Lõputu kohtuskäimine keskkonnakaitse asemel
Keskkonnaagentuur kaebas edasi Tallinna Halduskohtu 17. juunil tehtud kohtuotsuse kohtuasjas, mille algatasid 2021. aastal kolm keskkonnaorganisatsiooni (MTÜ Roheline Kogukond, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Keskkonnateabe Ühendus) statistilise metsainventuuri (SMI) andmete teemal. 16. augustil võttis Tallinna Ringkonnakohus keskkonnaagentuuri apellatsioonkaebuse menetlusse.
Statistilie metsainventuuri (SMI) andmete avalikustamise kohtuasjas on eelotsuse juba langetanud Euroopa kohus 2024. aasta märtsis, leides, et andmeid võib salastada üksnes juhul, kui tekib mõistlikult ettenähtav ja konkreetselt põhjendatud risk Eesti rahvusvahelistele suhetele või keskkonnakaitsele. See risk oli kirjeldatud Keskkonnaagentuuril üldsõnaliselt ja pigem hüpoteetiliselt, mistõttu polnud see kohtul argumendina arvestanud.
Kaebajate sõnul on kahetsusväärne, et riigiasutus nõnda kohtuskäimist jätkab. “Kas tõesti on lihtsam lõputult kohtus käia ja sellele maksumaksja raha kulutada kui oma praktikatele otsa vaadata, neid vajadusel muuta ja päriselt keskkonnakaitsega tegeleda?” küsivad kaebajad.
Aasta pärast kohtuasja algatamist, 2022. aastal muudeti metsaseadust, piirates andmetele ligipääsu sõnaselgelt ka seadusega. Muudatuse järgi hakkasid ülikoolid kindlatel tingimustel saama taotleda SMI andmete väljastamist, ent teistel osalistel, sh keskkonnaühendustel aga jätkuvalt neile andmetele ligipääs puudub. Püsiproovitükkide koordinaadid kuuluvad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 24 lg 2 järgi keskkonnateabe korras avalikustamisele, kuid jõustunud seaduse muudatus piirab seda endiselt (MS § 9, lg 8).
Halduskohtu otsus, mille Keskkonnaagentuur edasi kaebas, selgitas, et “keskkonnaorganisatsioonide huvid ei ole eelduslikult kokkulangevad metsaomanike või -arendajate huvidega, pigem on need hoopis vastassuunalised, mistõttu pole usutav, et statistikaga manipuleerimine oleks keskkonnaorganisatsioonide huvides või ka nende võimuses.” Kohus selgitas kohtuotuses, et Keskkonnaagentuuri (vastustaja) poole pöördunud keskkonnaorganisatsioonidel on keskkonnaalaste õiguste tagamisel täita oluline roll, mistõttu peaks kohtu arvates andmete esitamata jätmine, mis võimaldab veenduda riikliku statistika õigsuses, tuginema konkreetsele õiguslikule alusele ja olema põhjendatud. Vastustaja põhjendused aga ei täida kohtu hinnangul Euroopa Kohtu antud suunises toodud nõudeid, st puuduvad tõendid, mille pinnalt tuvastada, et avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada direktiiviga kaitstud huve, kusjuures kahjustamise riski peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla ainult hüpoteetiline.
