Artiklid

Vello Keppart, säästliku metsanduse ekspert, Leo Filippov, metsakasvatusinsener, Farištamo Eller, looduskaitsja Eesti Erametsaliit on teinud ettepanekud 1 , kuidas nende meelest oleks mõistlik bürokraatiat vähendada. Kahjuks peab ettepanekus toodud punktide põhjal tõdema, et EestiErametsaliidus puudub täielikult vastutustundlik metsakasvatuslik kompetents. Metsakasvatajad ei peaks tegutsema justkui nad ei teaks ega arvestaks metsabioloogiapõhimõtteid, mis on metsakasvatuse aluseks. Mets on väga keeruline tasakaalus olev ökosüsteem ja õigusaktid peavad seda […]

Mind üllatas president Alar Karise 23. jaanuaril sotsiaalmeediasse tehtud kanne, milles ta ütles maakonnalehtede peatoimetajatega kohtumise kokkuvõtteks: “Samuti rääkisime Eesti elu pidurdama hakanud vastuseisudest erinevatele arendusprojektidele.” Olen sellele nüüd tükk aega mõelnud ja ikka kahtlen, kas seisukoht, et arenguks peetakse peaasjalikult ainult hoonete ehitamist, erinevaid arendusi, tööstuste rajamist, tarbimist ja kulutamist, pole mitte poolik. Meie tarbimine ja kulutamine, tootmine ja ka raiskamine tuleb ju meie enda elukeskkonna, toimivate

„Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse“ eelnõu (14.12.2024) kohta.Juhime tähelepanu, et kavandatud on jätkuvalt väga palju olulisi muudatusi, mille mõju pole analüüsitud, samas puuduvad pikalt ühiskonnas arutatud ning laia toetust omavad teemad nagu pesitsusrahu ja kogukonnametsade kaitse.Lisaks on sügavalt arusaamatu, miks plaanib ministeerium seaduse tasandil sisse viia erisuse Riigimetsa Majandamise Keskuse tarvis. Tegemist on plaaniga lubada riigimetsadespüsimetsanduse ja valiksraie tegemise sildi all (ka väga noorte)

Kliimaministeeriumi kava tekitab olukorra, kus suurarenduste tõttu keskkonnamõjude hüvitamiseks vajalike hüvitusalade moodustamise tõttu tuleks teisest otsast kaitsealasid hoopis kustutama asuda. Hüvitusalade arvestamine kaitsealade 30 protsendi sisse on otseselt looduse hoidmise takistamine. Hiiglaslikke arendusi on Eestis laual ilmselt rohkem kui kunagi varem – riigikaitselised suurprojektid, Rail Baltic, tuule- ja päikesepargid, energiataristu jms –, mistõttu on loodusele tekitatud kahju hüvitamist vaja edaspidi samuti rohkem kui kunagi varem.

Süsiniku sidumise kiirusest on veelgi olulisem juba kogu metsas, nii mullas, juurtes kui tüvedes, talletatud süsinik – mida vanem mets, seda rohkem on metsas süsinikku talletunud. Metsad on imelised kooslused – kuigi vanades metsades puude juurdekasv väheneb, seovad metsad süsinikku jätkuvalt aastasadu edasi nii mulda, juurtesse kui tüvedesse. Niisiis – mida vanem mets, seda rohkem seotud süsinikku! Texase A&M Ülikooli metsaökoloogia professor Asko Noormets selgitab Eestimaa

Metsaseaduses kehtisid kuni 2008. aasta lõpuni metsakategooriad – hoiumets, kaitsemets ja tulundusmets, millega olid määratud metsa kasutamise ja majandamise eesmärgid. Pärast metsakategooriatest loobumist 2009. aastast alates muutus metsade kitsalt puiduvarumise eesmärgil majandamine lihtsaks, sest kõik väljaspool kaitsealasid asuvad metsad muutusid automaatselt tulundusmetsadeks. Selline metsade majandamise suund ja põhimõte on toonud kaasa väga palju kahju nii looduskeskkonnale kui ka inimestele, kes üle Eesti oma kodu- ja