeme – ei lahenda.
Illustreerimaks eelnõuga kaasnevaid probleeme, kogus MTÜ Päästame Eesti Metsad kümme lugu KAH-aladega seotud kogukondadelt üle Eesti. “Need lood selgitavad, kui oluline on riiklikul tasandil võtta vastu otsus kõiki KAH-alasid edaspidi püsimetsadena majandada. Seda taotleb ka kevadel Riigikogusse arutelule liikunud rahvaalgatus kodumetsade kaitseks ning toetab laiem avalikkus. Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77 % elanikkonnast,” rääkis Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on koostanud eelnõuga kaasnevatest probleemidest lühiülevaate, et nii avalikkus ja otsustajad oleksid plaanitavate seadusemuudatuste kitsaskohtadest informeeritud.
ELF-i kohalike metsaotsuste eksperdi, keskkonnajurist Liis Keerbergi sõnul kaasneb eelnõuga oht, et kogukonnad tõrjutakse otsustamisest kõrvale ning et ka omavalitsustele antakse vaid näiline õigus midagi mõjutada. “RMK survestab praktikas omavalitsusi nõustuma KAH-aladel kõigi raieliikidega, sh puhkemetsadesse sobimatute lageraietega. Eelnõu seda olukorda kogukondade ja omavalitsuste jaoks paremaks ei muuda. Lahendus, mida ka laiem avalikkus toetab, on KAH alade majandamine püsimetsana.”
Põhjalikumalt on eelnõuga seotud probleemid lahti kirjutatud siin.
Foto: Karl Adami
Rohkem infot:
www.kah-alad.ee
www.elfond.ee/uudised/metsauuring-2023
