Pasknäär

Nädala pesitsejad / / By

PASKNÄÄR – NÄDALA PESITSEJA NR 4 Pasknäär on lind, kellel on hulganisti rahvapäraseid nimesid: näär, pasknäru, metsnäär, pasaraak, sittharakas, paskrajakas, laaneharakas, pajurästas, kartulirääk, laaneharakas, pajurästas, tammerääk, pähklirääk, kartulikreet, hobusesitajüri, lidrilind, rääkijalind jne. Vanarahvas on arvanud, tema hääl on tinginud sellised omapärased nimed. On viidatud ka sellele, et omal ajal nokkis ta hobuse pabulaid. Samas teised linnud nokkisid ka, aga said siiski ilusamad nimed. Tuleb tõdeda, […]

Pasknäär Loe edasi »

Laanepüü

Nädala pesitsejad / / By

Laanepüü (Tetrastes bonasia) – Nädala pesitseja 3 FakteKaal: ca 320-410 gArvukus: pesitsusperioodil 20–40 tuhat paari, talvel 60–100 tuhat linduRahvapäraseid nimetusi: räbtsik, metsapüü, püü, püvi, laaspüvi, kõrvepüüLaanepüü on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Ohustatud liigina on laanepüü kantud ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa nimistusse. HuvitavatNii nagu teisedki metsislased, tegelevad laanepüü isaslinnud ka sügiseti endale koduterritooriumi hõivamise ning paarilise otsimisega, täpselt nii nagu see on kevadel,

Laanepüü Loe edasi »

Urmas Tartes: kevadsuvised raied käivad ainult metsa tervise arvelt

Artiklid / / By

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes rääkis pianist Farištamo Elleri modereeritavas “Pesitsusraadios”, et kevadsuviseid raieid pole võimalik eriti millegagi põhjendada, liiatigi mõjuvad need metsa tervisele halvasti. “Kui me räägime metsamajanduslikust kontekstist, ökosüsteemi vastupidavusest, metsamajanduse kvaliteedist, puidukvaliteedist, siis siin on null põhjendust kevadsuvistele metsaraietele,” ütles Tartes, kelle sõnul taandub linnurahuaegne raie puhtalt sotsiaalmajanduslikule aspektile ehk teisisõnu tööhõivele. Majandusmets olgu ökoloogiliselt vastupidav “Metsadel on väga palju keskkonnaseisundi

Urmas Tartes: kevadsuvised raied käivad ainult metsa tervise arvelt Loe edasi »

Ahto Kaasik: Munapüha ja raierahu

Artiklid / / By

Pühapäeval on munapüha, mis on meie rahvakalendris üks tähtsamaid kevadpühi. Nagu nimigi ütleb, pühitseb see päev muna ja uue elu sündi. Munapüha keskne kujund on muna kui elu jätkumise ja sünni ime. Mune värvides, koksides, üles riputades või veeretades järgime iidset tava, mis on omane nii paiksetele loodususunditele, kui ka kristlikele rändusunditele. Ajapikku on põline looduspüha ja kirikupüha liikunud samale ajale. Tuleb tunnistada, et munas

Ahto Kaasik: Munapüha ja raierahu Loe edasi »

Kanakull

Nädala pesitsejad / / By

KANAKULL (Accipiter gentilis gentilis) – NÄDALA PESITSEJA 2 Kindlasti tunnevad paljud kanakulli vähemalt nimepidi, kuid vähesed on teda looduses näinud. Ega see lihtne olegi, sest varjatud eluviisiga väle lendaja satub isegi röövlinnu-uurijate pilgu alla üsna harva. Eestis on tema arvukus kiiresti langemas. Kanakull kuulub Eestis teise kaitsekategooria liikide hulka. Kanakull elab Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Euroopas pesitseb ta peaaegu kõikjal, kuid vähem on teda Lääne- ja

Kanakull Loe edasi »

Teel linnusõbraliku metsa poole

Artiklid / / By

Liina Steinberg Väike mõtisklus inspireerituna #pesitsusrahu kampaania esimese nädala #pesitsusraadio saadetest. Peame end loodust armastavaks rahvaks, kelle pärimuses on juttu, kuidas linnupesade rüüstamine on suur patt, mida ei saa andeks. Folkloorikogujad on talletanud värvikaid, piirkonniti varieeruvaid kirjeldusi sellest, mis kõik patustanud inimesega võib juhtuda. Ometi on olukord juba aastaid selline, et meie metsades hukkub kevad-suvise raie käigus ligikaudu 100000 linnupoega. See on meeletu arv niikuinii,

Teel linnusõbraliku metsa poole Loe edasi »

Metsis

Nädala pesitsejad / / By

METSIS (Tetrao urogallus L.) – NÄDALA PESITSEJA 1 Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) andmetel pesitseb Eesti metsades ja puistutes umbes 100 linnuliiki ja hinnanguliselt 70% kõigist haudelinnupaaridest. Meie metsalinnustik on rikas tänu mitmekesistele metsakooslustele ja Eesti soodsale geograafilisele asendile. Metsade linnustiku seisund ei ole aga kiita. Eriti puudutab see metsise populatsiooni, mis on Eestis vähenenud märgatavalt viimaste aastakümnete jooksul. Mõju avaldavad nii looduslikud kui ka inimtekkelised tegurid

Metsis Loe edasi »

Õiguskantsler raierahust

Artiklid / / By

Õiguskantsler: keskkonnaminister pole kasutanud võimalust raierahu rakendada Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on keskkonnaminstril seaduse järgi õigus sigimisperioodil linnustiku kaitseks piirata raieid, ent senine ega ka varasemad ministrid pole seda teinud. “Õiguskantsleri seisukoht on, et keskkonnaminister võib metsaseaduse järgi piirata metsaraiet loomastiku ja linnustiku kaitseks nende sigimisperioodil mitme rindega puistus ja segapuistus 15. aprillist kuni 15. juunini. Paraku ei ole keskkonnaminister siiani seadusega antud võimalust kasutanud

Õiguskantsler raierahust Loe edasi »

Pesitsusraadio pressiteade

Artiklid / / By

Raierahu ajal on otsesaadetega veebieetris Pesitusraadio MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) alustas pesitsusrahukampaania “Hääletu kevad” raames Pesitsusraadioga, mille otsesaated toimuvad mitu korda nädalas PEM-i Facebooki-lehel. “Esimesena oleks vaja linnurahu puhul lahti seletada küsimus, kas meil inimestena on õigus teiste liikide elupaiku hävitada ja kui me seda teeme, kas me siis suudame endale teadvustada selle tegevuse ulatust ja piire. Ökoloogilisest vaatepunktist on kevadsuvised raied tekitanud olukorra,

Pesitsusraadio pressiteade Loe edasi »

21.03 Metsapäev

Artiklid / / By

Rahvusvahelisel metsapäeval kutsume kõiki minema oma lemmikmetsa, pildistama ja jagama fotot kasutades teemaviiteid #metsameel #metsmidamaarmastan #puudetagaonmets “Hääletu kevade” raames tutvustab Liina Steinberg (PEM) linnusõbralikku metsa. Kunstnik Helina Tilk (Eestimaa Rohelised) räägib pesakastide tegemisest ja õpetab, kuidas igaüks meist saab puidujääkidest pesakasti ehitamisega hakkama. Kes aga ise pesakasti kokku panna ei soovi, võivad osta Helina Tilga poolt tehtud pesakasti. Pesakastide müügi tulu läheb kampaania “Hääletu kevad”

21.03 Metsapäev Loe edasi »