Kliimaminister Yoko Alender esitas 28. novembril ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga ignoreerides põhiprobleemi Eesti metsanduses – aastakümneid kestvat pidevat üleraiet ehk kestvat puidu ületarbimist.
Riigi ülesanne on piiratud ressursi – puidu – kasutust suunata selliselt, et see tooks riigile kõige enam ühtlaselt ja pidevat kasu. Paraku käitub ministeerium jätkuvalt vastutustundetult uuendusraiete pindala riigimetsas mitte vähendades. Pöörane raiemaht, mida eelmise kümnendi arengukava lubas, on viinud metsatööstuse üledimensioneerimiseni ja ministeeriumi tasandil püütakse ülikõrge raiemahuga aina jätkata, mis pikemas vaates kahjustab oluliselt riigi majandust ning elukeskkonda. Samuti on nõnda vältimatu kõige olulisemate konfliktide jätkumine nii kaitstavatel aladel kui kodumetsades rääkimata riigimetsade olemi halvenemisest.
Selguse huvides tuleks ministeeriumil küll täpsustada, kui ulatuslikku uuendusraiet nad siiski järgmisel aastal riigimetsas ette näevad. Kliimaministri ettepaneku järgi võiks RMK tuleval aastal lagedaks raiuda 9180 hektarit ehk ca 92 ruutkilomeetrit metsa ehk Vormsi saare suuruse ala. Ministri jutu järgi jääks uuendusraie pindala tänavusega samaks. Sel aastal raiub RMK aga lagedaks hoopis 10 030 hektarit metsa, sest RMK palus raiemahtu 850 hektari võrra suurendada ja eelmine kliimaminister Kristen Michal (RE) suurendas poole aasta pealt raiemahtu üraskikahjustuste tõttu. Ministeerium PEAB arvestama suurte erakorraliste raietega, mistõttu tuleb raiemahtu määrates arvestada ka teatud puhvriga nende suurte raiete jaoks ja seda nõnda ka kommunikeerima.
Ministri väitel ootab riik elurikkust kaitsvate ja loodust taastavate metsamajandamisvõtete kasutamist ja püsimetsanduse rakendamist. Samuti arvestada kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel kohalike kogukondade vajadustega ning tagada metsade ja maastike vastupidavus kliimamuutuste mõjudele. Kui raiemaht jääb endiselt nii kõrgeks ning uuendusraiete pindala ei vähene, on arusaamatu, milliste meetmetega ministeerium neidsamu riigi loodussõbralikke ootusi lahendab? Tegemist on soovmõtlemisega, sest uuendusraied (sh lageraied) ongi need, mis hävitavad elurikkust ja mullastikku, emiteerivad rohkesti süsinikku, ning ignoreerivad kohalike elanike vajadust püsivate kodumetsade järgi, samuti ei soodusta need kohanemist kliimamuutustega. Kui uuendusraiete pindala ei vähene, jäävad ka uued, loodussõbralikud raieviisid vaid sümboolseteks, sest metsaökosüsteemi hävitamine jätkub samas mahus. Andmed näitavad, et Eesti metsatagavara väheneb, liigiline koosseis halveneb, metsade keskmine vanus nooreneb ning avalikkus ootab raiemahu alandamist. Kestev lageraieõudus ei näi otsustajatele selgelt kohale jõudnud olevat.
Üledimensioneeritud metsamajanduse puhul võibki raiemahu alandamine tunduda keerulise probleemina, kuid raiete vähendamisega ei tasu oodata. Raiemahtu tuleb aasta-aastalt langetada, et tagada tööstusele stabiilsus ja puiduressurss ka edaspidi ning hoida elukeskkonda. Raiemahu alla toomise esmane prioriteet peab olema uuendusraiete pindala vähendamine riigimetsas. Edasi aitab raiemahtu vähendada uute kaitsealade moodustamine ja kaitsemetsade (sh inimeste kodumetsade) kategooria taastamine metsaseaduses. Tuleb ka taastada varem kehtinud põhimõte – raiutava puidu bilansist arvata välja kaitsealuste alade ja endiste kaitsemetsade, sh asulalähedaste metsade puit. Kuna puidutagavara on Eestis kiirelt vähenemas, tulevad raiemahud ühel hetkel niikuinii alla – jääb arusaamatuks, miks jätkub tuleviku arvelt jätkusuutmatu laastamine riigimetsas? Säästava arengu seaduse (1995.a) põhimõtteid, eriti § 5 sätteid metsaressursi osas, oleks hilinenult, aga viimane aeg hakata koheselt rakendama. Kvaliteetse puidu puudujääk on süvenev.
* Ministeeriumi pressiteate järgi peab enne järgmise aasta raiemahu lõplikku kinnitamist RMK hindama, kas esitatud uuendusraiete pindala on kooskõlas RMK raiemahtude prognoosiga ning Keskkonnaagentuur peab hindama esitatud uuendusraiete pindala vastavust kehtivate õiguslike normidega, misjärel kinnitab kliimaminister lõpliku raiemahu.
Farištamo Eller
Päästame Eesti Metsad MTÜ
juhatuse liige
