Vello Keppart, säästliku metsanduse ekspert, Leo Filippov, metsakasvatusinsener, Farištamo Eller, looduskaitsja
Eesti Erametsaliit on teinud ettepanekud 1 , kuidas nende meelest oleks mõistlik bürokraatiat vähendada. Kahjuks peab ettepanekus toodud punktide põhjal tõdema, et Eesti
Erametsaliidus puudub täielikult vastutustundlik metsakasvatuslik kompetents. Metsakasvatajad ei peaks tegutsema justkui nad ei teaks ega arvestaks metsabioloogia
põhimõtteid, mis on metsakasvatuse aluseks. Mets on väga keeruline tasakaalus olev ökosüsteem ja õigusaktid peavad seda ka arvestama, et mitte kahjustada kasvavat kooslust
nii majanduslikus kui ökoloogilises vaates. Metsaomanikele on oluline seaduse raamistik, mis kindlustab, et nad ei tee midagi metsakasvatuslikult kahjulikku. Seadused on selleks, et metsakooslusi kaitsta ja aidata neid toimivana ning kvaliteetsena hoida. Erametsaliit on aga oma ettepanekutes teinud palju sisulisi vigu ja mõistetega mängides näitab, et tõlgendab seadusi vaid enda huvidest lähtuvalt. Seadusandlus väljendab ühiskonnas kokkulepitud korda lähtuvalt sellest, kuidas midagi on mõistlik kogu ühiskonda ja elukeskkonda arvestades teha. Erametsaliidu ettepanekute põhjal võib aga öelda, et nemad metsas säästvat metsakasvatust ja metsamajandamist ei hinda, vaid soovivad vaikimisi raiumise lihtsustamise ja kiirendamise võimalusi laiendada bürokraatia vähendamise sildi all.
Jahmatavalt mõõdutundetud väljaütlemised panid esmapilgul arvama, et ehk teeb erametsaliit nalja, sest nii asjatundmatuid ettepanekuid haritud metsakasvatajad ju endale iial
ei lubaks. Meenutame kasvõi Põhiseaduse § 32 2 , mis ütleb, et “Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.” ja et “Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.” Erametsaliidu ettepanekud võivad tuua küll väga lühiajalise rahalise kasu, kuid seda riigile, rahvale ja loodusele suurte kahjude tekitamise hinnaga. See on täiesti vastutustundetu. Palju on avalikkuses räägitud sellest, et erametsaliit ei seisa väikemetsaomaniku, vaid juriidilistest isikutest suurmetsaomanike ja intensiivpuidutööstuse huvide eest – kõnealused ettepanekud neid seisukohti vaid kinnitavad. Tegelikkuses ei peaks metsasektor nõudma kitsalt vaid ühte metsa hüve kasutamist, ehk meetod “puit kiirelt kätte”, vaid arvestama kõiki metsa hüvede kestlikku kasutuse võimalusi 3 .
Eraldi tasub ka välja tuua, et pole mõtet eeskuju võtta neist riikidest, millel on õnnestunud oma elukeskkond palju rohkem ära laastada kui meil. Tööstuse lühiajalist kasu on küll
vähemate piirangute abil lihtsam saavutada, kuid ühiskonna jaoks ei peaks see olema eesmärk. Metsaseadus on juba tööstuse survel viimaste aastakümnete jooksul niigi nõrgaks menetletud, aga Erametsaliidu soovitused tahavad seda veelgi enam nudida ning välja võtta ka need osad, mis veel veidigi toimivad. Näiteks kevad-suvine pesitsusrahu – rahva ja metsaomanike seas on sellele toetus üle 90% 4 ja osaliselt seda ka peetakse. Nüüd näib tööstus katsetavat, et ehk saaks seadustada kevadsuvised lindude tapatalgud metsades 5 . See, et kevadsuvel varutud suhkrurikas puit rikneb kiiresti ja on mitmeti oluliselt vähemväärtuslik, näib intensiivraiujaid mitte huvitavat, sest suurem osa puitu saadavad nad jätkuvalt ahju ning pettekujutlus kestvustoodetest liigub aina enam muinasjutumaale.
Pikas plaanis on tegu Eestit metsaressursi vaesemaks tegevate ettepanekutega*.
Väheoluline ei ole fakt, et Eestis on juriidiliste isikute käes kõige enam metsaomandit Euroopas 6 ja Erametsaliit just nende ärilisi seisukohti ka esitab. Haritud inimesed käsitlevad metsa kui elukeskkonda, aga tööstus käsitleb metsa kui ärikeskkonda. Äris aga on lubatud ka pankrott. Kui suhtuda metsa kui ärikeskkonda, siis ühel hetkel ei jää meil muud üle kui tunnistada, et meie mets ja looduskeskkond on pankrotis! Ühiskonnana me seda teekonda endale lubada ei saa.
Erametsaliit esitas kümme ettepanekut. Need ei lähe kokku ei 1997. aastal vastu võetud ja praegugi kehtiva Eesti metsapoliitika alustega 7 , kehtiva metsaseaduse ega väikeste
erametsaomanike seisukohtadega. Selgitame lähemalt. Erametsaliit soovib vähendada looduskaitselisi piiranguid, väites ekslikult, et Eesti kuulub
kaitsealade pindalalt Euroopa tippu. Tegelikkuses on Eestis kaitse all vaid 19,8% maismaast (koos siseveekogudega 20,8%) 8 , Euroopa keskmine on 26,1% ning paljud riigid on täitnud 30% kaitsealade eesmärgi 9 . Erametsaliit toob näiteks meie põhjanaabri, kuid Soome metsandus on viinud ka kriisini, kus vanasid metsi vajavate liikide arvukus on kokku
kukkunud, näiteks lindude arvukus langeb liiga suure raiemahu tõttu 10 , metsamaa on muutunud heitkoguste emiteerijaks 11 ja Soome kliimanõukogu soovitab vähendada metsade raiumist 12 . Seega ei ole Soome metsandus küll mõistlik eeskujuks võtta. Erametsaliit väidab veel ekslikult, et piiranguvööndites pole praegu metsade majandamine
võimalik. Tegelikult väljastati kaitsealade piiranguvöönditesse juba käesoleva aasta esimeste kuudega metsateatisi 95 000 tihumeetri ulatuses 13 , mis aastas tähendaks üle 500 000 tihumeetri raiet. Sellise tempo juures oleks aastane raiemaht kaitsealade piiranguvööndites umbes 10 000 hektaril. Erametsaliit soovib aga veelgi lisada intensiivsust kaitsealade piiranguvööndites kuni 2 hektari suuruste lageraietega, mis tähendaks tegelikult kaitsealade kaitse kaotamist. Samas praegu juba toimub piiranguvööndite lagedaks raiumine, mistõttu tuleks seal kõik uuendusraied täielikult keelustada. Ettepanek vähendada metsakaitseekspertiise kahjustaks aga oluliselt metsamajanduse kvaliteeti. Ekspertiisid on vajalikud säästvaks metsakasvatuseks, nende vähendamine põhjustaks pikaajalist majanduslikku kahju.
Erametsaliit soovib ka automaatset lageraieluba kõigile seadusjärgselt raieküpsetele metsadele. Selline automaatne lubamine tooks kaasa veelgi enam kontrollimatust ja
seadusrikkumisi, nagu juba juhtus 2023. aastal RMK raiega RB hüvitusaladel 14 . Lisaks soovib erametsaliit ka lageraiete tegemise võimalust ilma teekaitsevööndite eriloata. See aga rikuks teede esteetilisi, kaitselisi ja strateegilisi funktsioone. Varem olid raudteede sanitaarkaitsevööndid 100–500 m ja maanteedel 60–300 m laiad, nüüdseks on maanteedel vaid 50 m ja raudteedel 30 m, kus ilma teeomaniku loata lageraieid teha ei saa.
Lageraielankide pindalapiirangu täielik kaotamine tooks kaasa suurema ökoloogilise kahju, looduslikust uuenemisest loobumist, metsade muutumise istandikeks ning kontrolli täieliku kadumise lageraiete üle. Loodust ja elukeskkonda kahjustav kasutus peab olema alati loastatud ja kontrollitav. Ettepanek kaotada EMTA-le teatiste esitamise kohustus soodustaks lisaks läbipaistmatust, maksutulude vähenemist ja rahapesuriski suurenemist. Kevad-suvise raierahu kaotamise mõte on ebakompetentne, sest lisaks lindude hävitamisele suurendaks see seenhaiguste, eriti juuremädaniku levikut, kahjustaks elustikku, vähendaks muldade nö tootlikkust ja lisaks on suvel langetatud puit madalama kvaliteediga.
Natura-aladel tehtavate keskkonnamõjude eelhindamise kaotamise ettepanek on vastuolus Euroopa Liidu nõuetega ning võrduks sisuliselt ettepanekuga EList välja astuda.
Keskkonnamõju hindamine on vajalik iga vastutustundliku metsamajandaja jaoks. Samas, jah, eramaadel looduskaitseliste piirangute hüvitamine peab olema õiglane ja ideaalis
automaatne, ilma korduva taotlemiseta. Kuid hüvitist ei tohiks maksta juba lagedaks raiutud alade eest, kuna seal pole enam elupaiku, mille kaitsmiseks hüvitised ette nähtud olid.
Erametsaliidu soovitud metsaveomasinate kaalukoormuse suurendamine kahjustaks kohalikke ja riigiteid. Teespetsialistid ja Maanteeamet on varem korduvalt rõhutanud, etselline tegevus tõstaks oluliselt teede korrastamise kulusid ja kahjustaks avalikke huve 15 . Praegu liigume looduse pankroti ehk metsade degradeerumise suunas ja erametsaliidu ettepanekud püüavad sellele vaid hoogu juurde anda. Õppinud vastutustundega metsamees peaks teadma, et metsa ei saa ega tohi mõõdutundetult raiuda. Praeguseks hetkeks on näha, et erametsaliidus pole vastutustundega metsandusliku haridusega inimesi, või siis sõidab ametlik kommunikatsioon neist lihtsalt üle. Looduskasutusel on selged kestlikkuse piirid, mille eiramine viib muuhulgas ka pikaajalisele majanduslikule kahjule.
1 https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003F392A/$file/58069295.pdf
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002
3 Helm, A., Kull, A., Kiisel, M., Poltimäe, H., Rosenvald, R., Veromann, E., Reitalu, T., Kmoch, A., Virro, H., Mõisja, K., Nurm, H-I., Prangel, E., Vain, K, Sepp, K., Lõhmus, A., Linder, M., Otsus, M., Uuemaa, E. (2023). Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemiteenuste) majandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja
kaardistamine. Tehniline lõpparuanne. Riigihange “Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (viitenumber 235366, Keskkonnaagentuur). Tartu Ülikool. Eesti Maaülikool. https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/ELME2_LOPPARUANNE_fin_151123.pdf
4 https://www.eoy.ee/ET/enamik-eestimaalasi-toetab-raiemahu-vahendamist-riigimetsas-ning-yldist-kevadist-pesitsusrahu/
5 https://www.eoy.ee/ET/17/98/metsalinnustik/
6 https://eelnoud.valitsus.ee/main#z6m2d4hP Toomas Lemmingu ettepanek Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõule nr 24-0812 kuupäeval 8.01.2025
7 See määras metsanduse arengule kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat üldeesmärki: 1. säästlik
(ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus (sh metsade ja metsamaade hooldamine ja kasutamine sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab metsaökosüsteemi bioloogilise mitmekesisuse) ja 2. metsade efektiivne majandamine. https://www.riigiteataja.ee/akt/73663
8 https://keskkonnaportaal.ee/et/kaitstavate-alade-pindala-ja-osakaal-territooriumist
9 https://www.eea.europa.eu/en/analysis/indicators/terrestrial-protected-areas-in-europe
10 https://forte.delfi.ee/artikkel/120289820/lageraie-kahandab-metsalinnustikku-naide-louna-soomest
11 https://majandus.postimees.ee/8174912/ehmatus-soomes-metsad-on-muutunud-co2-sidujast-heitkoguste-emiteerijaks
12 https://www.err.ee/1609668467/soome-kliimanoukogu-soovitab-vahendada-metsade-raiumist
13 https://forte.delfi.ee/artikkel/120364380/arvamus-looduskaitsja-riigimetsas-tuleb-raiemaht-kindlasti-poole-vorra-vahendada
14 https://www.facebook.com/share/r/1AMpa5Epx6/
15 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/b/b8/Puidutranspordi_makromajandusliku_uuringu_l
opparuanne.pdf
