Mänsak

NÄDALA PESITSEJA vol 5 – MÄNSAK Mänsaku ladinakeelne nimetus: Nucifraga caryocatactes Kaal: ca 155 – 215 gArvukus: umbes 5000-10 000 pesitsuspaariRahvapäraseid nimetusi: pähklikreet, pähklikrõõt, ubarääk Mänsak on vareslaste sugukonda, mänsakute perekonda kuuluv pasknäärist väikesem metsalind. Eristatakse mitut alamliiki – Euroopas ida suunas kuni Uuraliteni on levinud pähklimänsak, sealt ida poole seedrimänsak. Eestis on mänsak eelkõige levinud Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eesti metsades. Mänsak, ehk maakeeli ubarääk …

Mänsak Loe edasi »

Ossinovski: raiemahu vähendamine kolmandiku võrra nõuab selget otsust

Pesitsusraadio tiim tänab ajakirjanikke, et te meid kuulate.Aitäh, Jevgeni Ossinovski, et saates arvamust avaldasid. Saadet saab järele vaadata-kuulata siit:https://www.facebook.com/watch/live/?v=790679128534337&ref=watch_permalink Postimehest loeme:«Meil ei ole mõtet arutada seda, kas keelata KAH-aladel lageraied ära või piirata langi suurust või tõsta raievanust – need on juba tehnilised detailid. Aga meil on vaja põhimõttelist otsust, et me vähendame raiemahtu märkimisväärselt – ökoloogid on rääkinud umbes kolmandikust. Tänase lageraieks mineva 35 …

Ossinovski: raiemahu vähendamine kolmandiku võrra nõuab selget otsust Loe edasi »

Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu

Postimehes 25.04 ilmus usutlus Kaarel Võhanduga: https://lounapostimees.postimees.ee/7231602/eesti-metsadest-on-35-aastaga-kadunud-3-5-miljonit-lindu Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu. “Kahjuks ei ole linnulaulu vähemaks jäämine ainult tunnetuslik, vaid seda kinnitavad ka loendusandmete põhjal tehtud analüüsid. Nii EOÜ kui ka keskkonnaagentuuri tehtud arvutused näitavad, et Eesti metsades on lindude arvukus vähenenud umbes protsendi võrra aastas ehk ümardatult 50 000 haudepaari võrra aastas. 1980ndatega võrreldes on meil metsades seega …

Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu Loe edasi »

Pasknäär

PASKNÄÄR – NÄDALA PESITSEJA NR 4 Pasknäär on lind, kellel on hulganisti rahvapäraseid nimesid: näär, pasknäru, metsnäär, pasaraak, sittharakas, paskrajakas, laaneharakas, pajurästas, kartulirääk, laaneharakas, pajurästas, tammerääk, pähklirääk, kartulikreet, hobusesitajüri, lidrilind, rääkijalind jne. Vanarahvas on arvanud, tema hääl on tinginud sellised omapärased nimed. On viidatud ka sellele, et omal ajal nokkis ta hobuse pabulaid. Samas teised linnud nokkisid ka, aga said siiski ilusamad nimed. Tuleb tõdeda, …

Pasknäär Loe edasi »

Laanepüü

Laanepüü (Tetrastes bonasia) – Nädala pesitseja 3 FakteKaal: ca 320-410 gArvukus: pesitsusperioodil 20–40 tuhat paari, talvel 60–100 tuhat linduRahvapäraseid nimetusi: räbtsik, metsapüü, püü, püvi, laaspüvi, kõrvepüüLaanepüü on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Ohustatud liigina on laanepüü kantud ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa nimistusse. HuvitavatNii nagu teisedki metsislased, tegelevad laanepüü isaslinnud ka sügiseti endale koduterritooriumi hõivamise ning paarilise otsimisega, täpselt nii nagu see on kevadel, …

Laanepüü Loe edasi »

Urmas Tartes: kevadsuvised raied käivad ainult metsa tervise arvelt

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes rääkis pianist Farištamo Elleri modereeritavas “Pesitsusraadios”, et kevadsuviseid raieid pole võimalik eriti millegagi põhjendada, liiatigi mõjuvad need metsa tervisele halvasti. “Kui me räägime metsamajanduslikust kontekstist, ökosüsteemi vastupidavusest, metsamajanduse kvaliteedist, puidukvaliteedist, siis siin on null põhjendust kevadsuvistele metsaraietele,” ütles Tartes, kelle sõnul taandub linnurahuaegne raie puhtalt sotsiaalmajanduslikule aspektile ehk teisisõnu tööhõivele. Majandusmets olgu ökoloogiliselt vastupidav “Metsadel on väga palju keskkonnaseisundi …

Urmas Tartes: kevadsuvised raied käivad ainult metsa tervise arvelt Loe edasi »

Ahto Kaasik: Munapüha ja raierahu

Pühapäeval on munapüha, mis on meie rahvakalendris üks tähtsamaid kevadpühi. Nagu nimigi ütleb, pühitseb see päev muna ja uue elu sündi. Munapüha keskne kujund on muna kui elu jätkumise ja sünni ime. Mune värvides, koksides, üles riputades või veeretades järgime iidset tava, mis on omane nii paiksetele loodususunditele, kui ka kristlikele rändusunditele. Ajapikku on põline looduspüha ja kirikupüha liikunud samale ajale. Tuleb tunnistada, et munas …

Ahto Kaasik: Munapüha ja raierahu Loe edasi »

Kanakull

KANAKULL (Accipiter gentilis gentilis) – NÄDALA PESITSEJA 2 Kindlasti tunnevad paljud kanakulli vähemalt nimepidi, kuid vähesed on teda looduses näinud. Ega see lihtne olegi, sest varjatud eluviisiga väle lendaja satub isegi röövlinnu-uurijate pilgu alla üsna harva. Eestis on tema arvukus kiiresti langemas. Kanakull kuulub Eestis teise kaitsekategooria liikide hulka. Kanakull elab Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Euroopas pesitseb ta peaaegu kõikjal, kuid vähem on teda Lääne- ja …

Kanakull Loe edasi »

Teel linnusõbraliku metsa poole

Liina Steinberg Väike mõtisklus inspireerituna #pesitsusrahu kampaania esimese nädala #pesitsusraadio saadetest. Peame end loodust armastavaks rahvaks, kelle pärimuses on juttu, kuidas linnupesade rüüstamine on suur patt, mida ei saa andeks. Folkloorikogujad on talletanud värvikaid, piirkonniti varieeruvaid kirjeldusi sellest, mis kõik patustanud inimesega võib juhtuda. Ometi on olukord juba aastaid selline, et meie metsades hukkub kevad-suvise raie käigus ligikaudu 100000 linnupoega. See on meeletu arv niikuinii, …

Teel linnusõbraliku metsa poole Loe edasi »

Metsis

METSIS (Tetrao urogallus L.) – NÄDALA PESITSEJA 1 Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) andmetel pesitseb Eesti metsades ja puistutes umbes 100 linnuliiki ja hinnanguliselt 70% kõigist haudelinnupaaridest. Meie metsalinnustik on rikas tänu mitmekesistele metsakooslustele ja Eesti soodsale geograafilisele asendile. Metsade linnustiku seisund ei ole aga kiita. Eriti puudutab see metsise populatsiooni, mis on Eestis vähenenud märgatavalt viimaste aastakümnete jooksul. Mõju avaldavad nii looduslikud kui ka inimtekkelised tegurid …

Metsis Loe edasi »

Scroll to Top