Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn

Oma esimest laanerähni nägin ma Piusa jõe ürgorus, kus ta ühel püstisel surnud kuusetüvel
vaikselt toimetas. Ka minu hilisemad kohtumised laanerähniga on olnud peamiselt vanades
metsades.
Kuigi laanerähn eelistab elupaigana kuusikuid ja kuuse-segametsi, võib teda kohata ka
lehtmetsades. Peaasi, et leiduks piisavalt seisvaid surnud ja surevaid puid, mille koorealused
elanikud on selle rähni maiuspalaks. Just seetõttu kutsub laanerähni ka metsadesse, kus on
olnud põlenguid, tormimurd või muid kahjustusi.
Kuuselemb on aga kolmvarvas kindlal põhjusel – nimelt on selle linnuliigi lemmiktoiduks
kooreüraskid. On teada, et üks laanerähn võib aasta jooksul ära süüa 670 000 üraskit või üraski
vastset ning see teeb temast üraski tõrjumisel metsaomanikule väga väärt abimehe.
Üldjuhul märkabki laanerähne kusagil puutüvel tasakesi tegutsemas – nemad ei lärma kevaditi
nii kõrvulukustavalt nagu kirjurähnid, rohelised rähnid või musträhn. Trummeldavad ja
häälitsevad siiski ka nemad ning ka süüa manguvad pesakonnad on laanerähnidel üsna
häälekad.
Laanerähnid on pisut suuremad kuldnokast. Emaste sulestik on musta-valgekirju, isastel on
lagipea ehk kiiru keskosa kollane. Kui teistel rähnidel on neli varvast, siis kolmvarvas-rähnil,
nagu nimigi ütleb, on üks varvas vähem. On leitud, et see võimaldab tal võrreldes
neljavarbaliste rähnidega end tüvest kaugemale eemale kallutada ja puule nokaga kõvema
obaduse anda.
Laanerähnid võivad territooriumi ja paarilise otsimisega alustada juba märtsi keskpaiku. Pesa
hakkavad nad ehitama aprillis ja munemiseni jõuavad mais. Pesaõõnsuse rajavad nad kas
surnud puusse või elava puu pehkinud osasse ja selles töös osalevad mõlemad vanalinnud.
Pesapuuna eelistavad laanerähnid küll okaspuid, kuid ei põlga ära ka kaske, haaba või leppa.
Sama puud võidakse pesitsuseks kasutada mitmeid aastaid.
Laanerähni kurna suuruseks on 2–5 muna, mille haudumisperiood on võrdlemisi lühike – vaid
11–14 päeva. Järelkasvu eest hoolitsemisele pühenduvad mõlemad vanemad. Pesapoegi
toidavad nad 22–26 päeva ning pärast pesast väljalendu õpetavad linnuvanemad poegadele
veel rohkem kui kuu aega nippe edasises elus hakkama saamiseks.

LAANERÄHN SÖÖB KOOREÜRASKID ÄRA!Üks laanerähn võib aasta jooksul ära süüa 670 000 ÜRASKIT või üraski vastset.Laanerähn elab vanades metsades, kus on piisavalt surnud ja surevaid puid, tüükaid.Vääriselupaigad on need metsakillukesed, mis lisaks looduskaitsealadele on laanerähnile olulised.

Laanerähnist kirjutas Liis Keerberg. Pildi joonistas Piret Räni.
Lase linnupojal suureks kasvada ja pea pesitsusrahu!