Riigikogu keskkonnakomisjon arutab esmaspäeval, 27. mail rahvaalgatust “Kaitsealad kaitse alla”, mis kutsub keelama rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumise. Algatuse eestvedajate hinnangul on lubamatu, et elurikkuse hoidmiseks mõeldud kaitsealasid saab jätkuvalt tüki haaval lagedaks raiuda, mitõttu kaovad ka seal elavad liigid.
Viimase kümne aasta jooksul on väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid leevendatud nõnda, et neil aladel on võimalik soodsamatel tingimustel metsa raiuda. Kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Lageraiete hulk kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Kusjuures suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on kahjuks järel veelgi vähem kui 2% kogu metsamaast.
Rahvaalgatuse ühe algataja Päästame Eesti Metsad MTÜ huvikaitsja Farištamo Eller tõi välja, et ka 2023. aasta Riigikontrolli auditis toodi esile, et praegune kaitsealade kaitsekorraldus, mis ei välista uuendusraieid ehk erinevaid lagedaks raiumist võimaldavaid võtteid, ei taga kaitstavate metsade väärtuste hoidmist ja säilimist. “Paljude inimeste jaoks on tulnud üllatusena, et kaitsealadel saab üldse raiuda, rääkimata veel lagedaks raiumisest. Seda kummatavam on, et samal ajal, kui meie kaitsealasid päriselt lagedaks raiutakse, nõuab teatud ring metsaettevõtteid Toompeal veelgi leebemaid regulatsioone. Kaitsealadel ei ole sisulist kaitset võimalik mitte kuidagi teisiti tagada kui lagedaks raiumise võtetest ehk lage- ja teistest uuendusraietest loobudes,” lisas Eller.
Paljud metsad on siiani olnud kaitse all vaid paberil ja nime poolest. See on kaasa toonud metsade elurikkuse kiire kao. Näiteks haudelinnustiku riikliku seire andmetel on Eesti metsalindude arvukus kiires languses. Perioodil 1983-2018 on metsalinnustiku arvukus vähenenud lausa 26% võrra ja analüüside kohaselt on suurimaks mõjutavaks teguriks metsamajandamise viis. Kõige halvemini läheb liikidel, kes on inimpelglikud ja vajavad vanades loodusmetsades asuvaid elupaiku.
Rahvaalgatust toetas 2252 inimest ning 34 organisatsiooni. Algatust vedas eest Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Läänemaa MTÜ ja Hoiame Loodust MTÜ. Sellega liitusid MTÜ Roheline Pärnumaa, Päraküla Selts MTÜ, Seltsing Roheline Kuusalu, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Haabjaselts MTÜ, MTÜ Meie Nursipalu, MTÜ Niilusoo, MTÜ Eesti suurkiskjad, MTÜ Kose valla Loodusselts, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiaühing, Loomus MTÜ, Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Kanepi Looduse Kaitseks, Sütiste Metsa Selts, Tallinna Looduskoostöö Koda, Rohelise elustiili portaal Bioneer, Eesti Metsloomaühing, Eesti Ökokogukondade Ühendus, Kagu-Eesti Loodusrahvas, Hiite Maja, Estonian Anthropocene Center MTÜ, Noored Rohelised, MTÜ Aade, Keskkonnateabe Ühendus, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Märgalade Ühing, Püsimetsaühistu, Eesti Loodusturismi Ühing, Rannamännikute kaitseks MTÜ.
