Pöördume teie poole sügava murega metsanduse arengukava (MAK2030) ettevalmistamise
käigus tehtud oluliste vigade pärast, mis arengukava sisu määrates toovad kaasa ulatuslikku
kahju metsa ökosüsteemidele ja metsade pakutavatele loodushüvedele.
Meie hinnangul ei ole metsanduse arengukava lõppjärgus olev eelnõu mustand
ligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinud
probleemidele. Arengukava eelnõule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ei
paku probleemidele lahendusi, vaid hoopis võimendab neid. Praegust eelnõud oluliselt muutmata
süvendab metsanduse arengukava keskkonnaprobleeme ning on vastuolus säästva arengu
seaduse ja Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega.
Erinevad Eesti kodanikuühendused on arengukava koostamisel korduvalt tähelepanu juhtinud
asjaoludele, millega MAK2030 avaliku huvi seisukohast arvestama peaks. Ent tunneme, et
meie heasoovlik ning hoolega koostatud panus olulisse dokumenti on protsessi juhtivate
ametnike poolt pealiskaudselt kõrvale lükatud.
Alljärgnevalt toome veelkord ära MAK2030 eelnõu ning KSH olulisemad puudused.
Metsanduse arengukava 2030 eelnõu
Keskonnaõiguse Keskuse ning välisekspertide koostatud värske eksperthinnang tõestab
veenvalt, et kohustus Eesti metsade sisuliseks säästvaks majandamiseks tuleneb
ühemõtteliselt nii Eesti õigusest ja poliitikadokumentidest kui ka rahvusvaheliselt ja Euroopa
Liidu liikmena võetud kohustustest. Paraku pole MAK2030 koostamise juures sellega sisuliselt
arvestatud. Eksperthinnang on kättesaadav SIIT.
Soovitusliku raiemahuni (ca 10 miljonit tihumeetrit aastas) on jõutud läbi pealiskaudse
tuletuskäigu, mis ei arvesta säästva metsamajanduse eri aspektidega ning põhineb
läbipaistmatul viisil saadud andmetel.
Soovituslik raiemaht põlistaks senise intensiivse metsamajanduse käesolevaks kümnendiks
ehkki selle ebasoodne mõju metsaelustikule on hästi tõestatud. Spetsiifilised meetmed
elurikkuse kaitseks on ebapiisavad ning eelnõus leidub seni rakendamata uusi meetmeid, mis
töötavad otseselt elurikkuse eesmärkidele vastu. Soovitusliku raiemahu rakendamise korral
ei leevendaks metsamajandus kliimakriisi, vaid võimendaks seda ning oleks seega vastuolus
rahvusvaheliselt võetud kohustustega.
MAK2030 läheneb ühiskonnas väga teravalt tähelepanu saavatele metsandusega seotud
sotsiaalkultuurilistele küsimustele pinnapealselt, pakkumata tõhusaid meetmeid probleemide
lahendamiseks. MAK2030 eelnõu koostamises on oluliselt rikutud kaasamise nõudeid,
kaasates küll aktiivselt osapooli koostamise esimestesse faasidesse, ent heites sisendi
suuresti hilisemas faasis kõrvale.
Keskkonnamõjude strateegiline hindamine
KSH aruandes on mõjude hindamise aluseks võetud samad neli raiemahtude alternatiivi, mida
kirjeldatakse MAK2030 eelnõus, ent nagu näitab eksperthinnang, on juba alternatiivide valiku
lähtealused puudulikud. Seetõttu on sisutu ka KSH aruande järeldus, et „hindamistulemuste
põhjal on eelistatuim alternatiiv 3 ehk ühtlase kasutuse alternatiiv“.
KSH aruandes on selgelt alahinnatud probleemi, et praegu on intensiivse metsanduse mõju
elurikkusele nii oluline, et see ei võimalda Eestil täita oma õiguslikke kohustusi ei siseriiklikult
(säästva arengu kohustused) ega EL õigusaktide kohaselt (KSH aruandes nenditakse, et
raiemahtude ja looduskeskkonna väärtuste vahel on „üldine negatiivne seos“, metsade
uuenemispotentsiaali loetakse osaks metsade üldise elurikkuse kriteeriumist jm).
KSH aruandes puudub hinnang Natura võrgustiku aladele avalduvale mõjule. KSH aruandes
nenditakse pelgalt, et mõju hindamisega ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis avaldaks täiendavat
mõju Natura aladele – ning on selle põhjendusega loodusdirektiivi kohasest Natura
hindamisest loobutud. Sellega rikutakse robustselt nii Eesti keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) kui ka loodusdirektiivi nõudeid.
Eeltoodu põhjal oleme veendunud, et enne nimetatud ulatuslike kitsaskohtade lahendamist ei
tohiks valitsus metsanduse arengukava eelnõud heaks kiita.
Samas rõhutame, et enamiku nimetatud probleemidega oleme silmitsi ka praegu, mil
metsanduslikke suundumusi ja intensiivsust dikteerib eelmise arengukava loodud, ühiskonna
ootustele ning teaduslikele arusaamadele jalgu jäänud intensiivset metsade majandamist
õhutav raamistik. Juhul, kui uue metsanduse arengukava keskkonnaküsimustega heasse
kooskõlla viimine võtab aega, siis tuleb kindlasti rakendada kiireloomulisi meetmeid, mis
hoiaks ära intensiivse metsanduse jätkamisega seotud keskkonnakahju ja loodushüvede
vähenemise. Sellisteks võiksid olla näiteks raiemahu oluline vähendamine riigimetsas,
suurima lubatava langi suuruse vähendamine ja raievanuste tõstmine.
Allakirjutanud:
Keskkonnaõiguse Keskus
Päästame Eesti Metsad MTÜ
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Ornitoloogiaühing
Keskkonnateabe Ühendus
Eesti Metsa Abiks MTÜ
Koosloodus SA
Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ
Roheline Vald MTÜ
Ohtu Loodusselts
Roheline Pärnumaa MTÜ
Kose valla Loodusselts
Eesti Suurkiskjad MTÜ
Roheline Läänemaa MTÜ
Rannamänniku kaitseks MTÜ
Sütiste Metsa Selts
Niilusoo MTÜ
Eesti Looduskaitse Selts
Kotkaklubi
Studio Viridis Loodusharidus
Tipu Looduskool MTÜ
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Eesti Ökokogukondade Ühendus
Rebala Kultuuriruum MTÜ
Lüganuse Tagaküla MTÜ
Loomus MTÜ
Metsloomaühing MTÜ
Tänu Loodusele MTÜ
Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ
Eesti Matkaliit
Eesti Keskkonnahariduse Ühing
Vastuhakk Väljasuremisele Tallinn
Nõmme Tee Selts
Ühepuulootsiku Ühing
Raplamaa Loodushoiu MTÜ
Roheline Kogukond MTÜ
Muraste Looduskool
Fridays for Future Eesti
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing Sorex
Hiite Maja SA
