Pesitsusrahu seadustamist nõuab 5505 inimest ja 47 organisatsiooni

Pressiteated /

Petitsiooni “Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!” allkirjastas rahvaalgatus.ee portaalis 5505 inimest, nõudmisega liitus ka 47 keskkonnaorganisatsiooni. 

Algatusega nõutakse looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist 15. juulini, kaitsealadel aga veelgi pikemalt – 15. märtsist 31. augustini. Kehtiv metsaseadus annab võimaluse keskkonnaministrile raierahu välja kuulutada 15. aprillist kuni 15. juunini, ent lindude pesitsusaeg algab varem ja kestab kauem. Seega ei toeta piirangute praegune võimalik kestus looduskaitseseaduses sätestatud eesmärki vältida lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seaduse jõustumine ei tohiks vajada keskkonnaministripoolset väljakuulutamist, vaid peaks kehtima igal juhul ja alati.

“Mul on väga hea meel, et pesitsusrahu kõnetab inimesi nii palju, et ollakse valmis petitsioonile alla kirjutama. 5505 allkirjaga on sellest petitsioonist saanud kõige suurema toetusega looduskaitseteemaline petitsioon,” sõnas üks algatuse initsiaatoreist Piret Räni. “Samuti pole veel kunagi ühe sõnumi alla kokku kogunenud 47 erinevat looduskaitsega tegelevat organisatsiooni. Loodame, et elurikkuse kao peatamist toetab ka riigikogu.”

“Sellist metsa, kus üldse linde ei pesitseks, põhimõtteliselt ei ole. Mida vanem ja mitmekesisem mets, seda rohkem linde seal pesitseb. Kõige linnuvaesemates metsades pesitseb 0,8–4 paari hektaril, aga näiteks Järvselja ürgmetsas koguni 13–14 paari hektaril,” kommenteeris Eesti Ornitoloogiaühingu juht Kaarel Võhandu pesitsusrahu vajalikkust ja viimasel ajal meedias kõlanud kahtlust, kas metsalinnud ikka pesitsevad metsas. “Ornitoloogiaühingu hinnangul tuleks looduskaitseseadusesse lisada nõue pidada pesitsusrahu kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini ning kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini. Linnud ei oska valida kaitsealal asuva metsa, riigimetsa ja erametsa vahel ning pesitsevad ühtemoodi kõigis metsades.” 

“Kuidas saab olla eetiline raieid planeerides arvutada, mitu lindu hektari kohta võib kevad-suviste raiete käigus ära tappa? Eriti kui seadustega on kaitstud nii kudevad kalad kui ka tiined loomad. Miks peaks lindudele vähem võimalusi oma poegi üles kasvatada andma? Kohustuslik pesitsusrahu päästaks igal aastal vähemalt 84 000 linnupoja elu,” selgitas Päästame Eesti Metsad MTÜ liige Farištamo Eller.

Meedias on jäänud kõlama väited, justkui poleks pesitsevad linnud piisav põhjus raiete peatamiseks, olgugi et looduskaitseseadus keelab ka praegu tahtlikult linde tappa. Seadusemuudatus hoiaks edaspidi ära segaduse, kus ametnikud peavad raieteatisi ükshaaval peatama. Kohustuslik pesitsusrahu tagaks kõigile metsalindudele pesitsusvõimaluse ja kehtestaks kõigis metsades selgelt sõnastatud piirangud, millega ette arvestada ja oma töid vastavalt planeerida.

47 petitsiooniga ühinenud organisatsiooni ja kodanikeühendust:

Päästame Eesti Metsad MTÜ