Pressiteated

Keskkonnaühendused: metsanduse arengukava eelnõu on loodusvaenulik

Keskkonnaühenduste hinnangul põhinevad metsanduse arengukava (MAK2030) raiemahud valeandmetel, lisaks on eelnõu ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu ja nii ei ole see kooskõlas ka kehtivate seadustega, kahjustades rängalt metsa ökosüsteeme ja halvendades loodushüvede kättesaadavust. Valitsus ja keskkonnaministeerium said teisipäeval enam kui neljakümnelt keskkonnaühendustelt avaliku ühispöördumise, milles rõhutatakse, et metsanduse arengukava lõppjärgus oleva eelnõu mustand pole ligilähedaseltki suuteline …

Keskkonnaühendused: metsanduse arengukava eelnõu on loodusvaenulik Read More »

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja
Keskkonnaministeeriumile: seisukohad metsanduse arengukava eelnõule

Pöördume teie poole sügava murega metsanduse arengukava (MAK2030) ettevalmistamisekäigus tehtud oluliste vigade pärast, mis arengukava sisu määrates toovad kaasa ulatuslikkukahju metsa ökosüsteemidele ja metsade pakutavatele loodushüvedele.Meie hinnangul ei ole metsanduse arengukava lõppjärgus olev eelnõu mustandligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinudprobleemidele. Arengukava eelnõule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) eipaku probleemidele lahendusi, vaid hoopis võimendab …

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja
Keskkonnaministeeriumile: seisukohad metsanduse arengukava eelnõule
Read More »

Eksperthinnang: metsanduse arengukava koostamine on olnud läbipaistmatu ning õiguslikke nõudeid eirav

Värske eksperthinnang jõuab järeldusele, et metsanduse arengukava (MAK2030) eelnõu on vastuolus säästliku metsanduse eesmärkidega ega täida õiguslikke kohustusi. Õiguslike nõuete täitmiseks on vaja MAK2030 eelnõus ilmselgelt oluliselt vähendada kavandatavat raiemahtu ning näha ette konkreetsed ja tõhusad meetmed elurikkuse, kliima ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste kaitseks. Eksperthinnang on leitav siit. Partnership for Policy Integrity (PFPI) ja Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostöös …

Eksperthinnang: metsanduse arengukava koostamine on olnud läbipaistmatu ning õiguslikke nõudeid eirav Read More »

Keskkonnaminister peab tagasi astuma

Keskkonnaminister peab tagasi astuma! Kaja Kallasele, peaminister Jüri Ratasele, Riigikogu esimees Meie, allakirjutanud, nõuame keskkonnaminister Erki Savisaare kohest tagasiastumist! Keskkonnaminister levitab keskkonnahoiule kahjulikku informatsiooni, teeb keskkonnakahjulikke otsuseid lähtudes valeinformatsioonist ega arvesta Eestis korraldatud rahvaalgatuste ja küsitluste tulemustega.  Määruse muudatusega riigimetsa raiemahtu tõsta on ainult metsatööstuse äri huvides olles keskkonnale, majandusele ja riigi julgeolekule kahjulik otsus.  …

Keskkonnaminister peab tagasi astuma Read More »

Aita takistada metsise elupaiga kuivendamist

Päästame Eesti Metsad MTÜ VAIDLUSTAS ehitusloa, et takistada Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) NATURA ALA ja METSISE ELUPAIGA KUIVENDAMINE. Vaidlustasime ehitusloa, sest selle andmisel oli jäetud hindamata kavandatavate tegevuste mõju tervikuna, seda ka raadamistööde osas. Raadamise tulemus oleks puittaimestiku ehk metsa likvideerimine, mida on plaanitud kokku ca 29,52 hektaril. RMK-l oli plaanis olemasoleva metsakuivenduse rekonstrueerimine 344,5 hektari …

Aita takistada metsise elupaiga kuivendamist Read More »

KAH-ALAD. KODUMETSAD. ALLKIRJASTAME.

Rahvaalgatusele allakirjutanud peavad oluliseks kiiremas korras: lõpetada Eesti metsade lagedaks raiumine uuendamise ettekäändel; peatada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jätkusuutmatu ja ebaefektiivne metsade majandamine, näiteks puidu müük alla turuhinna ja suur raiesurve ning raietest tingitud teedeehitused; kehtestada piirangud, mille järgi kohalikele kogukondadele olulistes riigimetsades (KAH-alad) ning looduskaitse- ja hoiualadel tuleb majandada peamiselt püsimetsana või hooldusega; võimaldada …

KAH-ALAD. KODUMETSAD. ALLKIRJASTAME. Read More »

Avalik pöördumine Riigikogu poole

Lugupeetud Riigikogu liikmed! – Nõudke keskkonnaministrilt pesitsusrahu väljakuulutamist kõigis Eestimaa metsades. – Ärge lubage metsa- ja puidutööstusel end survestada ega mõjutada tõestatud valeväidete ja faktide moonutamisega. Tegu on praeguse julgeolekuolukorra ärakasutamisega. – Muutke puiduturg läbipaistvaks, nõudes RMK kestvuslepingute avalikustamist ja uute sõlmimisest loobumist. Puidu müümine turu keskmisest hinnast odavamalt ja läbipaistmatult on tänases olukorras riigile …

Avalik pöördumine Riigikogu poole Read More »

Vabaühendused paluvad pidada kevadsuvist pesitsusrahu, et linnupojad saaksid suureks kasvada

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad paluvad nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida linde haudumise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kaitsealadel tuleb hoiduda raietöödest 15. …

Vabaühendused paluvad pidada kevadsuvist pesitsusrahu, et linnupojad saaksid suureks kasvada Read More »

Keskkonnaühendused pöördusid raierahu tingimuste kehtestamiseks kohtusse

Kolm vabaühendust – Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsloomaühing – vaidlustasid 6. augustil halduskohtus Keskkonnaameti otsuse, millega amet keeldus lisamast metsateatistele lisatingimust, mis keelaks raied lindude pesitsusajal. Keskkonnaamet leidis, et pesitsusaegse häirimise keeld looduskaitseseaduse alusel kehtib kõigile ja eraldi tingimusena seda metsateatisele lisada ei ole vaja. Vabaühenduste hinnangul on metsateatistes täpsemaid tingimusi vaja …

Keskkonnaühendused pöördusid raierahu tingimuste kehtestamiseks kohtusse Read More »

Pesitsusrahu seadustamist nõuab 5505 inimest ja 47 organisatsiooni

Petitsiooni “Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!” allkirjastas rahvaalgatus.ee portaalis 5505 inimest, nõudmisega liitus ka 47 keskkonnaorganisatsiooni.  Algatusega nõutakse looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist 15. juulini, kaitsealadel aga veelgi pikemalt – 15. märtsist 31. augustini. Kehtiv metsaseadus annab võimaluse keskkonnaministrile raierahu välja kuulutada 15. aprillist kuni 15. juunini, ent …

Pesitsusrahu seadustamist nõuab 5505 inimest ja 47 organisatsiooni Read More »