Pressiteated

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kohalike elanike soovist sõltumatult lagedaks raiuda kõrgendatud avaliku huviga metsaalasid (nn KAH-alasid). Keskkonnaühendused soovivad, et kogukondadele olulisi metsi ei käsitletaks tavapäraste majandusmetsadena ning need võiks jätta lähtuvalt elanike soovidest puutumata või majandada näiteks püsimetsanduse võtetega. Asulate lähedal asuvate ja kohalikele oluliste riigimetsade majandamist, sh kogukondade kaasamist majandamise otsustesse on seni eest vedanud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), ent see on […]

17. jaanuarini saab metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõule oma ettepanekuid esitada. Samasisuline dokument oli kooskõlastusringil juba 2021. ja 2022. aastal. Erinevate ühenduste kriitilisi õiguslikele argumentidele tuginevaid seisukohti ja muutmisettepanekuid ei ole seekordne eelnõu arvestanud. On erakordne, et kodu- ja kogukonnametsade teema on siiani terviklikult läbi analüüsimata ja eelnõu on jäänud vaatamata varasemale põhjalikule tagasisidele ikka halvaks ning kodu- ja kogukonnametsade (nn KAH-alade) probleeme süvendavaks. 

19. oktoobril 2023 astuvad kuue kontinendi keskkonnaühendused välja metsa biomassi suuremahulise põletamise vastu energia tootmiseks, sest see on vale kliimalahendus. Rahvusvaheline aktsioon toimub kuu aega enne Dubais korraldatavat kliimamuutuste konverentsi COP 28, mille käigus arutatakse ülemaailmset taastuvenergia eesmärki. Ülemaailmne taastuvenergia eesmärk ei tohi hõlmata metsa biomassi, mis on väga emissioonirohke ja laastav energiaallikas – ütlevad tänase päeva kaaskorraldajad. Tokyo / Hobart / Kuala Lumpur /

MTÜ Meie Nursipalu ja MTÜ Päästame Eesti Metsad avaldasid 1. oktoobril 2023 pressiteate seoses seaduse rikkumistega tee ehitamisel planeeritaval Nursipalu laienduse alal (vaata kaardil Rõuge terassild 2). Seepeale ilmus Delfis A. Pau artikkel väidetega justkui oleks kõik toimuv seaduspärane, kuid artiklis polnud viiteid ei dokumentidele ega seadustele. Selgitame olukorda veelgi täpsemalt, tuginedes dokumentidele, seadustele ja kohapealsetele vaatlustele. Ala, kus tee-ehitus toimub, jääb geograafiliselt planeeritava harjutusvälja

Tänavu suvel otsustas Riigikohtu halduskolleegium kolmes RMKd puudutavas kohtuasjas mitte võtta menetlusse RMK määruskaebusi, millega vaidlustati RMK menetluskulude enda kanda jätmist. Kohtuasjades 3-22-124, 3-22-370 ja 3-22-395 mõistis küll halduskohus menetluskulud RMK kasuks välja, ent  Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustunud ning jättis kõigis kolmes asjas kohtukulud RMK enda kanda, kokkuvõtvalt põhjendusel, et RMK-d tuleb käsitleda haldusorganina. RMK kaebas need otsused edasi Riigikohtusse, kuid Riigikohus RMK-le menetlusõigust ei