Keskkonnaühendused saatsid eile tagasiside Pärnusse planeeritava metanoolitehase detailplaneeringule ja KSH programmile, milles teevad ettepaneku loobuda tehase kavandamisest. Metanoolitehas lisaks täiendavat raiesurvet niigi toimuva üleraie tingimustes, samuti toob tehase praegune asukohavalik kaasa 11,6 hektari vääriselupaikade hävitamise.  Andmed näitavad, et Eesti metsatagavara väheneb, liigiline koosseis halveneb, metsade keskmine vanus nooreneb ning ka avalikkus ootab raiemahu alandamist. Planeeritav metanoolitehas suurendaks puidunõudlust aga veel vähemalt miljoni kuupmeetri võrra. Praegu

Kliimaminister Yoko Alender esitas 28. novembril ettepaneku jätta Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) määratav järgmise aasta uuendusraie pindala samaks 2024. aastaga ignoreerides põhiprobleemi Eesti metsanduses – aastakümneid kestvat pidevat üleraiet ehk kestvat puidu ületarbimist.  Riigi ülesanne on piiratud ressursi – puidu – kasutust suunata selliselt, et see tooks riigile kõige enam ühtlaselt ja pidevat kasu. Paraku käitub ministeerium jätkuvalt vastutustundetult uuendusraiete pindala riigimetsas mitte vähendades. Pöörane

Keskkonnaagentuurilt saabus ilveste küttimise ettepanek 25. novembril ja selles on kirjeldatud kahte stsenaariumit: lubada 55 ilvese küttimist või üldse mitte lube anda. Keskkonnaühendused ja loomakaitsjad soovitavad keskkonnaametil valida teine stsenaarium ehk ilveste küttimiseks lube mitte väljastada. Põhjuseid, miks ilveseid ei peaks üldse küttima, on mitu: ilvesed ei põhjusta inimestele majanduslikku kahju, mida näitavad ka Keskkonnaagentuuri andmed; ilvesed ei ole inimestele ohtlikud ning väga oluline on

RMK vastus avalikkuse sisulisele kriitikale nn KAH-alade* osas näib olevat väljuda kriitikarahe alt, kasutades “mõistepesu” ja tuues (sisu muutmata) kasutusse uue termini, millel ei näi olevat ei seaduslikku ega praktilist alust – kogukonnaala. Kogukonnametsade lagedaksraiumise probleem on aga sisuline, mitte kommunikatiivne. Milles seisneb sisuline, lahendamist vajav, probleem Sisuline probleem, mida RMK mõistepesu ei lahenda on, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on  üle Eesti kogukonnametsi, puhke-

Lõputu kohtuskäimine keskkonnakaitse asemel Keskkonnaagentuur kaebas edasi Tallinna Halduskohtu 17. juunil tehtud kohtuotsuse kohtuasjas, mille algatasid 2021. aastal kolm keskkonnaorganisatsiooni (MTÜ Roheline Kogukond, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Keskkonnateabe Ühendus) statistilise metsainventuuri (SMI) andmete teemal. 16. augustil võttis Tallinna Ringkonnakohus keskkonnaagentuuri apellatsioonkaebuse menetlusse. Statistilie metsainventuuri (SMI) andmete avalikustamise kohtuasjas on eelotsuse juba langetanud Euroopa kohus 2024. aasta märtsis, leides, et andmeid võib salastada üksnes juhul,

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) koostas Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) tellimusel analüüsi, milles selgus, et kui metsaraiega kahjustataks loodusväärtusi, võib see kujutada endast keskkonnaohtu. Kohtupraktika näitab, et sellistel juhtudel ei ole lubatav anda metsateatisi automatiseeritud menetluses, mida seni tihtilugu tehakse, vaid tuleb hinnata raie võimalikku mõju keskkonnale, kaasata avalikkust ja kaaluda erinevaid huve. Analüüsi eesmärgiks oli uurida ja anda ülevaade, kas ning kuidas on muutunud õiguslik