Eesti Metsapetitsioon • Päästame Eesti Metsad

Eesti Vabariigi Valitsusele, Riigikogule, Presidendile

Metsal on inimese jaoks ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline väärtus ning nende hüvede kasutamise vahel peab valitsema tasakaal. Praegu seda tasakaalu ei ole. Täna on mets peamiselt puidutöösturite tootmisressurss, metsas justkui jõude vedeleva rikkuse allikas. Tasakaalustatud metsandus on ökoloogiliste, kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete väärtuste järjepidev taastootmine.

Nõuame Eesti Vabariigi valitsuselt ja Riigikogu saadikutelt nii koalitsioonis kui opositsioonis seadusandluse ettevalmistamist viivitamatuks üleminekuks tasakaalustatud metsandusele.

Jätkusuutmatu metsamajandamise tagajärjel tekitatud probleemide lahendamist ei saa jätta meie laste ning lastelaste õlule. Me ei saa minna ajalukku põlvkonnana, kes teadlikult pärandab oma järeltulijatele elamiskõlbmatu maa.

Hästi toimivad, liigirikkad ja stabiilsed ökosüsteemid on olulised mitte ainult kultuurilistel või looduskaitselistel põhjustel, vaid ennekõike seetõttu, et nendega on seotud meile, inimestele, eluks vajalikud looduslikud hüved. Kliima, mullastiku, veesüsteemide ja elurikkuse elujõulisusest ning terviklikkusest sõltub meie igapäevane –tõsi seni küll veel teadvustamata –heaolu. Elurikkuse kadu arutult suure metsaraie tagajärjel mõjutab lõpuks nii magevee kättesaadavust, toidutootmist kui ka kultuurilisi ja riigikaitselisi aspekte.

Tasakaalustatud metsandusele ülemineku esimesed sammud on:

1. Raiemahtude vähendamine jätkusuutlikule tasemele

Juba aastaid kestnud üleraie korvamiseks tuleb lubatud raiemaht viia alla 8 miljoni tihumeetri aastas, soovitavalt 4-6 miljonile tihumeetrile.
Eesmärgiks tuleb seada pigem hinnaliste ja innovaatiliste kestvustoodete tootmine, mis võimaldab raiuda valikuliselt ja senisest vähem.
Praeguse tempoga raiet jätkates ammenduvad riigile kuuluvad hetkel raiekõlbulikud metsad umbes kümne aasta jooksul. Juba praegu toimuvad seetõttu suuremahulised raied ka kaitsealadel ja piiranguvööndites. Kaitsealad tuleb hoida seaduslikult kindla kaitse all, mitte võimaldada erinevate JOKK-skeemide kasutamist. Kaitsealade kaitse-eeskirjad ei tohi lubada lageraiet piiranguvööndites. Seda nii era-kui riigimetsades. Metsa kui taastuva loodusvara kriitiline varu tuleb kindlaks määrata, nii nagu seda näeb ette säästva arengu seadus, ja seda ka hoida.

2. Metsamajandamine olgu loodushoidlik

Eesti metsanduspoliitikas baseerub puidutootmine pinnase jaoks liiga rasketel metsamasinatel ning ulatuslikel lageraiealadel. Järjest soojemate talvede tõttu läbi külmumata pinnas ja vahelduvalt põuased-vihmased-tormised suved suurendavad niigi ebasobivate majandusvõtete negatiivset mõju veelgi. Jätkusuutlikult mõtlev peremees ei lõhuks metsamulda ja kasvukohale omast järelkasvu, vaid säästaks alustaimestikku ja hooliks nii nähtavast kui nähtamatust elustikust oma metsas.
Metsakombainide liisingumaksed ei tohi suunata riiklikku metsapoliitikat – vastupidi – ootame riigilt igakülgset toetust uute innovaatiliste metsamajandamisviiside otsimiseleja leidmisele.Erametsanduses tuleb toetuste skeemid ümber kujundada ja makstavaid toetusi täiendada, et soodustada loodushoidlikku metsamajandamist ja püsimetsandust.

3. Raierahu nii riigi- kui erametsadesse

Kõikides Eesti metsades, nii riigi-kui erametsades kolm kuud kestev kevad-suvine rahuaeg on miinimum, mida tuleb meid ümbritsevale elusloodusele uue eluringi alustamiseks võimaldada. Praegu kehtib raierahu 15. aprillist 15. juunini ainult riigimetsas ja sedagi osaliselt. Peaaegu igal pool on lubatud teostada rasketehnikaga hooldus-ja valgustusraieid ning metsa seisundit parandavaid raieid. 2020. aasta kevadel võis teostada ulatuslikke lageraieid ka kuuse-kooreüraski vastase tegevuse raames.Metsalindude arvukus on teadlaste andmetel vähenenud viimastel aastakümnetel lausa veerandi võrra.
Linnud on keskkonnaseisundi hindamisel väga headeks indikaatoriteks, sest ökosüsteemides toimuvad muutused kajastuvad kiiresti nende arvukuses. Nad annavad meile tagasisidet sellest, kuidas me oleme oma ühise elukeskkonnaga viimastel aastakümnetel ümber käinud

4. Eesti metsanduse juhtimise tulevik – Riigimetsa Majandamise Keskusest Riigimetsa Kaitse Keskuseks

Võttes arvesse kõikjal maailmas tehtavaid pingutusi kliima ja elurikkuse kaitseks, sh Euroopa Liidu rohelist kokkulepet ja eespool mainitud eesmärke, tuleb muuta ka Eesti praegust metsanduse juhtimise süsteemi. Tuleb loobuda puidul kui toorainel põhinevast kitsast eesmärgist ja taastada laiapõhjaline metsandus, mis teeb kõikide sidusrühmadega avatult ja tõeliselt kaasavat koostööd, on paindlik ja innovaatiline puidu lisaväärtuse loomisel ning metsa kõrvalsaaduste ja muude ökoloogiliste teenuste kasutamisel põhineva ettevõtluse lubamisel, kaaludes alati põhjalikult nende tegevuste võimalikku ruumilist või looduskeskkonnale suunatud mõju.
Ajal, mil maailmas on kiirenenud kuues massiline liikide väljasuremine, peab uuendatud RMK olema majandamise asemel metsa kui elukeskkonna kaitsest lähtuv asutus –RMK 2.0 ehk Riigimetsa Kaitse Keskus. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik põhjalik reform, alustades RMK nõukogu koosseisu muutmisest, nii et seal oleksid võrdselt esindatud metsa nelja peamise väärtuse –ökoloogilise, kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse –esindajad.

5. Mets on osa Eesti ja eestlase identiteedist

Selle petitsiooni ja kobarmeeleavaldusega 16. augustil tahame teha kuuldavaks nende inimeste hääled, kes vajavad kodulähedasi kogukonnametsi, kes mõistavad vanade loodusmetsade, vääriselupaikade ja rohekoridoride ning kogu elurikkuse olulisust meie enda heaolu loomisel ja kestmisel. Anname sõna inimestele, kes austavad muistseid pühapaiku, tunnevad metsa ravitoimet või ammutavad jõudu tema esteetilisusest. Anname sõna inimestele, kes peavad lugu metsaandidest ja rikastavad nendega oma pere toidulauda.
Metsa kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi väärtusi ei saa mõõta rahas, sest me ei maksa metsale meie elu lahutamatuks osaks olevate teenuste eest. Mets on osa Eesti ja eestlase identiteedist. Hävitades metsa hävime ka ise. Aeg on muuta suhtumist, aeg on alustada uut, ökoloogilise mitmekesisuse ja liigirikkuse taastamise ning jätkusuutliku metsamajandamise ajastut.

Petitsiooniga on ühinenud järgmised organisatsioonid:

ja 5500 alla kirjutanud eraisikut

(seisuga 24.02.2021)