Lase LINNUPOJAL SUUREKS KASVADA!
Kutsume üles pidama metsades pesitsusrahu 15.04-31.08.
Milleks on vaja pesitsusrahu?
Vabaühendused paluvad pidada kevadsuvist pesitsusrahu, et linnupojad saaksid suureks kasvada.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu Ülikoolis tehtud analüüs „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed” näitab, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega.
Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, mille käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad.
Metsalindude arvukus Eestis väheneb 42 600–58 800 haudepaari võrra aastas. Oleme jõudnud Euroopa Liidus langejate edetabeli esikolmikusse: viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48, Rootsis 41 ning Madalmaades 40 protsenti.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad paluvad nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida linde haudumise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kaitsealadel tuleb hoiduda raietöödest 15. märtsist kuni 31. augustini, majandusmetsas 15. aprillist kuni vähemalt 15. juulini.
Lindude pesitsusperioodil tuleks hoiduda metsaraiest, aias puude, põõsaste ja hekkide pügamisest. Samuti tuleks puutumata jätta oksa- ja risukuhjad, kuhu linnud võivad pesa teha. Heinateo võiks lükata suve teise poolde. Vältimatu niitmisvajaduse korral tuleks seda teha ala keskelt äärte poole. Kassidele on lennuvõimetud linnupojad kerge saak, seepärast tuleks oma lemmikloomad hoida toas või õues range järelevalve all.
“Olen teinud rähni ja haudelinnustiku seiret sadades punktides Eesti metsades. Sellist paika, kus pesitsusajal ühtegi lindu ei ole, pole ma veel kohanud,” lausus Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. “Linnud pesitsevad kõigis meie metsades. Seega peab metsaomanik arvestama, et kui ta pesitsusajal metsa raiub, siis tapab ta suure tõenäosusega ka linnupoegi ja seega rikub seadust.”
Päästame Eesti Metsad esindaja Liina Steinberg meenutab, et Eestis on traditsiooniliselt metsa tehtud talvel. “Alles viimastel aastakümnetel on hakatud metsa tegema ka kevadsuvisel ajal. Kevadel ja suvel metsa raiudes ei hukku ainult linnupojad, vaid saab tugevalt kahjustada ka pinnas, levivad seenhaigused, lisaks pole sel ajal raiutud puit kvaliteetne,” tõdeb ta.
Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud ligikaudu 80–100 linnuliiki. Lähikuude jooksul tutvustavad vabaühendused meie metsades elavaid linde ja nende pesaelu, et inimesed mõistaksid paremini pesitsusaegse raie mõju metsalinnustikule.
