17. jaanuarini saab metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõule oma ettepanekuid esitada. Samasisuline dokument oli kooskõlastusringil juba 2021. ja 2022. aastal. Erinevate ühenduste kriitilisi õiguslikele argumentidele tuginevaid seisukohti ja muutmisettepanekuid ei ole seekordne eelnõu arvestanud. On erakordne, et kodu- ja kogukonnametsade teema on siiani terviklikult läbi analüüsimata ja eelnõu on jäänud vaatamata varasemale põhjalikule tagasisidele ikka halvaks ning kodu- ja kogukonnametsade (nn KAH-alade) probleeme süvendavaks.
Eelnõule on koostamata väljatöötamiskavatsus (VTK), et probleem selgelt määratleda, erinevaid lahendusi kaaluda ning hinnata kavandatava muudatuse mõjusid. VTK väljatöötamise käigus saab huvigruppidega, sh kohalike omavalitsuste, kogukondade ja keskkonnaühendustega nii probleemid kui võimalikud lahendused läbi arutada ja kaardistada.
2022. aasta alguses tegid neli organisatsiooni rahvaalgatuse “Avalik pöördumine kodumetsade kaitseks”, millega kokku pea 40 organisatsiooni ja vabaühendust liitus, mis kogus 3769 allkirja ning 25.04.22 Riigikogule esitati. Algatuses välja toodud sisulised lahendused, nagu Eesti metsade lagedaks raiumise lõpetamine uuendamise ettekäändel ja piirangute kehtestamine, mille järgi kohalikele kogukondadele olulistes riigimetsades (KAH-alad) tuleb majandada peamiselt püsimetsana, on arvestamata. RMK rakendab kodumetsades jätkuvalt kodumetsi laastavat lageraiepraktikat.
Veel üheks lahenduseks kodumetsade (KAH-alade) ja seal toimuva reguleerimiseks on, et alad saaksid eraldi õigusliku staatuse ning neis kehtivad peamised piirangud määrataksegi ära seaduse tasandil. Sobivaks võimaluseks on kaitsemetsa kategooria taastamine metsaseaduses.
Metsaseaduse § 43 lg 9 näeb ette, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. Kavandatava eelnõuga ei plaanita MS § 43 lõiget 9 muuta, vaid lisatakse §-le 43 veel kaks lõiget, millega antakse otsustusõigus kodumetsade (KAH-alade) määramisel KOV-dele. See muudab regulatsiooni tervikuna eriti arusaamatuks, kuna normide sõnastusest ei tule välja, milline saab olema KOV-de ja RMK pädevuse jaotus KAH-aladel tegevuste või piirangute määramisel (ja sellesse avalikkuse kaasamisel). Metsa korraldamise juhendi § 7 lg 7 kohaselt on metsa majandamise kitsenduste aluseks õigusaktid või planeeringud. Eelnõu § 43 lg 11 antaval kooskõlastusel ei ole võrreldavat õiguslikku jõudu nende tingimustega, mida saab KOV Planeerimisseaduse § 75 alusel seada üldplaneeringuga. Kooskõlastus ei ole ka õigusakt.
Arusaamatu muudatus võrreldes varasemaga on Riigimetsa Majandamise Keskuse kasutatava mõiste “metsatööde kava” asendamine mõistega “metsatööde plaan”. Nii muudetakse kava õiguslik iseloom veelgi segasemaks. Siiani on kohtupraktikas KAH-alade metsatööde kavad võrdsustatud metsamajandamiskavadega ning tundub, et eelnõuga on plaan seda muuta.
Eelnõu puudutab kõiki Eesti elanikke, sest kodu- ja kogukonnametsad on üle Eesti. Eesti metsamaa ligi 2,32 miljoni hektarilisest pindalast on ligikaudu 45% (1,04 miljonit ha) Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallata. 2022. a novembri alguse seisuga on RMK poolt Eesti riigimetsas kaardile kantud 370 KAH-ala (kodu- ja kogukonnametsa) kogupindalaga 36 700 hektarit. On selge, et tegu pole lõpliku suurusega, sest esiteks on RMK suure osa nn KAH-aladest jätnud avalikustamata ja osa kogukonnametsi on ilmselt ka veel vaid kohalike teada. Kuid sellegipoolest näeb numbreid analüüsides, kui väikesest osast (1.6% kogu Eesti metsamaast, 3.5% riigimaast) on juttu. Isegi kui kodumetsi on 3% või 5% või 10% kogu Eesti riigimaast, tundub eriliselt küüniline jätkata iga hinna eest senist lageraietega majandamise suunda neil aladel, tehes seda veel ka kohalikele elanikele täielikku hääleõigust andmata ja nende soovidega arvestamata. Kodumets olgu püsimets.
Kirjutas: Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad MTÜ
