RMK tundub kasutavat otsitud ettekäändeid, näiteks on varasemalt põhjendamatult keeldunud ohtlike puude raiest ja üraskitõrjest, ning tegutseb metsa mittehoidvalt, sest kohalikud on julgenud oma metsa kaitseks kohtusse kohtusse pöörduda
6. aprillil jagati FB-is Talvepealinn Otepää lehel ja kaks päeva hiljem Lõuna-Eesti Postimehes teadet selle kohta, et RMK kavandab ohtlike puude raiet Otepää Kullalaanes ja Apteekrimäel. Raiutavate puude arv mõlemal pool teed on kokku 101 puud. RMK sai Otepää Vallavalitsuselt kooskõlastuse märgitud puude raieks. RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp sõnas, et kuna kõnealusel maaüksusel on käimas kohtuvaidlus*, tulevat nii metsateatise kui metsakaitseekspertiisi esitamine kooskõlastada kaebajatega. Selleks, et saada luba ohtlikke puid raiuda, tulevat metsateatis ja raieloa taotlus saata Keskkonnaametile ja kohtule.
Kaebajad rõhutavad, et RMK jagab avalikkusele poolikut ja valeinfot. 19.10.2022 esitasid nad taotluse: “Rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse abinõude muutmiseks ning muuta Tallinna Halduskohtu 18.03.2022. a määruse resolutsiooni […] nii, et […] on lubatav ohtlike puudu langetamine, s.o tuuleheite või -murru korral maha kukkunud või muul moel inimeste elule, tervisele või varale ohtlikuks muutunud ja kohest likvideerimist nõudvate puude langetamine avalikult kasutatavate teede äärest.” RMK seisukoht oli keelduv. Niisamuti palus ka keskkonnaamet kohtul keelduda kaebajate taotlusest lubada ohtlikke puid eemaldada. Nüüd väidab RMK, et niipea kui ohtlikest puudest aprilli alguses teada anti, asusid nad ka tegutsema ja ohtlike puude raiet planeerima.
Kohalik elanik Kristjan Rebane selgitas, et RMK-poolne eitav vastus kaebajate taotlusele eelmise aasta sügisel ja ohtlike puude raiest keeldumine ongi praeguse olukorra tinginud. “Oleme kohtus, sest meie soov on olla kodumetsa majandamisse sisuliselt kaasatud. Küll aga pole me kunagi olnud ohtlike puude raie vastu ning seda seisukohta oleme väljendanud nii suuliselt kui kohtu kaudu. Seetõttu mõjub kummastavalt metsaülema väide justkui aega ohtlikke puid langetada enne linnurahu saabumist (3. ja 15. aprilli 2023 vahel) oli vähe, sest ettepaneku ohtlikke puid langetada tegime ju eelmisel sügiselgi, millest RMK keeldus,” rõhutas Rebane. “RMK metsaülem ajab kohtuvaidluse kaela seda, mis on tegelikult asutuse enda kehva asjaajamise vili. Meie advokaadi sõnul uusi metsateatisi kohtule esitama ei pea, sest kohtuvaidlus puudutab ainult vanu teatisi.Samuti ei tule uute metsateatiste registreerimisel need PEM-iga kooskõlastada nagu väidab RMK, vaid nad peavad olema kaasatud ning minule teadaolevalt saatis PEM vähem kui päevaga ohtlikke puude raiet toetava vastuse ,” lisas Rebane.
Päästame Eesti Metsad (PEM) juhatuse liikme Farištamo Elleri sõnul paneb täpi i-le RMK vastus PEM-i 6. aprilli teabenõudele milliseid metsakaitselisi võtteid on RMK-l plaanis aastal 2023 üraskitõrjeks nii esimese kui teise lendluse ajal Kullalaanes kasutada. Vastuseks sai keskkonnaorganisatsioon, et tegemist pole teabenõudega. “Oleme omajagu segaduses, miks ei jaga RMK üraskitõrjekava ajal, mil üraskitõrjetööd metsades peaksid ammu juba käima,” selgitas Eller. Üraskitõrjega Kullalaanes eelmisel aastal RMK ei tegelenud valetades, et kohtuasja tõttu seda teha ei saa, tegelikult aga tegid kaebajad mitu korda ettepaneku üraskitõrjet teha ning tegelesid sellega vabatahtlikult ka ise terve kevad-suve, pannes üles feromoonpüünised ja neid regulaarselt puhastades. Sel aastal pole kohalike sõnul Kullalaanes RMK üraskitõrjetöid teinud.
_________________
* Märtsil 2022 kaebasid kohalikud koos Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM)-ga Keskkonnaameti (KeA) poolt kooskõlastatud metsateatised kohtusse, RMK on kaasatud kolmanda isikuna. Ringkonnakohus tegi otsuse, et kohalikke oleks pidanud kaasama igal juhul (üraskiga või üraskita), sügisel 2022 toimus Kullalaanel paikvaatlus, ehk omamoodi kohtuistung metsas, 6. detsembril oli kohtuistung kohtusaalis. Kui 13. jaanuaril 2021. aastal RMK metsatööde kava kohalikele tutvustas, nägi kava ette metsatöid 0.6 hektaril. Koosolekul saavutati kokkulepped, mille hulgas oli ka kokkulepe, et kui midagi metsas muutub, saadakse uuesti kokku, lisaks lepiti kokkusaamine 2021. aasta sügiseks. Paraku alustas RMK uute kokkulepeteta kohalikega 2022 aasta veebruaris metsateatiste registreerimist raiete teostamiseks, mis hõlmasid metsatöid hoopis 7.73 hektaril. Lageraie algas kohalikele üllatuseks 17. märtsil, viimane metsateatis piirkonda registreeriti 16.märtsil, sama kuupäevaga on ka metsakaitseekspertiisid (MKE). MKE-des polnud kirjas üraskitõrje võtteid (mida nõuab keskkonnaministeeriumi (KeM) välja antud juhendi järgi), kirjas oli vaid (põhjendamata) luba teha lageraie, mille RMK tegi, nimetades selle hiljem püünispuude langetamiseks ning langetas peale kuuskede ka mitte asjakohaselt kaski ja tammi. Mida oleks pidanud tegema teisiti? Oleks tulnud tegeleda üraskitõrjega (lähtudes KeM juhendist), kaasata kohalikke ja nendega arvestada, kohalikega dialoogi alustada enne kohtuasja ja ka kohtumenetluse ajal tegeleda metsakaitsega ja teostama üraskitõrjet ning toetama üraskitõrjes kohalikke vabatahtlikke.
