Linnukool

Valgete tähnide ja pruunikasmusta sulestikuga mänsak meenutab välimuselt hiiglaslikku kuldnokka, olles enam-vähem ühte mõõtu pasknääriga. Meie vareslastest on mänsak vast kõige vähem tuntud, sest erinevalt teistest vareslastest on tema läbi ja lõhki metsalind. Väljaspool metsa võib mänsakut kohata vaid rändel. Mänsaku elupaikadeks on mitmesugused vanemad kuusikud ja kuuse-segametsad. Kuigi liik on levinud üle Eesti, leidub teda tihedamalt siiski läänesaartel. Eriti meelsasti pesitseb mänsak seal, kus […]

Ronk pani küünlapäeval oma pessa esimese „palgi“, teadis vanarahvas. Ja teadis üpris täpselt. Sest kuigi ronk ei tea küünlapäevast tuhkagi, hakkab ta ometi just veebruaris pesaehitusega pihta. Olgu siis olemasoleva renoveerimisega või suisa uue ehitamisega nurgakivist alates.    Kevadel ronga pesa juurde sattununa võib saada ronkade tõsise meelepaha objektiks. Kuuldavale lastakse selges ronga keeles sõnad, mis Lutsu „Kevadest“ tuntuks saanud: „Kasi minema!“ Kusjuures „No tule siis!“

Kevadel rõkkab mets linnulaulust. Juskui üksteisest üle püüaksid nad kõik hõisata. Eks nii olegi, iga lind püüab ju lauluga märku anda teistele liigikaaslastele, et siin on minu territoorium! Nii ka käblik. Üks pisemaid linde kogu Euroopas. Üksnes pöialpoiss on kümnegrammisest käblikust veel pea poole tillem. Aga käbliku laul on vaatamata linnu väiksusele metsas üks valjemaid. Kunagi üks naljahammas võrdles, et kui inimene suudaks oma kehakaaluga