Muudatusettepanekud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule
Muudatusettepanekud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule (612 SE)
Muudatusettepanekud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule (612 SE)
Valitsuskabineti otsus defineerida 70% metsamaast majandusmetsadena ja kaitsealadel uuendusraieid sh lageraieid mitte ära keelata on räige hoolimatus kogu Eesti suhtes. See otsus on potentsiaalselt bürokraatiat ja kulusid tohutult suurendav, mitte vähendav. Seda otsust on juba ka üksjagu kritiseeritud , et see otsus sündis väheste huvides ja seisab kitsa ringkonna lühiajaliste ärihuvide eest.(1,2) Metsade jätkusuutliku majandamisega sel otsusel seost pole, see on pelgalt hiigelkohustus riigile. Valitsuse
Metsanduses ei tohi langetada otsuseid uisapäisa Loe edasi »
Vello Keppart, säästliku metsanduse ekspert, Leo Filippov, metsakasvatusinsener, Farištamo Eller, looduskaitsja Eesti Erametsaliit on teinud ettepanekud 1 , kuidas nende meelest oleks mõistlik bürokraatiat vähendada. Kahjuks peab ettepanekus toodud punktide põhjal tõdema, et EestiErametsaliidus puudub täielikult vastutustundlik metsakasvatuslik kompetents. Metsakasvatajad ei peaks tegutsema justkui nad ei teaks ega arvestaks metsabioloogiapõhimõtteid, mis on metsakasvatuse aluseks. Mets on väga keeruline tasakaalus olev ökosüsteem ja õigusaktid peavad seda
Eesti Erametsaliidul tundub puuduvat vastutustundlik metsakasvatuslik kompetents Loe edasi »
Keskkonnaühendus rõhutab vajadust pidada lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pesitsusrahu kõikides metsades, et lasta lindudel häirimatult haududa ja pojad üles kasvatada Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu. Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud ligikaudu 80–100 linnuliiki. Kahjuks pole endiselt looduskaitseseadusesse sisse kirjutatud muudatust, mis keelaks ühemõtteliselt raietegevuse lindude pesitsusajal. Kohustusliku pesitsusrahu kehtestamist on Eestis nõutud
Ka sel aastal pesitsevad meie metsades linnud Loe edasi »
Taani keskkonnaorganisatsiooni NOAH, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Läti Ornitoloogiaühingu uus raport „No smoke without fire“ näitab, et Taani kestlikkuse seadus ei toimi. Taani impordib Balti riikidest suurtes kogustes puitu, põletab seda ja nimetab seda kestlikuks energiaks. Eesti ja Läti metsad aga hävivad, väärtuslikud elupaigad hävivad isegi kaitsealadel ja süsinikku siduvad alad muutuvad süsiniku heitjateks. Eestis ja Lätis on metsad olulised nii ühiskondlikult kui ka
Mind üllatas president Alar Karise 23. jaanuaril sotsiaalmeediasse tehtud kanne, milles ta ütles maakonnalehtede peatoimetajatega kohtumise kokkuvõtteks: “Samuti rääkisime Eesti elu pidurdama hakanud vastuseisudest erinevatele arendusprojektidele.” Olen sellele nüüd tükk aega mõelnud ja ikka kahtlen, kas seisukoht, et arenguks peetakse peaasjalikult ainult hoonete ehitamist, erinevaid arendusi, tööstuste rajamist, tarbimist ja kulutamist, pole mitte poolik. Meie tarbimine ja kulutamine, tootmine ja ka raiskamine tuleb ju meie enda elukeskkonna, toimivate
Õigustatud ootus – kas üksnes ja ainult kasum iga hinna eest? Loe edasi »
Vastuseks pöördumisele suurkiskjate teemalAntud pöördumine, mis on Riigikogule saadetud ja menetlusse võetud,sisaldab kahjuks mitmesugust valeinfot ning moonutatud ja tõendamataväiteid. jäetud ketikoerte või lahtiselt peetud koertega, kel pole võimalikhuntide eest kuskile varjuda.Koera omanikul on kohustus tagada oma lemmiku turvalisus(Loomakaitseseadus). Olgu selleks tuppa või mõnda muudehoonesse laskmine, tõhusa aia ehitamine vms.Miks koeraomanikud jätavad oma lemmiku ööseks järelvalveta õueka olukorras, kus on teada, et piirkonnas võib liikuda hunte,
„Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse“ eelnõu (14.12.2024) kohta.Juhime tähelepanu, et kavandatud on jätkuvalt väga palju olulisi muudatusi, mille mõju pole analüüsitud, samas puuduvad pikalt ühiskonnas arutatud ning laia toetust omavad teemad nagu pesitsusrahu ja kogukonnametsade kaitse.Lisaks on sügavalt arusaamatu, miks plaanib ministeerium seaduse tasandil sisse viia erisuse Riigimetsa Majandamise Keskuse tarvis. Tegemist on plaaniga lubada riigimetsadespüsimetsanduse ja valiksraie tegemise sildi all (ka väga noorte)
Kliimaministeeriumi kava tekitab olukorra, kus suurarenduste tõttu keskkonnamõjude hüvitamiseks vajalike hüvitusalade moodustamise tõttu tuleks teisest otsast kaitsealasid hoopis kustutama asuda. Hüvitusalade arvestamine kaitsealade 30 protsendi sisse on otseselt looduse hoidmise takistamine. Hiiglaslikke arendusi on Eestis laual ilmselt rohkem kui kunagi varem – riigikaitselised suurprojektid, Rail Baltic, tuule- ja päikesepargid, energiataristu jms –, mistõttu on loodusele tekitatud kahju hüvitamist vaja edaspidi samuti rohkem kui kunagi varem.
Keskkonnaühendused saatsid eile tagasiside Pärnusse planeeritava metanoolitehase detailplaneeringule ja KSH programmile, milles teevad ettepaneku loobuda tehase kavandamisest. Metanoolitehas lisaks täiendavat raiesurvet niigi toimuva üleraie tingimustes, samuti toob tehase praegune asukohavalik kaasa 11,6 hektari vääriselupaikade hävitamise. Andmed näitavad, et Eesti metsatagavara väheneb, liigiline koosseis halveneb, metsade keskmine vanus nooreneb ning ka avalikkus ootab raiemahu alandamist. Planeeritav metanoolitehas suurendaks puidunõudlust aga veel vähemalt miljoni kuupmeetri võrra. Praegu
Keskkonnaühendused Pärnu linnavalitsusele: metanoolitehase plaan on vastutustundetu Loe edasi »