METSAMEELEAVALDUS TALLINNAS
Kõik loodusest hoolijad on oodatud eeloleval pühapäeval kell 13 Toompeale,
et Metsaketti moodustades nõuda Riigikogult ja valitsuselt oma otsustes looduskeskkonnaga arvestamist. Nõutakse loodust hoidvate seaduste jõustamist
ning alustatakse neid nõudmisi esitavale Metsapetitsioonile allkirjade kogumist.
16. augustil toimub üle-eestiline Metsameeleavaldus. Tänaseks (13.08) on registreeritud 24 sündmust, seehulgas linnades toimuvad meeleavaldused, vestlusringid ja kontserdid looduskaunites kohtades ning matkad kogenud loodusteadlaste ja püsimetsandusekspertide juhtimisel. Meeleavaldustega püütakse panna alus looduskeskkonna eest seisvate inimeste ja organisatsioonide võrgustikule ning näidata Riigikogu ja Eesti Vabariigi valitsuse liikmetele, kui olulised on eesti inimeste jaoks metsad, elurikkus, keskkonnakaitse. Loodust tuleb hoida ja kaitsta ning mõista, et mets, raba või ka meri ei ole inimesele kasu teenimise objektid, vaid olulised ökoloogilised ja kultuurilised kooslused, mis tagavad elu ning inimühiskonna säilimise planeedil Maa.
Tallinnas toimub Metsameeleavaldus kahes etapis.
1. Metsakett ümber Toompea
Alates kella 13-st on kõik metsasõbrad oodatud moodustama Metsaketti ümber Toompeal asuva Riigikogu hoone.
Korraldajad suunavad tulijad ühtlaselt paiknema marsruudil alates Lossi platsilt piki Toom-Kooli tänavat,
Piip ja Tuut teatrimajast mööda, treppidest alla, mööda mäeveeru Falgi teeni ning siis Falgi teed mööda taas Lossi platsini.
Võtke kaasa metsa- ja looduskaitset nõudvad plakatid ning Eesti lipud!
Kell 13.30 – 13.40 püsib Metsakett ümber Riigikogu hoone
ja saadab rahvaesindajatele kindla nõudmise jõustada EV põhiseaduse § 5:
“Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult”
ja EV Looduskaitseseaduse täitmise.
Metsaketti kogunejad nõuavad, et Riigikogu ja Vabariigi valitsus võtaks vastutuse
metsade elukeskkonna ning liigirikkuse säilimise eest.
“Metsaketi eesmärk on näidata, et Eesti rahvas ei lase vastupanuta laastada oma metsi ja selle märgiks piirame riigikogu hoone hetkeks sümboolse inimketiga, mis algab riigikogu hoone eest,” ütleb Metsaketi initsiaator Teet Randma (Eesti Roheline Liikumine).
Palume Metsaketis osalejatel hoida teineteisega kahemeetrist vahet.
2. Piknik kõnede ja muusikaga Hirvepargis
Metsameeleavalduse teine osa toimub alates kella 14-st Hirvepargis, kus peetakse kõnesid ning esinevad muusikud. Kõnelevad teadlased Mihkel Kangur ja Aet Annist, sõna saavad Kristin Siil (Fridays For Future), Teet Randma (Eesti Roheline Liikumine) ja Linda-Mari Väli (Eesti Metsa Abiks). Piknikule kogunenud saavad laulda regilaule koos Helena Treiga ning kuulata Juhan Uppini pillimängu.
Tutvustatakse Eesti Metsamanifestil põhinevat Eesti Metsapetitsiooni, milles nõutakse Eesti Vabariigi valitsuselt ja Riigikogu saadikutelt seadusandluse ettevalmistamist viivitamatuks üleminekuks tasakaalustatud metsandusele.
“Metsata metsamaa on kui eestlasteta Eestimaa,” selgitab ökoloog Mihkel Kangur (Tallinna Ülikool, Eesti Geograafia Selts). “Inimese tegevusest tingitud valusad keskkonnaprobleemid on tunnuseks antropotseenile, inimese järgi nimetatud geoloogilisele ajastule. Liikide massiline väljasuremine, mullastiku häving, veeringe ja kliimamuutused ning neist tulenevate sotsiaalmajanduslike probleemide üleküllus sunnivad meid otsima senisest erinevaid lahendusi. Meil ei ole võimalik tehnoloogiliselt asendada teisi liike, viljakat mulda, tolmeldajaid ja lagundajaid. Hoolimata kõigist neist väljakutsetest, või pigem isegi nende taustal võimendudes, kerkib üha enam esile inimeste potentsiaali ja teadlikkuse kasv. Inimesed ja kogukonnad üle maailma soovivad ise võtta ning esindusisikutelt nõuda teadlikku vastutust oma elukeskkonna loomise ja hoidmise eest nii kohalikul kui ka regionaalsel tasandil,” lisab teadlane.
Ka Eesti Metsapetitsioonis toonitatakse: “Hästi toimivad, liigirikkad ja stabiilsed ökosüsteemid on olulised mitte ainult kultuurilistel või looduskaitselistel põhjustel vaid ennekõike seetõttu, et nendega on seotud meile, inimestele, eluks vajalikud looduslikud hüved. Kliima, mullastiku, veesüsteemide ja elurikkuse elujõulisusest ning terviklikkusest sõltub meie igapäevane – tõsi seni küll veel teadvustamata – heaolu. Elurikkuse kadu arutult suure metsaraie tagajärjel mõjutab lõpuks nii magevee kättesaadavust, toidutootmist, kui ka kultuurilisi ja riigikaitselisi aspekte.”
Korraldajad soovivad Metsameeleavalduse ning Metsapetitsiooniga esitada Greta Thunbergi kaudu tuntuks saanud nõudmist: kuulake teadlasi!
Üks Tallinna Metsameeleavalduse korraldajatest, Päästame Eesti Metsad vabatahtlik Piret Räni täpsustab seda mõtet: “Me peame ühiskonnana kuulama eeskätt ökolooge ja teisi loodusteadlasi, sest nemad saavad meile õpetada, kuidas inimkonna tegevust mahutada looduse taluvuse piiridesse. Praeguseni on liialt järgitud majandusteadlasi, kes vaatlevad inimtegevust ökoloogiliste võimaluste piiratusega arvestamata. Kätte on jõudnud aeg, mil niimoodi enam edasi ei saa tegutseda. Me peame hoidma allesjäänud loodust ja lootma, et loodus jaksab veel hoida ka meid – inimesi.”
Võtke kaasa piknikutekk ja -korv ning tundke ennast Hirvepargis hästi nagu metsas!
(Loomulikult jälgides 2+2 ohutusnõudeid ning oma prügi ise endi järelt koristades.)
Metsameeleavaldus on kasvanud rohujuuretasandilt, looduskaitseorganisatsioonide, kohalike loodusseltside ja -kaitsjate tegevust koordineerib Päästame Eesti metsad MTÜ. Tallinna Metsameeleavaldus sünnib paljude organisatsioonide koostöös. Ühiselt tegutsevad Päästame Eesti metsad, Eesti Metsa Abiks, Eesti Roheline Liikumine, Loomus, Extinction Rebellion, Erakond Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond.
Fotosid jagades kasuta #metsameel.
