Viljandi Uue tn. meeleavaldus

Oleme ikka ja alati LAHENDUSTE LEIDMISE poolt, nii ka Viljandis Uuel tänaval.Ja loomulikult oleme kõrghaljastuse HOIDMISE poolt. Tänasel päeval tuleb linnadesse rohealasid ja alleesid pigem juurde tuua, mitte nende hulka vähendada. Linnavalitsuse tegevus annab kahjuks sõnumi, et nad ei ole osanud kohalikke otsustusprotsessidesse kaasata. Hetkel on olukord, kus Viljandi linn on öelnud, et ehitus jätkub. Hoolimata sellest, et seesama Uue tn projekt on kahe Viljandi […]

Viljandi Uue tn. meeleavaldus Loe edasi »

Keskkonnaühendused pöördusid raierahu tingimuste kehtestamiseks kohtusse

Kolm vabaühendust – Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsloomaühing – vaidlustasid 6. augustil halduskohtus Keskkonnaameti otsuse, millega amet keeldus lisamast metsateatistele lisatingimust, mis keelaks raied lindude pesitsusajal. Keskkonnaamet leidis, et pesitsusaegse häirimise keeld looduskaitseseaduse alusel kehtib kõigile ja eraldi tingimusena seda metsateatisele lisada ei ole vaja. Vabaühenduste hinnangul on metsateatistes täpsemaid tingimusi vaja suurema õigusselguse huvides nii metsaomanike, avalikkuse kui ka ametkondade jaoks.

Keskkonnaühendused pöördusid raierahu tingimuste kehtestamiseks kohtusse Loe edasi »

Täna! Üle-euroopaline aktsioon

Täna on võimalik kõigil liituda üle-Euroopalise aktsiooniga, et anda Euroopa Komisjonile märku vajadusest peatada metsade roheenergia pähe põletamine. Kogu aktsioon on piirkondliku loomuga ja sotsiaalmeediat kaasav. Kuidas ja millal osaleda? Täna, 1. juulil Mine mõne puu juurde ja riputa üles plakat (näiteks nagu lisatud pildil) Võimalusel tee foto ja postita see sotsiaalmeediasse teemaviitega #stopfakerenewables Jagame ka paari ideed inglisekeelsetest võimalikest säutsudest: * Oak, ash, beech,

Täna! Üle-euroopaline aktsioon Loe edasi »

Meeleavaldus Toompeal puidupõletamise kinnimaksmise ja metsainfo salastamise vastu

Päästame Eesti Metsad MTÜ, Fridays For Future Eesti, Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Metsa Abiks korraldavad 16. juunil 2021 kell 13 Toompea lossi ees meeleavalduse, millega nõutakse järgmist: SMI-andmed ja nende pealt tehtav statistika peavad olema sõltumatult kontrollitav. Puitu ei tohi lühiajalistes prognoosides ja eriti energeetika vallas kasutamisel pidada taastuvaks loodusvaraks Metsaregistris olevad raieandmed peavad olema kättesaadavad avaliku teabena, et raiete õiguspärasust saaks kontrollida sõltumatud

Meeleavaldus Toompeal puidupõletamise kinnimaksmise ja metsainfo salastamise vastu Loe edasi »

Pesitsusrahu seadustamist nõuab 5505 inimest ja 47 organisatsiooni

Petitsiooni “Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!” allkirjastas rahvaalgatus.ee portaalis 5505 inimest, nõudmisega liitus ka 47 keskkonnaorganisatsiooni.  Algatusega nõutakse looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist 15. juulini, kaitsealadel aga veelgi pikemalt – 15. märtsist 31. augustini. Kehtiv metsaseadus annab võimaluse keskkonnaministrile raierahu välja kuulutada 15. aprillist kuni 15. juunini, ent lindude pesitsusaeg algab varem ja kestab kauem. Seega ei toeta

Pesitsusrahu seadustamist nõuab 5505 inimest ja 47 organisatsiooni Loe edasi »

Must toonekurg. Foto autor Tiit Jürisson

Must toonekurg

NÄDALA PESITSEJA vol 6 – Must-toonekurg Eestis on must-toonekurg elanud arvatavasti kauem kui soomeugrilased. Eelmisel aastal lendas Eestis pesast välja vaid kümme must-toonekure poega. Isegi kaks korda rohkem olnuks vähevõitu, arvestades et tegu on siinse ürglooduse ilmekaima linnuga. Paraku on vägagi kehv sigimisedukus ja kiiresti kahanev arvukus teinud temast suures väljasuremisohus liigi. Aga mitte ainult. Intensiivse metsaraie tõttu jääb vanu loodusmetsi järjest vähemaks, ent just

Must toonekurg Loe edasi »

Mänsak

NÄDALA PESITSEJA vol 5 – MÄNSAK Mänsaku ladinakeelne nimetus: Nucifraga caryocatactes Kaal: ca 155 – 215 gArvukus: umbes 5000-10 000 pesitsuspaariRahvapäraseid nimetusi: pähklikreet, pähklikrõõt, ubarääk Mänsak on vareslaste sugukonda, mänsakute perekonda kuuluv pasknäärist väikesem metsalind. Eristatakse mitut alamliiki – Euroopas ida suunas kuni Uuraliteni on levinud pähklimänsak, sealt ida poole seedrimänsak. Eestis on mänsak eelkõige levinud Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eesti metsades. Mänsak, ehk maakeeli ubarääk

Mänsak Loe edasi »

Ossinovski: raiemahu vähendamine kolmandiku võrra nõuab selget otsust

Pesitsusraadio tiim tänab ajakirjanikke, et te meid kuulate.Aitäh, Jevgeni Ossinovski, et saates arvamust avaldasid. Saadet saab järele vaadata-kuulata siit:https://www.facebook.com/watch/live/?v=790679128534337&ref=watch_permalink Postimehest loeme:«Meil ei ole mõtet arutada seda, kas keelata KAH-aladel lageraied ära või piirata langi suurust või tõsta raievanust – need on juba tehnilised detailid. Aga meil on vaja põhimõttelist otsust, et me vähendame raiemahtu märkimisväärselt – ökoloogid on rääkinud umbes kolmandikust. Tänase lageraieks mineva 35

Ossinovski: raiemahu vähendamine kolmandiku võrra nõuab selget otsust Loe edasi »

Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu

Postimehes 25.04 ilmus usutlus Kaarel Võhanduga: https://lounapostimees.postimees.ee/7231602/eesti-metsadest-on-35-aastaga-kadunud-3-5-miljonit-lindu Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu. “Kahjuks ei ole linnulaulu vähemaks jäämine ainult tunnetuslik, vaid seda kinnitavad ka loendusandmete põhjal tehtud analüüsid. Nii EOÜ kui ka keskkonnaagentuuri tehtud arvutused näitavad, et Eesti metsades on lindude arvukus vähenenud umbes protsendi võrra aastas ehk ümardatult 50 000 haudepaari võrra aastas. 1980ndatega võrreldes on meil metsades seega

Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu Loe edasi »

Pasknäär

PASKNÄÄR – NÄDALA PESITSEJA NR 4 Pasknäär on lind, kellel on hulganisti rahvapäraseid nimesid: näär, pasknäru, metsnäär, pasaraak, sittharakas, paskrajakas, laaneharakas, pajurästas, kartulirääk, laaneharakas, pajurästas, tammerääk, pähklirääk, kartulikreet, hobusesitajüri, lidrilind, rääkijalind jne. Vanarahvas on arvanud, tema hääl on tinginud sellised omapärased nimed. On viidatud ka sellele, et omal ajal nokkis ta hobuse pabulaid. Samas teised linnud nokkisid ka, aga said siiski ilusamad nimed. Tuleb tõdeda,

Pasknäär Loe edasi »