Keskkonnaühenduste hinnangul põhinevad metsanduse arengukava (MAK2030) raiemahud valeandmetel, lisaks on eelnõu ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu ja nii ei ole see kooskõlas ka kehtivate seadustega, kahjustades rängalt metsa ökosüsteeme ja halvendades loodushüvede kättesaadavust.
Valitsus ja keskkonnaministeerium said teisipäeval enam kui neljakümnelt keskkonnaühendustelt avaliku ühispöördumise, milles rõhutatakse, et metsanduse arengukava lõppjärgus oleva eelnõu mustand pole ligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinud probleemidele. Läkituse allkirjastasid lisaks Eestimaa Looduse Fondile (ELF), Eesti Rohelisele Liikumisele (ERL), noorte kliimaühendusele Fridays For Future (FFF) ja MTÜ-le Päästame Eesti Metsad (PEM) veel 39 keskkonnaorganisatsiooni. Nende sõnul ei paku arengukava eelnõule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) probleemidele lahendust, vaid hoopis süvendab juba niigi kehva olukorda. Samuti on eelnõu vastuolus nii säästva arengu seaduse kui ka rahvusvaheliselt Eestile pandud kohustustega.
“Keskkonnaühendused, kellest paljud tegutsevad vabatahtlike toel, on sunnitud jällegi täitma lünka riigiasutuste tegemata töös,” ütles MTÜ Päästame Eesti Metsad koordinaator Liina Steinberg. „Selleks lüngaks on metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste eest seismine. MAK2030 protsessis oleks võimalik saavutada tasakaalukas kokkulepe, juhul kui keskkonnaministeerium võtaks vähemalt neutraalse vahendaja rolli – hakates ideaalis päriselt seisma elukeskkonna eest – ning loobuks puidutööstuse prioriseerimisest.“
Vanema põlvkonna Saaremaa metsaülem Leo Filippov lisas, et seni on valitsuskoosseisud süstemaatiliselt jätnud arvesse võtmata kõik varasemad avalikkuse püüded ja pöördumised algatamaks sisulisi muutusi metsapoliitikas ja raiepraktikas. Seekordse pöördumise allkirjastanud 43 ühendust sedastavad selgelt, et enam ei saa lasta metsanduspoliitikutel, metsandusametnikel ja raieärieliidil lükata laualt maha metsandusproblemaatika sisulist ning sügavat käsitlust, märkis Fillippov.
Keskkonnaõiguse Keskuse ning välisekspertide koostatud värske eksperthinnang rõhutab, et kohustus Eesti metsade sisuliseks säästvaks majandamiseks tuleneb ühemõtteliselt nii Eesti õigusest ja poliitikadokumentidest kui ka Euroopa Liidu liikmena võetud kohustustest. Paraku pole metsanduse arengukava koostamise juures sellega sisuliselt arvestatud. Keskkonnaõiguse Keskuse ja Partnership for Policy Integrity (PFPI) augustis valminud eksperthinnang kannab pealkirja “Metsanduse arengukava 2030 eelnõu vastavus säästva arengu õiguslikele kohustustele” ja on kättesaadav siit: https://bit.ly/3SHyYgi.
Eksperthinnangus seisab, et eelnõus välja pakutud raiemahtu – keskmiselt 10 miljonit tihumeetrit aastas – ei saa ainuüksi juurdekasvu ja raiemahu suhet arvestades säästlikuks lugeda. Soovitatud raiemaht põhineb seejuures valeandmetel, kuna arengukava alusmaterjalides välja toodud statistikas on seniseid raiemahte suure tõenäosusega alahinnatud. JRC andmetest nähtuvalt on Eesti järjepidevalt kasutusse võtnud umbes 2 miljonit tihumeetrit rohkem puitu kui ametlikus statistikas kajastub. Ametlik hinnang metsakasutusele ning metsa juurdekasvule põhineb statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel, mis ei ole usaldusväärsed ega ka kontrollitavad. Samuti on raiemahu ja metsa juurdekasvu suhte arvutamisel arvestatud juurdekasvuga sellistes metsades, mis ei ole tegelikult majandusmetsad, vaid peaksid olema raie eest kaitstud. Eelnõus nimetatakse neid alasid „kaitsemetsadeks” ning „kaitsefunktsioonidega metsadeks”. Kõik need asjaolud viitavad sellele, et tegelik metsa juurdekasvu ja raie suhtarv on kõrgem kui ametlikes andmetes raporteeritud.
Aastas 10 miljoni tihumeetrini ulatuv soovituslik raiemaht põlistaks senise intensiivse metsamajanduse käesoleval kümnendil, olgugi et selle ebasoodne mõju metsaelustikule on hästi tõestatud. Meetmed elurikkuse kaitseks on ebapiisavad ning eelnõus leidub seni rakendamata uusi meetmeid, mis töötavad otseselt elurikkuse eesmärkidele vastu. Soovitusliku raiemahu rakendamise korral ei leevendaks metsamajandus kliimakriisi, vaid võimendaks seda ning oleks seega vastuolus rahvusvaheliselt võetud kohustustega.
MAK2030 läheneb ühiskonnas väga teravalt tähelepanu saavatele metsandusega seotud sotsiaalkultuurilistele küsimustele pinnapealselt ega paku probleemidele tõhusaid lahendusi. Arengukava eelnõu koostamisel on oluliselt rikutud kaasamisnõudeid, sest isegi kui huvitatud osapooli algfaasis aktiivselt kaasatakse, lükatakse nende sisend reeglina lõpuks ikkagi kõrvale.
Avaliku pöördumise täistekst on siin.
