Lugupeetud valitsuskoalitsiooni moodustajad
Päästame Eesti Metsad MTÜ toetab täielikult Eesti Keskkonnaühenduste
Koja poolt teile juba saadetud ettepanekuid.
Soovime omalt poolt lisada mõned üldisemad tähelepanekud (1) ning
kirjutada näitlikult lahti pesitsusrahu (2) ja metsa biomassi (3)
teemad, kumbki kokkuvõtlikult ühel leheküljel. Oleme valmis tegema sama
teistel olulisematel metsakaitsega seotud teemadel (KAH-alad,
vääriselupaigad, Natura 2000 alad, kuivendamine, raiemaht, püsimetsandus
jne).
1) Te alustasite koalitsiooniläbirääkimisi ülevaatega riigi rahalistest
võimalustest. Samas ei ole teil kindlasti jäänud tähelepanuta, et
Postimees on pakkunud viimastel nädalatel põhjalikku ja negatiivses
mõttes hämmastavat infot meie metsatagavara kohta.
Kui vaadata meie riigivõlga, siis see on nii madal, et me oleme Euroopa
Liidus parimate seas. Samas on selgunud, et metsi oleme me tugevalt
üleraiunud ehk võtnud suurelt võlgu oma tuleviku ja looduse arvelt.
Metsalindude arvukuse languselt oleme ELis halvimate seas.
Ei saa öelda, et metsad kogu oma elurikkuses oleks kiiremini ja
lihtsamini taastuv ressurss kui raha.
Võttes arvesse tehtud arvutusi ja analüüse, oleme me praegu otsustaval
teelahkmel.
A) Meil on võimalik jätkata suuremate muutusteta senise
metsapoliitikaga, mis on meid praegusesse olukorda toonud.
Majanduslikult oleks selle tulemuseks praktiliselt kõikide
majandusmetsade tühjaks raiumine vähem kui 10 aasta jooksul, pärast mida
poleks puidutööstusel võimalik kasutada kohalikku toorainet muuks kui
pelletite, hakke ja tselluloosi tootmiseks. Eelarveliselt tuleks juba
praegu sisse kalkuleerida süsinikutrahvid, kuna meie metsamaa mitte ei
seo ja salvesta, vaid emiteerib CO2 juba mitmeid aastaid. Ökoloogiliselt
jätkuks kiire elurikkuse kadu, liikudes mh vastuvoolu ELi elurikkuse
(taastamise) eesmärkidega.
Kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud avalduksid inimestele oluliste
(kodulähedaste) metsade kaos. Need on looduslikud pühapaigad, marja- ja
seenemetsad, matkateed jne.
B) Alandades kiiresti ja oluliselt raiemahtu ja puude raievanuseid ning
muutes majandamisviise (rohkem püsimetsandust, vähem lageraiet), oleks
võimalik säästa piisavalt metsi, et nendes saaks tegeleda lisaks
säästlikule raiele ka muude majandamisviisidega (loodusturism,
looduskosmeetika, marjade, seente ja ravimtaimede korjamine,
loodusteraapia jne), rääkimata võimalusest metsades lihtsalt matkata,
puhata, tervist parandada.
Kui sellisteks tegevusteks jääksid pärast intensiivset majandamist alles
ainult kaitsealade metsad, suureneks oluliselt nendele langev koormus
ning me võiksime end leida nii mõnegi Lääne-Euroopa riigiga sarnasest
olukorrast, kus on nt selgelt piiritletud, kust ja kui palju võib seeni
korjata, kui palju tuleb loa saamiseks maksta ning milliseid koolitusi
on kohustuslik eelnevalt läbida.
Me oleme seni tegelenud peamiselt surnud looduse müügiga. Puudele on
tekkinud väärtus alles siis, kui nad on juba maha saetud. On ülim aeg
seda suhtumist muuta ning hakata müüma elus loodust, mis jääb pärast
majandustegevust ka alles.
Meie täispikkuses kiri koos viidetega allikatele
