Metsal on inimese jaoks neli peamist väärtust: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline. Nende vahel peab valitsema tasakaal.

Eesti Vabariigis kui arenenud riigis peaks see tasakaal olema tagatud seaduste ja muude õigusaktide ning nende asjakohase rakendamisega. Selle manifesti koostajate arvates peituvad Eesti metsanduse tasakaalutuse juured ja praeguse nn kolmanda metsasõja põhjused selles, et tasakaal nende väärtuste vahel on kirjas vaid paberil. Tegelikkuses domineerib see osa metsandussektorist, mis toetab intensiivset metsamajandamist, propageerib seda tugeva lobi- ja suhtekorraldustööga ning võrdleb avalikult puude langetamist metsas saagikoristusega põllumaal.

Selleks, et tasakaal taastada, esitame oma arusaama ja nõudmised.

1. METS ON KODU, MITTE PÕLD

Selle manifesti ja ühismeeleavaldusega 21. märtsil tahame teha kuuldavamaks ka nende inimeste hääle, kes soovivad säilitada kodulähedasi kogukonnametsi, kaitsta vanu loodusmetsi, vääriselupaiku ja rohekoridore, hoida elurikkust ja muistseid pühapaiku, saada abi metsa ravitoimest, korjata marju, seeni ja ravimtaimi, käia mööda matka- ja terviseradu ning nautida metsavaikust.

Kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi väärtusi ei saa mõõta rahas. Tegemist on lahutamatu osaga meie identiteedist.

2. LAGERAIETELE JA METSAMASINATELE RANGEMAD PIIRANGUD

Eesti metsapoliitikas tehtud otsuste tagajärjel on lageraietest ja rasketest metsamasinatest saanud metsade majandamise peamine meetod. Selle tulemusel lõhutakse ära pinnas ja alustaimestik, hävib lugematul hulgal putukaid ja pisiimetajaid. Loomad ja linnud kaotavad kodupaiga aastakümneteks. Rikutud saab veerežiim. Järjest soojemad talved ja külmumata pinnas võimendavad probleeme veelgi.

Metsamasinate liisingumaksed ei tohiks suunata riiklikku metsapoliitikat. Selle kujundajad peavad aru saama, et me ei või jätkata muutunud oludes senise elurikkust hävitava praktikaga. Meil on vaja tõsta uuesti ausse juba varasemast tuttavad loodushoidlikumad majandamisviisid ning toetada riiklikul tasandil uute innovaatiliste lahenduste leidmist.

3. RAIEMAHU VÄHENDAMINE JÄTKUSUUTLIKULE TASEMELE

Eesti metsade mitmekesisus, elurikkus ja kultuuriline väärtus on ohus, kuna metsanduses domineerib raiemaht, mitte lisaväärtuse loomine. Selmet toota kohapeal rohkem hinnalisi ja innovaatilisi täispuidust kestvustooteid, raiuda õigel ajal, valikuliselt ja vähem ning saada metsadest kõrgema kvaliteediga ja väärtuslikumat puitu kauem, saetakse meil eriti just riigimetsas turuhinnast hoolimata aastaringselt ja ohtralt. Märkimisväärne osa meie väärtuslikest metsadest läheb lõpuks välismaale kütteks.

Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) raporti kohaselt ei tohiks raiemaht Eestis ületada 8 miljonit tihumeetrit aastas. Kuna oleme juba aastaid üle selle piiri oma laste ja lastelaste arvelt ette raiunud, tuleks meil nii neile kui ka loodusele tehtud kahju korvamiseks viia maht alla 8 miljoni tihumeetri aastas.

Vastasel juhul olgu otsustajatel vähemalt julgust tõde välja öelda – sellise tempoga jätkates väheneb raiekõlbulike metsade pindala paarikümne aasta jooksul väga suurel määral.

Juba praegu toimuvad suuremahulised raied ka kaitsealadel ja piiranguvööndites.

Metsa kui taastuva loodusvara kriitiline varu tuleb kindlaks määrata, nii nagu seda näeb ette Säästva arengu seadus, ja kaitsealad tuleb võtta ka päriselt kaitse alla, mitte võimaldada elupaiku hävitavate JOKK-skeemide kasutamist nii era- kui ka riigimetsades.

4. METSARAHU KÕIKIDESSE METSADESSE

Praegu kehtib metsarahu 15. aprillist 15. juunini ainult riigimetsas ja sedagi osaliselt. Intensiivsed lageraied pole küll lubatud, aga hädapäraseid metsa- ja raietöid võib siiski teha.

Kõikides Eesti metsades kolm kuud kestev kevadsuvine rahuaeg on miinimum, mida peaksime meid ümbritsevale elusloodusele uue eluringi alustamiseks võimaldama. See on südametunnistuse ja kultuuri küsimus, aga ka arvudes vaadeldav. Metsalindude arvukus on viimastel aastakümnetel vähenenud veerandi võrra. Samas oli 2019. aasta turismisektorile rekordiline aasta – teenuste eksport tõusis 2 miljardi euroni, millest 700 miljonit moodustas loodusega seotud turism. Jätkates suuremahuliste lageraietega, sealhulgas kevad-suvisel lindude pesitsemise ja loomade poegimise ajal, saab Eesti turismisektor aina ulatuslikuma mainekahju.

5. EESTI METSANDUSE JUHTIMISE TULEVIK

Võttes arvesse kõikjal maailmas tehtavaid pingutusi kliima- ja elurikkuse kaitse valdkonnas, sh Euroopa Liidu rohelist kokkulepet ja siin manifestis mainitud riigisiseseid eesmärke, on vaja muuta Eesti praegune metsanduse juhtimise süsteem kitsa ringi põhisest laiapõhjaliseks ning panna see möödapääsmatute muutustega kohanema, vanadest dogmadest loobuma, uuenema ning kõikide sidusrühmadega avatult ja tõeliselt kaasavalt koostööd tegema.

Ajal, mil maailmas on kiirenenud kuues massiline liikide väljasuremine, peab uuendatud RMK olema majandamise asemel metsa kaitsest lähtuv asutus – RMK 2.0 ehk Riigi Metsa Kaitsekeskus.